fbpx
  • Matkad looduses,  Tehtud üritused,  Tripid

    Sangaste – Barclay de Tolly mausoleum – Vastseliina.

    Nagu igal kevadel suht traditsiooniks saanud teema kolistada Lõuna – Eestis, nii ka seekord. Seltskond kokku ja luusima. Reede õhtul vedasime seltskonna juba Annimatsile, tegime väikse sauna ja kobisime kotile, et hommikul vara alustada tripiga. Hommikul kui söödud joodud kimasime minema. Esimese peatuse tegime Ilmjärve kiriku juures. Igakord sealt viuh mööda kihutanud, seekord otsustasime tiiru ümber kiriku teha. Naljakas muidugi, et suva kohas on niimoodi õigeusu kirik. Ilmjärve koguduse asutamise päevaks loetakse aprilli 1846, kui esimene luterlane õigeusklikuks salviti. Samal aastal võeti luteriusust õigeusku 3152 inimest ja pandi alus kogudusele. Ilmjärve kroonumõisa maa-alale ehitati 1848. aastal sinodi raha eest väike viie torniga puust kirik. 1849. aastal õnnistati kiriku juures sisse ka surnuaed. Peagi jäi kirik kitsaks. Uus maakivist tellisääristega kirik ehitati 1873. aastal Püha Sinodi eraldatud rahaga ja Baltimaade kindralkuberneri kindral-adjutant Albedinski eestkostmisel.
    1925. aastal oli kirikus siseremont ja restaureeriti kujusein.
    1944. aasta sõjategevuses sai kannatada kiriku katus, osa torne ja sisustus aga kirik on säilinud vaatamata sellele suht autentsena. Kui kirik uuritud kimasime Sangastesse. Seekord saime sees ka ringi vaadata. Ja muidugi ikka torni ronisime ka ümbruse nautimiseks. Sealt tornist on ümbruskonnale suht vägev vaade ja soovitan kõigil sealkandis luusijatel sinna torni kah ennast sebida 😉 Ah jaa mõisa koridoris on seinal telefon mis täitsa töötab. väidetavalt oli omalajal ümbruskonnas kolm mõisa kuhu siit helistada sai ja saab praegugi 😉

    Sangastest edasi kimasime Jõgevestesse, et uurida lähemalt Barclay de Tolly mausoleumi. Siin varasemalt ka läbisõidul mitu korda käinud aga enamjaolt pole sisse saanud. Seekord saime siin ka ringi vaadatud. See kohake on tähistatud isegi National Geographicu kollase aknaga ning mille külastamist soovitatakse kultuuri- ja ajaloo huvilistele. Kindralfeldmarssal on Eestiga seotud inimestest üks kuulsamaid ja ilmselt suurim vene väejuht, kelle põrm puhkab Eestis. Šoti juurtega balti aadliperekonnast põlvnev Vene väejuht etendas olulist rolli 1812-1814 a. võitluses Napoleoni vastu. Jõgevestega on Barclay de Tolly nimi seotud 1791. aastast, mil ta abiellus Helene Auguste Eleanore von Smitteniga ja sai Jõgeveste mõisa omanikuks. Väidetavalt on mõlemad siia maetud sarkofaagidega. Huvitaval kombel on seda muuseumi ka aastaid tagasi rüüstatud ja rüüstega suht samal ajal löödi haamriga puruks ka Kaliningradi oblastis olev malmist mälestusmärk mille sees pidavad olema hõbeanum Barclay südamega. Huvitav oleks teada kas asi päriselt ka nii oli… Kuuldavasti olevat tsaar tahtnud väejuhi matta St. Peterburgi, ent kuna Barclay de Tolly soov oli saada maetud Jõgevestesse, jäi tema lesk abikaasa soovile truuks. Samuti räägitakse, et Teise maailmasõja ajal olid lahingud kestnud pikalt ka Jõgeveste lähedal, kuid mõlemad pooled austanud väejuhti sel määral, et mausoleum jäi lahingutest puutumata. Meile näidati isegi põnevat mündikogu mille Vene saatkond olla kinkinud 200- ndaks aastapäevaks. Pärast kkäisime piilusime vel sarkofaage kah, sinna küll lähedale ei lubata aga paari meetri pealt saab piiluda. Väidetavalt olla need täitsa originaalid.

    Jõgevestelt edasi kimasime Tõrvasse, seal tegime Läti saatkonnas väikse lõuna. Täiesti ok söögikoht oli ja hinnad mõistlikud. Kui kõhud täis käisime luusisime veel natuke Helme lossimägedel ja koobastes. Sellest pikemalt kirjutama ei hakka aga kellel huvi saab lugeda siit. Luusisime veel Ala kalmistul kus on väidetavalt esimese Eesti soost talupojast mõisniku kabel. Mats Erdellist sab pikemalt lugeda siit. Siit edasi kiire põige Taagepera lossi juurde ja oligi päevake otsas. Annimatsile tagasi ja kotile.

    Järgmisel päeval tuli juba kodutee ette võtta ja pikalt väga luusida ei viitsinud. Kimasime suht otsejoones Vastseliinasse välja. Piilusime paari kirikusse, uurisime põgusalt Vastseliina linnuse varemeid ja oligi kogu lugu. Koduteel põikasime veel korra Taevaskotta ja luusisime Viimse Reliikvia radadel.

  • Tripid

    Sinka-vonka

    Kuidagi krooniliseks on juba muutunud see vingerdamine mööda Eestit. Nii ka seekord… Mõtlesime sõbraga minna paar pilti teha Nõmmeveskil. Mõeldud tehtud, fotostaff autosse ja tuld. Nagu elu näitab siis peab kaasas olema igaks juhuks ka telk ja magamiskott 😀 Kunagi ei tea kus ööbida tuleb 😉 Pildistasime siis natuke siit ja natuke sealt, turnisime mööda vana elektrijaama kanalit. Maitsesime mäenõlvast tuleva allika vett

    Ega siis saa ju kohe kodu tagasi minna, ikka tuleb miski uitmõte …. Panime Valgehobusemäele Turnisime torni tegime paar pilti, siis meenus , et siinsamas kuskil metsas peaks olema mingi majake kus on pudelitest pudel. Leidsime üles ja täitsa olemas oli… Edasi mõtlesime, et kui juba siin sis vaatame Albu mõisa kah 😀

    Albu inspekteeritud lõi kilk pähe, et ega Järva – Jaani ja Koerugi pole enam kaugel 😀 Järva-jaani servas sai tudeeritud Schillingite kabelit ja sealt edasi Koeru (Aruküla) mõisa. Koeru mõisa lähedal on veel von Tollide kabel aga sinna ei jõudnud

    Noh ja ega siis Emumägi pole kah enam kaugel 😀 Koerust kiviga visata 😀 😀

    Emumägi inspekteeritud ja paar pilti tornist tehtud….. Ega siis kodupoole saa kui teisel pool om äkki veel miskit vaadata. Meenus, et Kärdes väidetavalt sõlmiti 1661 venkude ja rootslaste vahel rahu… Ega midagi tuleb vaatama minna kas iva sees.

    Kärdes onnike inspekteeritud mõtlesime… ah las minna ja kimasime vaatama kas Tõnissoni põhja lastud parv on ikka põhjas. Palamusel parve ei leidnud aga saun oli küll kus Toots Jorhile sauna tegi 😀 Nu ei saanud siin ka hing rahu ja sügasime ikka sinka-vonka edasi 😀

    Ühel heal hetkel avastasime meeltesegaduses, et oleme Vastseliina jõudnud. Egas midagi luusisime ümber kiriku ja ka linnus sai inspekteeritud. Nüüd oli juba õhtu käes ja plaan oli kuskil kotile kobida. Tsekkasime ümbrust ja mida näeme 😀 😀 Kerepäälse turismitalu…. Nu krt seda ei saanud mitte uurimata jätta. Kimasime kohale, koht oli ilus ja perenaine väga tore. Sebisime omale sauna ja hommikusöögi. Saunas lubati tiksuda niikaua kui viitsime, juhatati kätte ka kus puud on 😀 Hommikul oli kaetud väga rikkalik laud. Enamjaolt oma talu toodang. Kui kõht täis tegi perenaine meile väikse ekskursiooni oma valdustes. Lõpuks arveldasime ära ja lahkusime. Arve oli väga inimsõbralik. Kahju, et see tore talu tänapäeval enam ei toimi. Perenaine peab nüüd taevast talu.

    Peale Kerepäälselt keretäieta lahkumist meie meeltesegadus jätkus 😀 Näppisime kaarti ja avastasime, et miskine pudrukeetmise mägi on olemas. No kui selline mägi siis äkki saab putru kah 😀 Läksime uurima ja tuli välja, et sinna mäele sai lausa üle rippsilla. Jõe kaldas olid mõned koopad kus väidetavalt rahvas käis sõjapaos. Mäe otsas oligi pudrukeetmise koht aga pudru oli otsa saanud.

    Kuna putru ei saanud siis panime edasi Piusa jõe ürgorgu… Luusisime vähe ringi, inspekteerisime ka vesiveski varemeid. Varemete juures oli pisike talu mille kelder oli oskuslikult suure kuuse taga kanjoni see varjul. Seda eemalt relvastamata silmaga ei märka 😀

    No ja kui juba seal ilmaotsas olla siis on imelik mitte käia Piusa koobastes . Koopad inspekteeritud mõtlesime endid kodupoole vedada….

    Aga kus sa sellega… teele jäi ju Taevaskoda. Ikka vaja seal ka luusida. Seal oli päris põnev ca 2 tunni jooksul sai nii suve kui talvepildid 😀 Minnes oli ilus ilm ja päike paistis kui Kanjonist tagasi hakkasime tulema tuli hull lumesadu… Nüüd sai küll kopp ette ja vedasime end koju, seekord ilma kõrvalpõigeteta 😀