-
Dominikaani trip. Minek
Uut aastat tuleb ikka alustada väikse tripiga. Päris pikalt seedisin kuhu minna, Egiptus väga ei tõmmanud. Eks seal ole käidud ka ja mis sa sellest liivaväljast ikka vahid kui just Luxorisse ei lähe. Türgi enamvähem ok aga seal pole talvel miskit tarka teha. Mõtlesin, et soojenduseks võiks alustada Kariibi mere saarestikus Dominikaani Vabariigist. Võtsin pakettreisi Novatoursilt, varasemalt nendega rahule jäänud korralduse osas. Tagantjärgi tarkusena oli selle reisikorraldaja valik seekord veidi sitt otsus. Asi kuidagi kummaline. Küll ei jõua meilid kohale, küll üks agent ei tea mida teine teeb, teine ei tea mida kolmas teeb ja keegi ei tea mida keegi juba teinud on 😀 😀 Iga liigutus maksab ja mitte vähe, tahad broneeringus midagi vahetada ja mitte nii, et täna vahetad homseks vaid ikka märkimisväärse ajavaruga. Neid ei koti, tahad muuta siis maksa kantseleikulu 90€, hea äri krt. Raha küsitakse korralikult aga kvaliteetse teenuse pakkumine käib üle jõu. Palju õnne sellele vennikesele kes mõtles välja selle Novatoursi koduka idiootse tellimisvormi. Ega sellega asi veel lõppenud, aga kõigest järgemööda. Lõpuks sai asjad jonksu ja saadeti joru pabereid. Eelnevalt tuli täita ära Doninikaani migratsiooniameti kodukal saabumiseks ja lahkumiseks nö. E-Pilet, vastu said QR koodid mida pidi kindlasti vaja olema riiki sisenemisel ja väljumisel. Lisaks sellele pidi veel sealses lennujaamas soetama turismikaardi 10 $ eest. Enne minekut sebisin poest adapteri ka, seal ju mitte 220 nagu meil vaid hoopis 110 volti. Nende hinnad algavad meil 7€. Õigel päeval viuh lennujaama ja lennukile ja siis hakkas peale. Kuna sadas veidi lund siis tuli tuimalt paar tundi lennukis oodata kuni rada puhtaks lükatakse. Ega nagu enne lennukisse laskmist ei olnud teada, et rada lumine ja lend venib 😀 😀 Nuh lõpuks jagati tasuta vett ja shokolaadi, abiks ikka 😀 Peale paaritunnist lennukis tagasilla pirni kujuliseks istumist saabus pesur, lumi pesti maha ja lend võis alata.
Saksamaal Frankfurdis kobisime ühest terminalist teise ja edasi Dominikaani poole. Veel ainult 9 tundi lendu 😀 Mida sa muud ikka teed niikaua, kas vahid telekat või magad 😀 😀 Vahepeal anti lõunasööki ja õhtuoodet ka 😉
Lõpuks kohal ja maandume. Vaatan aknast välja ja näen, mida hekki, meid on räigelt petetud, maandusime Kuusiku lennuväljale 😀 😀 Lennurada kuskil metsade vahel. Lõpuks peale pikka ruleerimist jõudsime ikka terminali juurde ka. Lennukist transporditi terminali bussiga, seal nagu ikka, kotid röntgenisse, peale seda passikontroll ja kõik. Ei tahtnud keegi näha seda netis tehtud E-pileti QR koodi ega polnud kuskil näha kohta kust osta see 10$ turismikaart. Kusjuures Novatoursi infolehel kirjas, et see on vaja lennujaamas kindlasti osta, sama inff on ka VM kodulehel. Kuna seal Novatoursi reisikorraldajat ei ole vaid on miskine kohalik vahendaja “Meeting Point”. Aga ega sedagi polnud näha, läks otsimiseks kus transfeeri buss on. Lõpuks miski suva reisikorraldaja ütles, et minge parklasse ja vaadake bussi aknal seda ja seda numbrit. Leidsime üles ja kobisime bussi. Enne starti kargas miski vana bussi ja ütles hotellide nimede järgi infotunni kellaajad.
Lõpuks hotellis ja regasime ennast sisse. Muidugi admin küsis kas ühe voodi või kahe voodiga tuba 😀 😀 Muidugi nähes meie reaktsiooni selle peale lisas ruttu juurde, et moodsad ajad ta peab küsima 😀 😀 Me eelistasime siiski vanamoodsat kahe voodiga tuba. Muidugi tuba iseenesest ok, kahe suure voodi, külmiku, seifi, kondi, laeventika ja rõduga. Kusjuures külmikus isegi vesi olemas. Kraanivesi siin juua ei kõlba, täiesti soolane on. Duššinurgas olid retro puitnagid ja ribidega aken. Neid ribisid pole ilmselt kinni pandud alates hotelli ehitusest saati ja ilmselgelt pole vaja ka. Sealtkaudu tuleb õuest sooja rohkem kui rubla eest. Käisime tutvusime ka õhtusöögi menüüga, kusjuures enamjaolt täiesti meile tuttavad asjad aga valmistusviis vähe teine. Katsetasime vähehaaval asju, salati valik päris ok ja kannatas enamvähem süüa. Riisiga oli juba nii ja naa, puhas riis kannatas süüa aga miski kastmega segus mnjh…. Siin on toiduna kasutusel ka banaan igas asendis. Maitse asi aga minu meelest paras saast, kõigest ei kõlba ikka praadi teha 😉 Magustoiduks päris palju igasugu koogikesi, aga sellised želatiini tarretise näol, need polnud suuremad asjad. Imelikul kombel oli siin puuviljade valik äärmiselt nigel, ainult arbuus ja ananass. Ja kohv…. krt küll, kohvimaana oli see ikka täis saast mis siin hotellis pakuti, wäkkk. Maitset ei õnnestunud parandada isegi ohtra piima ja suhkruga. Kõht täis kobisime tuppa kotile, ah jaaa siin pole voodis tekke, ainult lina on.
-
Turismimess 2023
Nonii, sai käidud kiiruga üle vaadatud turismimessi pakkumised. Nii mõnestki kohast uurisin veidi reisibüroode pakettide hindu, pidavat olema ju erilised messipakkumised. Aga kahjuks ei leidnud midagi soodsat. Kiire võrdlus kodukate ja messihindade vahel näitas, et kodukatelt saab reisipakette sama hinnaga mis messilt. Seega Tartust Tallinna messile sõita lootuses saada soodukat oleks olnud mõttetu kulu 😀 Puhka Eestis hallis oli väljas päris palju kodumaiseid tegijaid ja siit sai päris head inffi selle kohta kust tuleb kindlasti suve jooksul läbi põigata 😉 Asva viikingite juures saab sellel suvel vikulaevaga merd sõita 😉 Aga mandri viikingite juures saab aastaringi saunas käia ja tsillida 😉 Tiia nägi väga hea välja, ei tea kas tal õnnestus 100 paketti ära müüa 😉 Veel sai head inffi kuidas omale krokodilli või mao nahast saapad, püksirihm ning kott sebida ilma, et tollis pahandust tuleks. Neid ülalmainitud asju saate probleemivabalt tuua kui need on tehtud spetsiaalses sertifitseeritud kasvatustes kasvatatud elukate nahast ning ostes saate kaasa sellekohase sertifikaadi. Nii lihtne see ongi 😉 “Elamused ja Maitsed” hallis sai proovida kõikvõimalikku sööki-jooki ja koju kaasagi sai osta.
-
Kiek in de kök
Mida sa talvel ikka muud teed kui kolad mööda muuseume. Seekord Kiek in de kök teemaks. Seal muidugi paar põnevat näitust ka, üks neist linnaloomadest ja teine Iru linnusest. Kohe meenus, et seal peaks olema veel üks rõngasmõõk. Saaremaal vikunäitusel sai just ühte sellist uuritud, vaatame milline see Proosa kalmest pärinev mõõk välja näeb. Viimasel ajal on see näituste teema kuidagi nii ja naa, mõni väga ok ja südamega tehtud, samas mõne kohta võib öelda, et paras haltuura. Igatahes näitus linnaloomadest väga ok ja põhjalik, väga palju põnevat saab teada. Isegi väga põhjalik skeem mida kõike tehti loomaluudest. Samuti saab teada kelle vapil ja miks olid kujutatud loomad, linnud või kalad.
Iru linnusest ja proosa kalmest pärit leiud samuti väga põnevad, näeb nii ehteid kui relvi. Näitusel on makett milline võis Iru linnus kunagi välja näha. Siin on tõesti väljas rõngasmõõga detailid ja üks mõõga koopia kah olemas. Kahjuks on siin koopia tabalukuga kinni, et keegi ei näpiks. Saaremaa vikunäitusel sai iga huviline mõõga koopiat näppida. Veel saab siin põgusalt aimu vanadest matusekommetest
Järgmistel korrustel näeb natuke keskaegset relvastust, piinariistu ja muud põnevat. Stiilsetel puukingadel on millegipärast huvitavad pikad ninad. Huvitav milleks neid pikki ninasid kasutati, käimiseks räigelt ebamugavad ju.
Veel ülespoole minnes on päris korralik relvanäitus mõõkadest tulirelvadeni välja. Mõned kiivrid ja kilbid on samuti olemas. Kõige ülemisel korrusel on kohvik mis kahjuks ei tööta. Siinsetest akendest on linnale päris hea vaade.
Ülevalt allapoole tagasi minnes saab soovi korral linnamüürile kolama. Linnamüürilt saab veel mitmesse torni. Linnamüüri seinal on päris palju infotahvleid millelt leiab infot vanalinna müüriäärsete majade kohta. Nii mõnigi tänapäeval alles, ainult otstarve teine. Müürikäigust edasi saab Neitsitorni, siingi mõned põnevad näitused ja kohvik. Kahjuks ei tööta siingi kohvik. Neitsitornist edasi saab tallitorni ja väravatorni. Väravatornis on samuti üks põnev näitus meediumitest. Ei hakka pikemalt sellest kirjutama, minge vaadake ise, päris põnev on.
Kokkuvõtvalt, varuge aega omale õige mitu tundi ja käige ära, väga tsillid näitused on.
-
Juminda näitus lennusadamas.
Mõtlesin, et käin vaatan Lennusadamas Juminda näituse ära. Seal on päris põnevaid näituseid olnud. Vähemalt need mida olen raatsinud sealse üsna kirve piletihinnaga vaatamas käia. Titanicu ja polaaruurijate näitused on väga lahedad olnud, viikingite näitusest ei hakka rääkimagi. Enamjaolt on ajutised näitused merepoolses otsas. Mõtlesin, et kohe sinna ei torma vaid vaatan üle hulga aja muid eksponaate ka. Allveelaevale on tehtud vahepeal valmis päris huvitav programm, laeva kerele projetseeritakse nö. meeskonna toimetused. Päris tsill teema.
Viskasin pilgu peale Aegna patarei maketile, päris äge teine. Kuid mu meelest on seal väike “kala”, maketil on kujutatud kahurimürsud koos hülsiga. Minuteada käisid need kahurid natuke teise moonaga. Mürsk oli ilma hülsita ja käis otse rauda, seejärel pisteti sinna tagant sisse püssirohukott (krt teab mis see täpne nimi on) ja anti tuld. Neid mürske peaks seal veel praegugi olema mõnes kohas. Ühesõnaga kui mõni spetsialist loeb ja ehk parandab. Mõned kahurid ja suutükipaadi “Lembit” soomuskilp sai ka üle vaadatud. Väidetavalt olla see kilp peale laeva lammutamist olnud Naissaarel patareis nr 5 ja hiljem raketibaasis kuulipildujapesana. Üks selline kilp peaks olema veel Suurupis Peeter Suure merekindluses, seal on see vaatlusruumi sisevooderduseks.
Pilk peale ikka meremiinidele ka, siin näeb seda ka mis “karul kõhus on” 😉 Siinsamas ajutise seina taga sepitsetakse juba mingit uut näitust, loodame, et tuleb põnev.
Lõpuks Juminda näitus ka. Mnjh, paar telekat kust jooksis igav jutt sellest millal ja kuidas sõda algas jne jne. Seda on leierdatud igalpool nii, et anna olla. Mõned mälestused nii seinalt loetavad kui telekas lühivideo taustaks. Paar eksponaati ja kogu lugu. Seekord küll pettusin täiega. Sellele kes pole Jumindast varem midagi kuulnud ehk saab midagi teada. Aga ütleme nii, et vähegi ajalooga kursis inimesel on see näitus raharaiskamine. Palju rohkemat ja põhjalikumat juttu saab lugeda ajakirjast Imeline ajalugu. See maksab vähem kui Lennusadama pilet. Mina läksingi selle õnge, et lugesin ennem ajakirja ja mõtlesin, et näitus on veel kõvem teema kui ajakirja eriväljaanne, aga….
-
Egiptuse trip. Uus tiir.
Metsas puud tehtud, nüüd paras aeg trippima minna. Natuke surfamist interneedumis ja viimase hetke pakkumisega minekut. Vana aasta sees sai käidud Hurghadas luusimas, nüüd sai projekti võetud Sharm el Sheik. Vaatame siis kuipalju see teistmoodi on. Nii, hommikul vutvut lennujaama, kui kõik protseduurid läbitud siis lennukile kiire pesu ja start.
Pealelõunal pidime juba Sharmis olema aga võta näpust. Vaatasin, et lennuk tiirutab ja tiirutab aga ei maandu. Lõpuks hakkas küts otsa saama ja maandusime hoopis Hurghadas 😀 😀 Väidetavalt pidavat Sharmis olema halb ilm. Kuigi kummaline värk oli, kõik lennukid mis peale meid tulid maandusid probleemideta Sharmis. Aga pole hullu, väike seiklus kulub ikka ära 😉 Peale tankimist ja tunni jagu passimist startisime lõpuks Sharmi poole. Siit pidavat olema 12 minutit lendu.
Lõpuks Sharmis, ilm oli pilves ja vihmane tõesti 😀 Ilmselgelt jh kui siin korralik vihm tuleb korra 10 aasta jooksul siis on paanika-jaanika. Sellist asja nagu sadevee äravool siin ju ei tunta 😀 😀 Siin lennuk rampi ei lähe vaid bussiga veetakse terminali. Iseenesest läks siin protseduuridega kiiremini kui Hurghadas. Kui Siinailt välja ei plaani sõita siis pole viisat ka vaja osta. Piisab tasuta templist.
Hotelli jõudsime ainult pea kolme tunnise hilinemisega aga pole hullu. Kurja tuba asus registratuurist kilomeetri kaugusel 😀 aga transpordiks on siin golfikärud 😀 😀 See tuba mis anti oli täiesti kobe ainult ilgelt suitsulõhnane, lasime ringi vahetada. Ilma kobinata saime uue toa, see ei haisenud suitsu järgi. Kolisime sisse ja läksime sööma. Arvustuste järgi pidavat see igavene sitt hotell olema ja veel sitema toiduga. Minumeelest alatu laim, hotell ok, hea vaikne ja toit ka vinksvonks. Kõht täis kobisin kotile, homme vaja hakata ringi kolama. Rannas vedelemine või hotelli baaris “kõik hinnas” joomine on nõrkadele.
-
Vanalinnapäevad
Tänapäeval pandeemia paanikas hajutame kõiki asju igaks juhuks kas on vaja või ei aga teeme igaks juhuks ikka. Eks saab näha kuidas sel aastal asi toimib, juuni algusest lõkati targu juba augustisse. Aga niikaua meenutame mõnda vana, sellest ajast kui veel sõpradega väljas lubati tsillida 😉 Mu sõpradest taaskehastajad kõik toimetamas, kuidas sa ikka vaatama ei lähe. Fotokas näppu ja partsu porgandiga linna. Baltast läbi Tornide väljaku Kanuti aia poole vaikselt punuma. Pargis oli päris palju ägedaid installatsioone püsti, kahju, et neid siin pargis harva tehakse. Põikasime ka mõnda linnamüüri torni sisse, aeg oli ju vaja kuskil parajaks teha enne Petsi ja Karla vägede manöövreid 😉
Lõpuks jõudsime tiiruga Rannavärava bastioni juurde, seal juba telklaager püsti ja elu käis. Naised pesid pesu ja tegid süüa. Mehed puhastasid ja kontrollisid relvi. Bastion ehitati 1634 Rootsi valitsuse ülesandel aga ega ta väga oma ülesannet ei täitnud, algset projekti muudeti jne. 1682 tunnistati see bastion juba vananenuks ja kõlbmatuks. Tegime sõpradega ühe väikse tee ja juba hakkaski peale rivistus, et minna vanalinna marsile. Politsei oli ka ATV-ga kohal üritust turvamas. Jube hea riistapuu patrullimiseks, eriti maapiirkonnas. Praktiliselt pääsed ligi igalepoole, sai omalajal isegi sellist riista kasutatud.
Lõpuks väed üles rivistatud ja vanalinna poole vutvutvut naised sabas edevaid kostüüme näitamas linnarahvale 😉 Vahepeal läks isegi väikseks tüliks Petsi ja Karla vägede vahel. Möödaminnes anti määrustikku “rikkunud” sõdurile ka väike “kadalipp”
Lõpuks tiiruga laagris tagasi ja valmistuti demolahinguks. Vahepeal vaatasin kuidas huvilised nurga taga vibu lasevad, eks vahel vikukülas tuleb ka seda teha aga seal selliseid “ulmelaskjaid” kui siin kohtab vähe. Juhendad või ei ikka suudeti osa nooli bastioni otsa lasta. Ja kuidas sa need sealt kätte saad….. Egas midagi, marssisin bastioni sees olevasse hotelli ja kurdan muret. Admin oli vägagi mõistlik aga ei teadnud temagi täpselt kust bastioni otsa saab. Kolasime vähe mööda teise korruse koridori ja leidsime ühe sobiliku imeväikse akna kust sai katusele ja sealt edasi bastioni otsa. Otsisime ühe tabureti ja proovisin ennast sealt aknast välja pressida 😉 Lõpuks sain bastioni otsa kah, korjasin peotäie nooli kokku ja alla tagasi. Aga kui juba üleval siis tuleb ju ikka juhust ka kasutada ja paar pilti üritusest ülevalt teha 😀
-
Aegna
Pole sada aastat Aegnal käinud, paras aeg mälu värskendada ja vaadata mida uut saarel on. Egas midagi sebisime piletid, viuh laevale ja tuld ainukesele Tallinna saarele 😉 Merelt on Tallinnale päris hea vaade, kahju ainult, et kilukarbivaade on klaaskärakatega ära rikutud.