fbpx
  • Muu värk,  Õpitoad,  Tsill,  Viikingid

    Viikingilaager

    Nagu varasemalt mainitud sai siis toimus nädalavahetusel Viikingite külas traditsiooniline talvelaager. Kahju muidugi, et üritus sattus väga kehvale ajale arvestades sõda Ukrainas, aga mis teha. Õnnestus isegi korra läbi käia ja tuttavad näod üle vaadata. Mõõgavõitluse “pidurdasin” ära ja seda ei näinudki aga muu värk sai üle vaadatud. Kahjuks sellel aastal osalisi väga vähe aga eks siin mängis oma osa moodne viirus jne. Laadal kõik vajalik varustus olemas nii viikingielu alustavale viikingile kui ka vanale tegijale.

    Kui mõõgavõitlusest väsinud sõdalased said keha kinnitatud läks lahti vibuturniir. Korralduse poolest Loki Rebased tasemel nagu alati 😉 Võistkondadel tuli korralikult pingutada ülesannete läbimisel. Siin polnud tegu kuivalt märklauda laskmisega.

    Samal ajal oli ka väikeste viikingite mõõgavõitlus toimumas. Hea vaadata kohe kui ikka huvilisi on, siit tuleb ehk nii mõnigi uus entusiast. Põnevatest töötubadest ja õhtusest loengust osa võtta kahjuks polnud aega. Igatahes oli üritus mõnus nagu alati 😉 Varasemate ürituste kohta leiab põnevaid pilte koduka arhiivist.

  • Tsill,  Viikingid

    Viikingiteküla turniir.

    Juba sellel nädalavahetusel toimub Viikingite külas laager ja turniir, kui nüüd just viimasel hetkel ära ei keelata jälle. Ehk jõuan vaatama ka. Aga neil kes varem pole käinud ajame hamba verele 😉 ja meenutame mäluvärskenduseks ühte vana turniiri. Tookord pikalt aega uudistamiseks ei olnud aga ühtteist ikka nägi. Rahvast oli tookord isegi üsna palju ja sepikoda töötas. Võitlejad said kohe operatiivselt sepa juures oma relvi või turvist parandada 😉

    Piilusime natuke mõõgavõitlust.

    Massilahingust ka paar pilti ja juba pidingi jalga laskma. Nüüd hakkas aeg sinnasamusesse toksima väga usinalt. Polnud isegi aega minna vaadata mis majas tehakse, aga ju seal õpitoad ja laat oli nagu ikka see asi välja kujunenud on.

  • Muu värk,  Tsill

    Viimsi lahing ja sõjamuuseum.

    Plaan õnnestus ja jõudsin minuti pealt lahingu alguseks kohale. Seekord jälle miskipärast üritus muuseumi ees. Aga ju siis korraldaja arvas, et nii parem. Osalisi oli ka veidi vähem kui muidu, võibolla seetõttu oligi mõistlikum lahingut maja ees teha. Üks hea lahendus oli ka, kui muidu pealtvaatajad kõik vastu linti ja pildistama ei mahu kuskile kui just pool tundi varem kohal pole kohta sisse võtmas. Turvamehed olid lindi ette tekitanud fotokameestele väikse riba kus sai liikuda ja vabalt pildistada. Väga teretulnud lahendus. Vahepeal täristati nats relvi ja võeti mõned vangid.

    Siis kakerdasid ringi joogised madrused oma samakapudeliga ja norisid tüli 😀 😀

    Siis sattus üks “vennike” miinile ja lendas õhku. See on vist uus teema, igatahes varem pole ma seda miini varianti näinud.

    Nüüd läks vähe suuremaks andmiseks. Eestlased tungisid peale, kuulipritsist sai isegi tule välja 😉 Kuuliprits küll vähe streikis ja pika valanguga laskmine ei õnnestunud. Aga see pole relva vaid paukmoona häda, relvarauas ei teki piisavalt survet korralikuks vinnastuseks.

    Sanitaridelgi jätkus tööd. Vot siin näeb nüüd seda varianti kus väeosadel tegelikult puudus ühtne vorm. Seljas oli see mis parasjagu käes oli, lihtsalt embleemid ja märgid pandi õiged. Lõpuks aeti soomusauto ka välja. Võibolla sellepärast tehtigi lahing muuseumi ees, ilmselt pargis oleks soomusautoga sõitmine üsna probleemne.

    Soomusautot lähemalt silmitseda ei saanud, see vuras kohe peale lahingut minema. Aga ju teda näeb hooajal lähemalt rasketehnika angaaris. Seal ongi mul veel käimata nagunii. Üks vennike oskas lahingu filmimise ajal oma drooni väga osavalt puu otsa parkida 😀 😀 Teravam silm märkab pildil parkimiskohta 😉 Huvitav kuidas see küll õnnestus? Sõjaväeorkester esines ka mõne looga.

    Tegin tiiru muuseumis ka. Muidu on siin pilet 5€ aga täna on asi tasuta. Olgem ausad siin selle viieka eest on ikka kordades rohkem vaadata kui mõnes muus muuseumis 15€ eest. Seekord oli ringkäik tagurpidi, kuna taaskehastajad vahetasid oma riideid osades ruumides. Iseenesest on muuseum hästi grupeeritud, igas saalis oma teema. Huvitav kust metsast selline äge eksponaat välja tuli kus loodus on relva omale võtnud…. Kusjuures osade eksponaatide juures tekkis selline karvane tunne, et nad on asendid muutnud või on neile tekkinud lisavidinad. Kui kodus vaatasin ühe varasema muuseumi külastuse pilte siis selgus, et mälupilt ei petnud.

    Näeb mõningaid põnevaid plakateid, vorme, olmekaupu jne

    Relvadest on ka päris hea valika alates aegade hämarusest tänapäevani. Siin on ka selliseid relvi võrdluseks mille olemasolu paljud ei teagi või siis äravahetamiseni sarnaseid. Näiteks nagu püstolkuulipildujad PPŠ ja PPS või siis automaadid AK ja StG. Räägitakse, et Kalašnikov leiutas oma AK peale sõda aga ju ta ikka selle StG pealt maha viksis. RPD ka siin täitsa olemas, selline oli mul vene kroonus 😉 Krt hea riist on… Mõningaid relvi ja natuke turvist saab isegi käega katsuda 😉

    Natuke näeb siin ka mütse, embleeme, paguneid ja omaaegseid lipukavandeid

    Muidugi eriti tsill oli mängurelvade näitus, nii palju äratundmisrõõmu, puruks lastud näppe ja silmi… Kurja õige mitu tundi muuseumis läks linnutiivul. Minge käige ka, väga äge muuseum on.

    Väljas kiire pilk tankile. Huvitav lisapaak 😉 Kui nüüd originaalis siis vist lend lease teema. Või on see hilisem tuuning võta sa nüüd kinni…

  • Tsill

    Viimsi lahing

    Täna on tulemas seoses EV sünnipäevaga järjekordne põnev üritus Sõjamuuseumis. Katsun selle külastuseks oma tihedast graafikust veidi aega näpistada. Sel aastal ehk õnnestub külastada lisaks sellele üritusele ka järgmisel nädalavahetusel toimuvat viikingite talvelaagrit ja mõõgavõitlust Viikingite külas. Tavaliselt kipuvad need ühel ajal olema ja tuleb teha valikuid kumba üritust külastada. Eks kohapeal ole näha kuidas kõikvõimalikud piirangud on mõjutanud tänast üritust. Seni meenutame kiirelt ühte juba toimunud üritust. Need üritused on väga lahedad ja vaatemängulised. Soovitan kindlasti lastega sinna minna, saate natuke harida nii ennast kui järeltulevat põlve ajaloo teemal ja kui võimalust on minge külastage järgmine nädalavahetus viikingilaagrit kah. Varasemalt tehti aastapäeva lahingut Sõjamuuseumi ees aga seal tiba vähe ruumi. Et lahingu tegevuspaik viidi üle muuseumi taha parki on minu meelest väga hea lahendus nii osalejatele kui pealtvaatajatele, ruumi piisavalt manöövriteks. See hoopis teine tera. Tavaliselt on sellistel üritustel rahvast nagu putru ja käib hull trügimine. Varasemalt on seda korraldatud ka Vabaõhumuuseumis, seal on ruumi veel rohkem, aga sissepääsuga hull probleem.

    Kui taaskehastajad kohtadel ja pealtvaatajad ohutus kauguses anti relvadele valu. “Laipu” oli ohtralt mõlemas leeris.

    Lõpuks mõis võetud ja Eesti lipp püsti 😉 Lastel rõõmu kui palju peale lahingut. Sai võidu padrunikesti korjata ja püssi ka katsuda 😉

  • Tripid

    Kiire tiir Pihkvasse

    Sai just mõnda aega tagasi Petseris käidud, nüüd hammas verel ja tuli plaan Pihkvas ka ära käia. Sealkandis muidugi veel paar linnust ka mis vaja üle vaadata aga iga asi omal ajal või veidi hiljem 😉 Kuigi kohe piiri tagant saab bussipeatusest praktiliselt iga paarikümne minuti tagant kas bussiga või marsaga Petserisse otsustasime seekord autoga minna, et saaks vähe teepeal ka ringi vaadata. Kui piir ületatud kimasime Petseri poole, muidugi mis hakkas silma, et tee ääres suva kohtades näeb posti küljes veel telefoniautomaate 😀 😀 Enne Irboskat on tee ääres pisike kabel ja mälestusmärk “Püha küngas” Nu eks sai ikka tiir sinna ka tehtud, kabel väga puhas ja korralik seest. Kui asi uuritud kimasime edasi Pihkva poole. Irboska kindluse jätsime seekord ära, et teiseks korraks ka midagi jääks 😉

    Ja juba olimegi Pihkvas, siin plaanisime vaadata ainult kindlust ja koju tagasi kimada. Igati äge kindlus on see, siin on laiamas käinut isegi Lembitu oma väesalgaga ja üsna edukalt. Siinmail muidugi nimetatakse selliseid kindlustusi kremliks, mis teema sellega on pole viitsinud väga süveneda. Kindlus asub väga heas looduslike kaitse eeldustega kohas. Ürikud mainivad linnust juba 9 sajandil ja see oli strateegilise tähtsusega kindluslinn. Elanikud tegelesid siin kaubanduse ja käsitööga. Esimesed kivimüürid 3 hektarit hõlmava kremli ümber kerkisid 10 sajandi lõpus ja seinad kõrguvad 6–8 meetrini ja paksust on 2,5–6 meetrit. Siin näeb ka väidetavalt Ida – Euroopa suurimat 15 sajandil rajatud Pokrovskaja torni, mis on tänaseks päevaks ilusti restaureeritud. Pihkvat 9 kilomeetri pikkuselt ümbritsenud, 40 värava ja torniga kindlusemüüris asuval viiekorruselisel 90-meetrise ümbermõõduga tornil oli eriline roll Vene-Poola sõjas. Peale kuuekuulist Pihkva piiramist alistasid vene väed 1581. aastal Poola kuninga Stefan Batory väed. Omalajal oli see ka päris kõva Hansalinn.

    Kui linnnusemüüride vahel piisavalt kolatud astusime sisse kirikusse, see on vene kombe kohaselt kulda ja karda täis.

    Ja lõpuks ikka muuseum ka. Siin on taaskehastuse värki ja muud väljas vaatamiseks ikka väga palju. See on muidugi hea, et asjad ei ole segamini vaid ilusti ajastute kaupa saalides.