fbpx
  • Tripid,  Tsill

    Kogukonnaga trippimas

    Nonii, ikka lasti koos kogukonnaga trippima 😉 PĂ€ris Ă€gedaid trippe orgunnitakse, kuigi eks mul ole need kohad enamjaolt juba varasemalt ja korduvalt lĂ€bi kolatud. Eelmisel aastal oli ka Ida-Viru tripp ja isegi kui siiapoole 10 trippi jutti teha ei jĂ”ua kĂ”iki Ă€gedaid kohti lĂ€bi kĂ€ia. Kui eelmisel aastal alustasime Purtse kindluselamust siis seekord alustasime Kaevandusmuuseumist. Varasemalt siia nii mĂ”negi grupi toonud aga ise veel kordagi kĂ€inud ei olnud. Siin natuke teistsugused reeglid kui tavamuuseumis ja pilet on ka pĂ€ris soolase hinnaga. Iseenesest pĂ€ris Ă€ge muuseum ja siin lĂ€ks meil Ă”ige mitu tundi koos lĂ”unasöögiga. Aga sellest muuseumist kirjutan ĂŒkspĂ€ev eraldi pikemalt. Siit edasi kimasime Narva, seal pidi meil olema linnuse kĂŒlastus giidiga.

    Vot sellise rongiga saab siin sĂ”ita 😉

    Sellega oli muidugi ĂŒks huvitav seik ja sĂ”nal on ikka suur jĂ”ud. Kui ma enne reisi programmi vaatasin siis mĂ”tlesin, et Narva Hermanni linnus on kĂŒll igavesti Ă€ge koht ja seal on avatud uusi ruume kĂŒlastajatele aga mulle meeldiks Kreenholmis rohkem luusida. See on kuidagi selline huvitava energiaga koht kuhu tĂ”mbab tagasi, kuigi ma seal korduvalt kĂ€inud. Muidugi eriti Ă€ge on seal siis kui lĂŒĂŒsid lahti ja kosed vett tĂ€is, see asi on Ă”nnestunud oma silmaga Ă€ra nĂ€ha, eks ma sellest ka ĂŒkspĂ€ev kirjutan pikemalt. Kuna tammi juhtimine kĂ€ib Venemaa poolelt siis ei tea keegi kunagi millal nad suvatsevad lĂŒĂŒsid avada. Kohapeal selgus, et orgunnimisel oli kuskil mingi “kala” sees ja me ei saanud linnusesse, selle asemel saadetigi meid Kreenholmi 😀 😀 Vot mĂ”tle veel, et nii vĂ”iks olla… Ah jaa linnuse Ă”uel oli isegi korralik nĂ€itus EV taasloomisest ja kohalikud meistrimehed mĂŒĂŒvad arheoloogiliste leidude sarnaseid ehteid mida mina tavaliselt töötubades huvilistega meisterdan 😉

    Ja olimegi viuh Kreenholmis, giidid aeti vabal pĂ€eval vĂ€lja 😉 Kuna siinne marsruut ja jutt teada siis irdusin vaikselt grupist ja kolasin omal kĂ€el. Kreenholmi kohta saab lugeda pikemalt siit. Vahepeal on siin muidugi nats korrastatud ja pĂ€ris palju ĂŒritusi korraldatud. Hakkas silma, et uue peavĂ€rava juures on ilusti lipud ĂŒleval aga kolmest lipust ainult Eesti lipp on valgustatud. Ühes hoones oli aknal nĂ€ha isegi nĂ”ukaaegset konditsioneeri mis aknaauku kĂ€is. Mulgi selline kodus olemas ja tĂ€itsa töötab 😉

    See rĂ”du mis ehitati Joala kontserdiks seisab ka paigal. See istutati pĂ€ris hĂ€sti konteksti, kes ei tea see arvab, et see on sama vana kui hoonegi 😉 Kui juba piiri ÀÀres siis tuleb ikka naabreid ka vaadata, huvitaval kombel ikka veel pĂŒsib seal ĂŒhe maja katusel pĂŒsti ĂŒsnagi vĂ€sinud tornike.

    Praegu ĂŒhes saalis mingi huvitav sidumismĂ€ngude nĂ€itus ja teises saalis pandi pĂŒsti lava miski ĂŒrituse jaoks. MĂ”ned pĂ€evad tagasi oli isegi hommikutelevisioon Kreenholmis saadet tegemas.

    Kolasin nats mööda kottpimedaid keldreid ja ega ĂŒlemistel korrustelgi kĂ€imata jÀÀnud.

    Vanadest ladudest on rĂ€mps Ă€ra koristatud ja vĂ€idetavalt tahetakse siia teha nĂ€itusesaalid ja panna liikuma vĂ€ike rong nii nagu omalajal oli. Kahe tööstushoone vahel oli ka pĂ€ris korralik pitsaahi 😉 PĂ€ris suur teine, mina igatahes ĂŒle ÀÀre sisse piiluma ei ulatunud. Tegelikkuses on see muidugi ventilatsiooniava. Kurjad keeled rÀÀgivad, et Kreenholmis on plaanis uus ekskursiooniprogramm mille kĂ€igus saab sisse ka tornidesse. Sealt pidavat avanema pĂ€ris Ă€ge vaade ĂŒmbrusele.

    LĂ”puks jĂ”udsime Narva – JĂ”esuusse, majutuskohaks oli Meresuu spa. Pole siin aastaid kĂ€inud, pĂ€ris kobedaks teine vahepeal tehtud ja tĂ€itsa soovitan kĂ€ia tsillimas. Peale spaad ja vĂ€gevat Ă”htusööki vaatasime ĂŒle ka kohaliku kuulsa ranna.

    Meresuu spa ees on selline vahva mÀngiv purskkaev

    Hommikul ĂŒhe jutiga kohe Rakvere linnusesse. Siin pole ka oma paar aastat kĂ€inud, veelvĂ€hem muidugi giidi saatel. Kui vĂ€hegi ajaloohuvi on siis soovitan kĂ€ia giidi saatel saate kuulda nii mĂ”ndagi pĂ”nevat ja proovida ka pĂŒssirohtu teha 😉 Kui Ă”igel ajal sinna satud siis nĂ€ed ja kuuled ka vĂ€ikest kahuripauku.

    Piinakambris saab ka giidi saatel palju teadmisi erinevatest vanadest piinamismeetoditest ja piinariistadest, kas linnuses oli oma timukas vĂ”i ei jne jne. Linnuses on veel palju muudki pĂ”nevat tegevust millest tasub ise osa saada mitte siit lugeda 😉 Kui tiir peal kinnitasime keha kohalikus kĂ”rtsus, toit oli vĂ€ga hea. Ja lĂ€bi ta selleks aastaks ta jĂ€lle oligi. Nii, et oodake, nagu lubatud sai kriban ĂŒkspĂ€ev Kaevandusmuuseumist ja suurveega Kreenholmist pikemalt.

    VĂ€ike pauk kahurist ka 😉

  • Tripid

    Kiire tiir Pihkvasse

    Sai just mĂ”nda aega tagasi Petseris kĂ€idud, nĂŒĂŒd hammas verel ja tuli plaan Pihkvas ka Ă€ra kĂ€ia. Sealkandis muidugi veel paar linnust ka mis vaja ĂŒle vaadata aga iga asi omal ajal vĂ”i veidi hiljem 😉 Kuigi kohe piiri tagant saab bussipeatusest praktiliselt iga paarikĂŒmne minuti tagant kas bussiga vĂ”i marsaga Petserisse otsustasime seekord autoga minna, et saaks vĂ€he teepeal ka ringi vaadata. Kui piir ĂŒletatud kimasime Petseri poole, muidugi mis hakkas silma, et tee ÀÀres suva kohtades nĂ€eb posti kĂŒljes veel telefoniautomaate 😀 😀 Enne Irboskat on tee ÀÀres pisike kabel ja mĂ€lestusmĂ€rk “PĂŒha kĂŒngas” Nu eks sai ikka tiir sinna ka tehtud, kabel vĂ€ga puhas ja korralik seest. Kui asi uuritud kimasime edasi Pihkva poole. Irboska kindluse jĂ€tsime seekord Ă€ra, et teiseks korraks ka midagi jÀÀks 😉

    Ja juba olimegi Pihkvas, siin plaanisime vaadata ainult kindlust ja koju tagasi kimada. Igati Ă€ge kindlus on see, siin on laiamas kĂ€inut isegi Lembitu oma vĂ€esalgaga ja ĂŒsna edukalt. Siinmail muidugi nimetatakse selliseid kindlustusi kremliks, mis teema sellega on pole viitsinud vĂ€ga sĂŒveneda. Kindlus asub vĂ€ga heas looduslike kaitse eeldustega kohas. Ürikud mainivad linnust juba 9 sajandil ja see oli strateegilise tĂ€htsusega kindluslinn. Elanikud tegelesid siin kaubanduse ja kĂ€sitööga. Esimesed kivimĂŒĂŒrid 3 hektarit hĂ”lmava kremli ĂŒmber kerkisid 10 sajandi lĂ”pus ja seinad kĂ”rguvad 6–8 meetrini ja paksust on 2,5–6 meetrit. Siin nĂ€eb ka vĂ€idetavalt Ida – Euroopa suurimat 15 sajandil rajatud Pokrovskaja torni, mis on tĂ€naseks pĂ€evaks ilusti restaureeritud. Pihkvat 9 kilomeetri pikkuselt ĂŒmbritsenud, 40 vĂ€rava ja torniga kindlusemĂŒĂŒris asuval viiekorruselisel 90-meetrise ĂŒmbermÔÔduga tornil oli eriline roll Vene-Poola sĂ”jas. Peale kuuekuulist Pihkva piiramist alistasid vene vĂ€ed 1581. aastal Poola kuninga Stefan Batory vĂ€ed. Omalajal oli see ka pĂ€ris kĂ”va Hansalinn.

    Kui linnnusemĂŒĂŒride vahel piisavalt kolatud astusime sisse kirikusse, see on vene kombe kohaselt kulda ja karda tĂ€is.

    Ja lÔpuks ikka muuseum ka. Siin on taaskehastuse vÀrki ja muud vÀljas vaatamiseks ikka vÀga palju. See on muidugi hea, et asjad ei ole segamini vaid ilusti ajastute kaupa saalides.

    KÔikvÔimalikke versioone kirvestest ja nuiadest nÀeb siin nii mitmeski vitriinis

    RaudrĂŒĂŒd olid siin ka olemas kĂ”ikvĂ”imalikus variandis, isegi hobuse oma oli olemas. KokkuvĂ”ttes vĂ€ga Ă€ge kohake ja tasub tĂ€iesti pikemalt uurimist. Linnuse poes on isegi pĂ€ris suur valik leiupĂ”hiseid ehteid jne. Ja kui neist jÀÀb vĂ€heks siis on olemas veel kataloog millest saab numbri jĂ€rgi tellida omale meelepĂ€rase ehte. Kusjuures muuseumipoe kohta olid seal vĂ€gagi mĂ”istlikud hinnad koopiatele. Meil ei saa sellise hinnaga asju kĂ€tte isegi kĂ€est-kĂ€tte ostes mitte.

  • Tripid

    Viljandi – PĂ”ltsamaa

    Pole ammu Viljandi kandis luusinud, egas midagi sĂ”brad kokku ja minekut. Eriti pikalt ei olnud seekord aega ringi luusida, katsusime Ă€ra mahtuda ĂŒhte pĂ€eva. Ühe jutiga kimasime kohe Viljandi ja hakkasime sealt vaikselt kodupoole tagasi tulema. Piilusime sisse ka Viljandi Jaani kirikusse. See kirik olla ehitatud 17 sajandil endise frantsisklaste kloostrikiriku varemetele. SĂ”dade kĂ€igus on kirikut mitmeid kordi purustatud ja ĂŒles ehitatud. Veel pĂ€rast II MS tegutsenud kirik suleti 1950 ja muudeti kaubalaoks. Kirik pĂŒhitseti taas 1992 ja siin korraldatakse pĂ€ris palju kontserte.
    Kiriku kellatornis on 25 kellaga kellamĂ€ng ja 3 tornikella, mis on ainulaadne Eestis. Vaatasime ĂŒle ka Laidoneri ratsamonumendi.

    Siis vĂ€ike tiir ordulinnuse varemetesse, sellest ei hakka pikemalt kirjutama kuna seda juba varasemalt tehtud kĂŒll ja kĂŒll. Kes tahab lĂ€hemalt lugeda siis siit saab. LĂ”puks ometi on siinsed nĂ”lvad ka enamvĂ€hem korda tehtud ja nii varemetele kui ĂŒmbrusele avaneb hea vaade. Kui varemed, rippsild ja muu vĂ€rk uuritud vĂ”tsime suuna PĂ”ltsamaa poole.

    PĂ”ltsamaal lĂ€ks vĂ€he kiireks, tahtsime enne muuseumi sulgemist veel selle lĂ€bi vaadata. Viuh vĂ€ravast sisse ja muuseumi 😉

    Kohaliku vÀikse muuseumi kohta tÀiesti arvestatav muuseum oma koguga. Siin nÀeb nii linnusest vÀljakaevamisel leitud staffi, II MS vÀrki, talupidamise vÀrki. Igati pÔnev muuseum kus tasub kindlasti kÀia silmaringi avardamas.

    Ja muidugi lisaks kĂ”igele nĂ€eb siin ka vikuehteid. Neid tavaliselt vitriinides ei hoita miskipĂ€rast, ei tea kas kardetakse rahvale pĂ€ris asju nĂ€idata vĂ”i mis vĂ€rk nendega on…. NĂ€idata oleks tegelikult kĂŒll ja kĂŒll aga kahjuks koguvad tolmu arhiiviriiulites.

  • Tripid,  Tsill

    Haapsalu kadunud tÀnav

    Juba keset eelmise aasta suve leiti lĂ”puks ĂŒles Haapsalus kaua kadunud olnud tĂ€nav, mis oli siiani arheoloogidel uurimata. Aga no ei saanud seda kohe uurima minna, koguaeg mingi muu teema ees. NĂŒĂŒd siis kui arheoloogid lĂ€inud sain lĂ”puks ise ka sinna asja uurima, aia tagant aga abiks ikka. Ja tasus tĂ€itsa Ă€ra see kĂ€ik.

    TĂ€napĂ€eva kaartidel seda tĂ€navat mĂ€rgitud ei ole. Siin tuli nĂ€htavale sadu aastaid maapĂ”ues peitunud keldreid, puhta veega kaeve jne. Vanim keldritest on vĂ€idetavalt ehitatud 13. sajandil veel enne, kui Haapsalu sai linnaĂ”igused. Omalajal viis see Pime tĂ€nav linnusest sadamasse. Vanad mĂŒĂŒrid ikka pĂ€ris muljetavaldavad ja ilmselt pakuvad palju kĂ”neainet mitte ainult arheoloogidele vaid ka lamemaa teoreetikutele 😉 kes vĂ€ga ei taha tunnistada kultuurkihi tekkimist ja olemasolu.

    Kui juba Haapsalus siis peab ikka mĂ”ne muu kuulsa koha ka ĂŒle vaatama 😉 Promenaad tundus selleks seekord sobilik olema. Peale seda vĂ€ike kehakinnitus ja magustoiduks “Hull Siil” 😀 😀

  • Tripid,  Tsill

    RaikkĂŒlas

    Sada korda mööda kimanud RaikkĂŒla mĂ”isast aga aega pole olnud lĂ€hemalt tutvuda. Seekord said asjad plaanitust varem aetud ja vaba aeg tuli kohe kasulikult Ă€ra kasutada 😉 Kahjuks siin peahoone ikka veel taastamisjĂ€rgus, uus katus ja uksed muud praktiliselt mitte midagi. Aga noh eks mĂ”is tahab palju raha ka, et asja saada. RaikkĂŒla mĂ”isa kohta esimene kirjalik teade on 1469 aastast. Seda mĂ”isa on korduvalt ka ĂŒmber ehitatud suurem toiming oli ilmselt 1804 aastal kuid see hĂ€vis tulekahjus 1817. Peahoone taastati 1819-20 ehitusmeister Oebergi juhatusel. Suuremad ĂŒmberehitused olid ka 1887 aastal mil puittrepp asendati paekivist terrassiga. Peale mĂ”isa vÔÔrandamist paigutati sinna 1920 aastal lastekodu. 1958 aastast alates oli siin eriinternaatkool. 1960 aastal pĂ”les maha ja oli kuni 1980 ndate aastateni varemetes. Siis ehitati uued vahelaed ja pandi uus katus. Aastast 2000 on asi erakĂ€tes aga ega asi selle paarikĂŒmne aastaga vĂ€ga liikunud ei ole, loodame, et kunagi saab ikka valmis ka. Siin on muidugi kunagine omanikering olnud pĂ€ris huvitav Fersenid, Bistramid, Staalid, Keyserlingid. Keyserlingid olid ka mĂ”isa viimased omanikud enne vÔÔrandamist.

    VĂ€idetavalt olla siin kompleksis sĂ€ilinud 15 hoonest 14, vĂ€ga hea protsent 😉 Viskasime mĂ”nele veel pilgu peale, eriti Ă€ge ja stiilne on see kuivati-ait oma pika kaaristuga. Hooneid siin tĂ”esti on aga kahjuks enamus suht trööstitus olekus. Siin olla kuskil ka ĂŒks pĂ”nevaid mĂ”istatusi – suurejooneline maa-alune ehitis, mille kohta info ajalooĂŒrikutes puudub. Selle vaatan ka ĂŒkspĂ€ev ĂŒle kui saab. Kaks kohalikku kassi pidasid valvet, ĂŒks tuvastamatu mustriga kiisu oli Ă”ige julge ja poseeris rahulikult.

    MĂ”isast paar kiltsa eemal asub ka viimaste omanike kalmistu. Kui silt tee ÀÀres ei oleks siis ei leiaks elusees kuskilt vĂ”sast midagi ĂŒles. Kunagi on siin isegi vist veits hooldatud aga noh jh. Kui jĂ€tate seal kĂ€imata ei kaota midagi.

  • Tripid,  Tsill

    Saatse saapa taga kÀidud.

    Ringi kolistades satub aegajalt igasugu pĂ”nevatesse kohtadesse 😉 Ilusad ilmad ja miks mitte nats ringi tuustida, eriti kui saab veel ĂŒhendada meeldiva kasulikuga. Seegi kord tuli paar tööpakkumist ĂŒle vaadata kohtades kuhu niisama lihtsalt ei satu. Kui Kuusalus ja Tapal asjad aetud vĂ”tsime suuna Eestimaa kĂ”ige kaugemasse nurka kuhu saab sĂ”ita viisavabalt transiidina lĂ€bi Venemaa 😀 😀 VĂ”tsime asja rahulikult ja plaaniga, et kui midagi pĂ”nevat nĂ€eme siis viskame pilgu peale. Tundub, et Ida-Virus on jube populaarne nukkude tegemine nii mĂ”neski bussijaamas vĂ”i kĂŒlapiiril vĂ”ib kohata ĂŒhtteist pĂ”nevat. Sellest VĂ€ike-Maarja nukuplatsist sada korda mööda sĂ”itnud aga koguaeg kiire, pole mahti olnud tutvuda. Seekord tegime asja teoks, tĂ”siselt Ă€ge kohake ja mida kĂ”ike siin taaskasutusena ei nĂ€e. Soovitan soojalt mööda sĂ”ites seal vĂ€ike jalasirutus teha.

    Seigeldes jĂ”udsime Mehikoormasse, vaatasime siin töö ĂŒle ja ega siis saa jĂ€tta ĂŒle vaatamata ka kohalikku eluolu. Mis mind nagu ĂŒllatas, et majad ja aiad siin ikka vĂ€ga korras ja puhtad, pole nii korras alevit ammu nĂ€inud. Muidugi ega ma iga nurga taha vaadanud ka aga need kohad kus me kĂ€isime olid kĂŒll vĂ€ga ok. Piirivalve hĂ”ljuk oli ka jĂ€rve kaldal stardivalmis, huvitav kuipalju seda riistapuud siinkandis kasutatakse. Siinsamas on ka 1938 ehitatud Mehikoorma tuletorn ja mĂ€lestuskivi II MS loodud sillapea kohal. PĂ€ris huvitav on ka 2006 avatud ausammas II MS Eesti riigi taastamise eest vĂ”idelnud eesti meestele.  Vaatasime ĂŒle veel 1895 aastal ehitatud ja II MS puruks pommitatud luteri kiriku varemed.

    LĂ”puks vĂ”tsime suuna Saatsele, poleks seda vĂ€ikest tööotsa muidu ette vĂ”tnud aga just sportlikust huvist tegime asja siiski teoks. Ega igapĂ€ev ei saa sĂ”ita transiidina viisavabalt lĂ€bi Venemaa 😉 Huvitav, et lĂ€bi Saatse saapa saab sĂ”ita isegi jalgrattaga aga seisma jÀÀda ja jalga maha panna ei tohi. Aga mis siis saab kui ratas katki lĂ€heb vĂ”i autol rehv puruks… Siis kohe piiririkkuja ja peetakse kinni vĂ”i…. Huvitav, et sealne kalmistu oli suhteliselt hooldamata, algul ei jaganud matsu miks nii aga siis plahvatas Ă€ra…. Piirid ju kinni ja siin enamus hooldajaid elab teisel pool piiri. Kuna jĂ”udsime siia suhteliselt hilja ja kihulased tahtsid meid Ă€ra sĂŒĂŒa vaatamata sÀÀsetĂ”rjevahendi kasutamisele jĂ€i ringi vaatamata. Tundus, et sÀÀsetĂ”rjevahend meelitas neid veel rohkem ligi. ÜhesĂ”naga siiapoole tuleb uuesti ĂŒks tripp ette vĂ”tta.

  • Tripid,  Tsill

    Ehmja metsavennad

    LÀÀnemaal luusides korduvalt silma jÀÀnud silt mis viitab Ehmja metsavendade punkrile aga pole kunagi niipalju aega olnud, et pĂ”ikaks sisse ja uuriks asja. Seekord tegime asja teoks 😉 PĂ€ris huvitav kohake oma mĂ€lestuskivi ja tahvlikestega. Arhiivi andmetel on teada, et NKVD operatiivgrupp, milles oli ĂŒle 40 mehe, tegid metsavendadele ettepaneku alla anda 21.01.1946, kuid punkris olijad otsustasid vĂ”tta vastu lootusetu lahingu. Tund aega kestnud lahingus hukkusid kĂ”ik viis metsavenda, neist neli kohalikku meest ja ĂŒks sakslane – 1945. aastal nĂ”ukogude sĂ”javangilaagrist pĂ”genenud allohvitser. See punker olla lahti kaevatud 2010 aastal LÀÀne maleva poolt arheoloog Mati Mandeli kaasabil. Mullavalliga ĂŒmbritsetud punker oli 5 x 2,5 m suur palkehitis, millest leiti purunenud ahju jÀÀnused, mis vĂ”ib viidata granaadiplahvatusele. Veel leiti punkrist kaks nuga, kĂŒmneid padrunikesti, nööpe, rihmapannal, ja muud pĂ”nevat.