fbpx
  • Matkad looduses

    KĂ€mblast Siniallikale

    Ega head kriisi ei saa lasta raisku minna 😉 Seekord tegime matka KĂ€mbla metsa ja Siniallikatele valges ja ĂŒhe matkana. VĂ€ga mĂ”nus ja tuulevaikne ilm sattus olema. Samas ei vĂ”tnud kaasa ka piknikuasju ega toitu Viikingite kĂŒlast. Idee poolest saab soovi korral sealt kaasa vĂ”tta karbiga omale meelepĂ€rase toidu, RMK lĂ”kkekohal vĂ€ike lĂ”ke teha ja siis looduses toitu nautida.

    Nagu ma juba varasemalt olen maininud KĂ€mbla metsa matkaraja kohta siis see on ĂŒsna metsik. Kuna kĂŒlma pole olnud siis on rajal kohti kust niisama lihtsalt lĂ€bi ei pÀÀse kuiva jalaga. Siin on nĂŒĂŒd kaks varianti. Kas panna jalga kummikud vĂ”i kĂ”rgema sÀÀrega veekindlad saapad. Siis on vĂ”imalik mööda tĂ€histatud rada kĂ€ia. Aga kui veekindlaid jalatseid pole siis teise variandina on ragistada lĂ€bi vĂ”sa piki jĂ”ekallast. Saab kĂŒll praktiliselt kuivalt, kuid rada kohe mĂ€rgatavamalt pikem ja raskem. Me kĂ€isime seltskonnaga lĂ€bi mĂ”lemad variandid. Kuigi plaanis ei olnud. Üritades minna kuiva jalaga ja lĂ€bi vĂ”sa ragistades vĂ€sis seltskond nii Ă€ra, et tagasi tulime mööda tĂ€histatud rada.

    Varasemalt siin kĂ€ies nĂ€gi ikka siin kĂ”vasti loomade jĂ€lgi aga tĂ€na nĂ€gime ainult paaris kohas jĂ€lgi ja needki tundusid ĂŒhe ja sama looma omad olema. Mis loomaga siin tegu ei tea, pole nii hea spetsialist.

    LĂ”puks JĂ”udsime peale pikka ja vĂ€sitavat ragistamist Tuhala peakraavi sillani. Tavaliselt siin me pöörame tagasi, nii ka seekord. Nagu juba eelpool mainisin siis tagasi lĂ€ksime mööda tĂ€histatud rada arvestusega, et jalad saavad mĂ€rjaks. Raja ÀÀres on pĂ€ris hĂ€id kohti kus seltskonnaga pilti teha. Murdunud puude juurikad on pĂŒsti nagu fotoseinad 😉

    LĂ”puks olime tagasi ja Ă”nneks kuivade jalgadega. Vaatasime, et ajaliselt oli pĂ€ris kĂ”va erinevus. LĂ€bi vĂ”sa ragistades peakraavini lĂ€ks aega 1,5 tundi. Tagasi mööda rada tulime 20 minutit kiiremini. Eks piltidelt saab ka vĂ€he aimu kui Ă€ge ja metsik see matkarada on 😉

    Siit edasi panime kohe ĂŒhe jutiga Siniallikatele. Ilus lumine mets, rahvast vĂ€ga palju polnudki. Aga teerada sinna on ÀÀrmiselt libedaks lihvitud. Muidu kĂ”ik vĂ€ga tsill aga ikka peab miski tilk tĂ”rva ka olema. Nu kurja kui jaksate tanklast topsiga kohvi osta ja sellega Siniallikatele marssida siis vĂ”iks jaksata selle ikka tagasi ka viia mitte kuskile lumehange sokutada. Muidugi eks selle prĂŒgivĂ€rgiga on natuke probleemne kĂŒll Siniallikatel. Seal pole mitte ĂŒhtki prĂŒgikasti, varem oli parklas suur prĂŒgikonteiner aga nĂŒĂŒd pole seal seda ka juba tĂŒkk aega.

    LĂ”puks jĂ”udsime tagasi Viikingite kĂŒlla kus ootas meid pannkookide kĂŒpsetamine lĂ”kkel. KĂ”hud olidki juba vĂ€ga tĂŒhjad ja koogid maitsesid imehĂ€sti.

  • Matkad looduses,  Tsill

    Laternamatk KĂ€mbla metsas

    Siniallikatel, PÀÀskĂŒlas ja ValgejĂ€rvel pĂ€ris palju laternatega luusimas kĂ€idud. Mis seal viga kĂ€ia, korralikud rajad sees anna ainult tuld. Aga vot kui nĂŒĂŒd natuke ekstreemi ja pĂ”lismetsa nautida siis on KĂ€mbla mets selleks just Ă”ige koht eriti veel laternate valgel. Ei mingit laudteed ega sirgeid sihte. Siin ole mees ja turni kas ĂŒle langenud puude vĂ”i nende alt. Ja kunagi ei tea kus jalad mĂ€rjaks vĂ”ivad saada kui rada ei tea 😉

    MĂ”nel pildil on isegi matkajaid nĂ€ha 😉 ja haldjaid nĂ€eb siin ka. Matkaraja alguses on olemas RMK lĂ”kkekoht, kus saab peale paaritunnist matka tuld teha ja keha kinnitada, kui muidugi on midagi kaasas. Aga Igatahes on see matkarada isegi valges tĂ€itsa tsill mis veel pimedast rÀÀkida. Nii, et kui kellelgi huvi andke mĂ€rku vaatame mis teha saab 😉

  • Tripid,  Tsill

    JÀlle SillamÀed avastamas.

    Siin sel aastal juba mitu korda kĂ€idud ja igakord midagi uut uuritud millest varem miskit ei teadnud. Seekord viskasime pilgu peale kohalikule joale. Langevoja juga on SillamĂ€e servas ja siin on ka RMK lĂ”kkekoht. Joal on 2 astangut 1,5 ja 4m kĂ”rgusega. Joast allpool voolab oja pĂ€ris suures kanjonis, sinna turnima ei viitsinud seekord minna. Oja ise on allikatekkeline ja pidavat vahel isegi Ă€ra kuivama. Huvitav on see, et kohalikud nimetavad seda Sorro koseks 😀 😀 vĂ€ga omapĂ€rane nimetus.

    Kui juga uuritud tuleb ikka promenaadil ka kĂ€ia 😉 Ootan pĂ”nevusega millal promenaad lĂ”plikult valmis saab. Praegu ehitatakse usinasti kaldapealset promenaadi. Sinna tuleb joru vĂ€rvilisi purskkaeve jne. Tuleb kĂ€tt pulsil hoida ja aegajalt möödaminnes uurimas kĂ€ia.

  • Matkad looduses,  Tripid,  Tsill

    Osmussaar

    Juba mitu aastat ĂŒritanud sinna saarele luusima minna aga ei ole kuidagi Ă”nnestunud. Kas aega ei ole vĂ”i kĂ”ik kohad matkale vĂ€lja mĂŒĂŒdud. Seekord Ă”nnestus kuidagi imekombel kĂ”ik asjad kokku klapitada, nĂŒĂŒd oli ainult vaja kokkulepitud ajal Dirhami sadamas olla. Sadamas grupijuht juba ootas, kui kĂ”ik koos transportis Arabella meid Osmussaart avastama 😉

    Et siis natuke saare ajaloost paar sĂ”na 😉 Osmussaare rootsikeelse nime Odensholm jĂ€rgi vĂ”ib arvata, et saar oli peatuspaigaks juba vikuajal. Nime seostatakse ka PĂ”hjala jumala Odiniga kelle kohta liigub siin palju legende. Ürikutes mainitakse vaid möödaminnes seda mereteede suhtes keskset aga mĂ”isavaldustest kaugele jÀÀvat saart, mis tĂ”enĂ€oliselt oli asustatud vabade inimestega. Saare viimase asukad teavad oma esivanemaid vaid kĂŒmme pĂ”lve tagasi ning arvavad, et nende esiisad asusid tĂŒhjale saarele 17 sajandi esimesel poolel. Eks siin ole ka katk laastamistööd teinud seetĂ”ttu on nii esma- kui taasasustajate pĂ€ritolu kohta on ĂŒsna vĂ€he teada. Teadaolevalt oli elanike arv kĂ”ige suurem 1934 aastal, rahvaloenduse jĂ€rgi elas saarel 131 inimest, kĂ”ik peale majakavahi perekonna olid rahvuselt rootslased. Rahvaarvu reguleerimiseks kehtis Osmussaarel kirjutama seadus, et kolm venda vĂ”isid kohale jÀÀda, ĂŒlejÀÀnud pidid minema mujalt Ă”nne otsima. Pered olid ĂŒldjuhul suurpered, kuhu kuulus keskmiselt 12 inimest, tuli ette ka paarikĂŒmneliikmelisi peresid. Osmussaare kĂŒla Bien oli tĂŒĂŒpiline sumbkĂŒla, mis oli asustuse kasvades ĂŒha tihenenud. KĂŒla juurde kuulusid kaks tuulikut. Isegi kabel oli olemas saarel. Esimene tuletorn ehitati siin 1765 aastal aga see kadus lainetesse 19 sajandi keskel. Praegusele asukohale ehitatud torn oli rusudes nii Esimese kui ka Teise maailmasĂ”ja lĂ”puks. 1920 aastal taastati kivist tuletorn mis asendati 1952 aastal praeguse raudbetoonist ehitisega.

    Tunnike tiksumist mööda peegelsiledat merd ja kohal olimegi. Kohalik matkarada teeb saarele tiiru peale ja pĂ€evakesega kĂ€ib selle lĂ€bi nagu giid mainis. Sadamast hakkasime vaikselt tiksuma. Giid oli vĂ€ga asjalik ja tempo ka tĂ€itsa ok mu haige jala jaoks. Ma isegi jĂ”udsin iga nurga taha vaadata 😉 Ikka vaja luusida rannas ja vaadata mida meri kaldale toob. Midagi erilist ei olnud, ainult paar apelsini ja surnud hĂŒljes. Kuna siin saarel vĂ€idetavalt kiskjaid ei ole kes laibad nahka paneks siis on see siin saarel puhtalt putukate pĂ€rusmaa. Kurja oleks varem teadnud oleks kĂ€rbsetĂ”ukude jaoks karbi kaasa vĂ”tnud, need kalameeste seas nĂ”utud kaup 😉

    Peale vĂ€ikest jalutuskĂ€iku olimegi juba kabeli kuures. Esimene puitkabel rajati Osmussaare sadamasse juba 16 sajandil. Kuna siin saarekesel maapind kerkib usinasti siis tĂ€napĂ€eval paikneb kabel ca 1,5 kiltsa kaugusel sadamast. 1766 pĂŒhitseti sisse samasse kohta ehitatud lubjakivist kabel. See seisis seal kuni 1941 aastani, mil see Aadu ja Jossifi meeste naginas puruks lasti. Sellest sĂ€ilis vaid fassaad ja torn. Kabeli varemete konserveerimistöödega alustati 2006 aastal, mille kĂ€igus taastati osaliselt kabeli mĂŒĂŒrid ja kellatorn. Töödega lĂ”petati 2009 aastal, mil paigaldati kabelile uus kell ja katusele tuulelipp. Muidugi on siin ka pisike kalmistu aga tĂ€napĂ€eval siia enam ei maeta. Siinsamas on ka tĂ€iesti korralik kemps, ei peagi pÔÔsa taha minema 😉 Siit edasi liikusime kohalikke militaarobjekte uurima. Neid siin ikka natuke on aga sellest kirjutan hiljem lĂ€hemalt.

    Enne majakani jĂ”udmist oli ikka vaja ĂŒle vaadata kohalik pankrannik. See jĂ€lle selline omapĂ€rane kus peaks tegelikult pikemalt luusima. Siinkandis on pĂ”hja lĂ€inud vĂ”i lastud ikka hulgaliselt laevukesi. Suht kalda ÀÀres vedeleb miski aurukatla laadne asjandus ja mingi ĂŒlekandevĂ€rk. Huvitav, et siin on sellised asjad veel tĂ€itsa alles. Aegna ja Naissaar tehti omalajal ikka tĂ€itsa paljaks metalliĂ€rikate poolt.

    Majaka juures paar punkrit ja muud mudru. Majakavahi majas saab vajadusel ka ööbida ning vĂ€ike iseteeninduse lett on siin ka olemas, igatahes vett ja jÀÀtist saab 😉 😉 Kohvi saab ka teha.

    VĂ€ikse tasu eest saab majakasse ĂŒles turnida ja vaateid nautida.

    Kui jalad sirutatud, kaasasolevad vĂ”ikud söödud, muuseum uuritud hakkasime vaikselt tagasi liikuma sadama poole. PĂ”ikasime korraks veel uurima II MS langenute mĂ€lestusmĂ€rki ja ĂŒhishauda. Huvitaval kombel oli see isegi suht korras ja hooldatud, ĂŒldjuhul need nĂ”ukaobeliskid on rÀÀmas ja hooldamata. Siinsamas on ka kaugusmÔÔtja torn. LĂ”puks olime sadamas tagasi, laev juba ootas. Aga paar millimallikat ikka ĂŒritasin pildile saada niikaua kui rahvas laeva kobis 😉

    Mandril tagasi tegime vĂ€ikse söögi sadamakohvikus. TĂ€iesti ok söök oli maitselt, natuke kĂŒll Raekohaplatsi hinnad aga pole hullu 😉 Koduteel pĂ”ikasime sisse veel NĂ”va sadamasse, tahtsin teada mis on saanud nendest omalajal suure hurraaga ehitatud vikulaevadest. Üks vedeles sadamas kurvalt aga kus teine pole aimugi. Paar kohalikku vennikest pĂŒĂŒdsid siinsamas kala, kĂŒsisin neilt aga isegi nemad ei teadnud.

  • Tripid,  Tsill

    EmumÀel pesakonnaga.

    Pidime ĂŒkskord pesakonnaga korra maale minema asju ajama ja siis vanaema Ă€rkas, et vot tema pole kuskil kĂ€inud tahaks kah ringi trippida 😀 😀 Egas midagi tegime kiire tripi EmumĂ€ele, uurisime vĂ€he puukujusi ja turnisime vaatetornis. Eks vanainimesel vĂ”ttis ĂŒles saamine vĂ€he aega aga Ă€ra sai kĂ€idud ja pilk ĂŒmbrusele peale visatud. Poiss leidis sealt omale “sĂ”bra” ka 😀 😀

    Kui juba seal kolada siis vaatasime veidi ringi mujal kah. Seal pĂ€ris mitu RMK ilusat lĂ”kke ja ööbimiskohta. LĂ”puks olid vanaema lĂŒhikesed jalad veel lĂŒhemaks kulunud ja vĂ”tsime suuna koju tagasi 😉 Vot kui vĂ€he on mĂ”nikord Ă”nneks vaja 😀

  • Matkad looduses,  Tripid,  Tsill

    NÔva RMK puhkeala.

    Ilusad ilmad ja mida sa kodus ikka passid, tuli mĂ”te tiba mööda metsi luusida ja tsillida. Egas midagi telk ja muu staff autosse ja NĂ”va poole minek. TĂ”mbasime RMK lĂ”kkekohal telgi pĂŒsti ja kobisime randa luusima. VĂ”tsin piiksutaja kaasa aga suht igav rand oli, peale pudelikorkide ja mĂ”ne mĂŒndi ei leidnud miskit huvitavat 😉 Samas oli siin hullult kibuvitsa Ă”itsemas, see isegi lĂ”hnas tĂ€itsa meeldivalt 😉 Kobisime tagasi telgi juurde ja tegime vĂ€ikse söögi. See lĂ”kkekoht oli pĂ€ris hea ja privaatne, teistest eemal ja rohkem sinna keegi ei trĂŒginud ka kuigi ruumi oli sitaks. Liha lĂ”hnad olid vist nii head, et isegi konn tuli lĂ”kke ÀÀrde asja uurima 😀 😀

    Kui kĂ”hud tĂ€is kĂ€isime veel enne kotile kobimist uurimas kas liiv laulab… Kurja ja tĂ€itsa lauliski…. Miks mĂ”nes rannas liiv laulab ei tea, aga pĂ€ris huvitav heli on. Vesi oli pĂ€ris soe ja kalda ÀÀres hulpis hullult millimallikaid ning surnud ogalikke. LĂ”puks lĂ€ksime kotile Ă€ra, kuidagi hullult vĂ€sitav pĂ€ev oli 😉 See RMK lĂ”kkekoht oli pĂ€ris hea ja privaatne, kĂ”ik asjad kĂ€e-jala juures. Isegi kemps siinsamas. Igaljuhul kui sinnakanti satun ööbima ĂŒritan samas kohas pesitseda 😉

  • Matkad looduses,  Tripid

    Metsanurme matkarada.

    Sada korda kuulnud sellest Metsanurme matkarajast igasugu pĂ”nevaid jutte aga ise sinna kordagi jĂ”udnud ei ole. Eks tuli asi ette vĂ”tta ja ise pilk peale visata. Kui pikk see rada siis tegelikult on ei teagi… Erinevatel andmetel on selle pikkus 8 – 9,5km, seega paras paari tunniga lĂ€bi jalutada. Auto saab parkida kĂŒlakeskuse juurde ja sealt mööda tĂ€histatud teed tuld anda. Siinsamas on ka talumuuseum. Keegi on siin vanad rehvid Ă€ra kasutanud ĂŒsna praktiliselt ja nendest majakese ehitanud.

    PĂ€ris pikk osa sellest rahast kulgeb muidugi mööda kĂŒlateed kus midagi erilist ei ole. Rada lĂ”peb Üksnurme mĂ”isa varemete juures, sealt tuleb padavai tagasi lonkida veidi ja siis saab vĂ€ikse kĂ”rvalpĂ”ike metsa teha. Kohalike koduloolased on siin pĂ€ris usinasti asju uurinud aga see kuskil matkarajal vĂ€ga ei kohta, peale hiiekoha. VĂ€idetavalt leiti siit mĂ”isa maadelt Baltimaade suurim mĂŒndileid. See koht on matkarajal isegi mĂ€rgitud. MĂ”is ise vĂ€ga trööstitus olukorras ja mahajĂ€etud. Üksnurme mĂ”is asutati ilmselt kuskil 1630 aastatel. MĂ”isa esmaomanik oli Heinrich Hastfer. See on olnud veel Karl von Gernet, Julius von Ramm, Dietrich von der Pahleni ja von Baggehufwudtide omanduses. Alates 1900 aastast kuni 1919 aasta vÔÔrandamiseni oli mĂ”is von Antropoffite aadliperekonna valduses.

    Tagasi lonkisime juba vĂ€he pĂ”nevamat osa mööda. JĂ”e ÀÀres on ka paar head RMK lĂ”kkekohta. Seal on ikka palju tsillimas kĂ€idud aga kahjuks on sealt tĂ€naseks pĂ€evaks mĂ”ni kadunud. Seda head katusealusega lĂ”kkekohta enam ei ole kahjuks. Vaikselt tiksumiseks vĂ€ga hea rada ja rahvast ka ei ole 😉

  • Tehtud ĂŒritused,  Tripid,  Tsill

    Eesti – LĂ€ti trip. Kabelid ja allikad

    Suvi kĂ€es ja vĂ”ilill Ă”itseb siis on ikka paras aeg mingi pikem tripp ette vĂ”tta. Polnud ammu kiluvaraste juures kĂ€inud, vĂ”tsime plaani 😉 Ajasime kamba kokku ja minek. Esimese peatuse teel LĂ€tti tegime Kuksema kĂŒlas. Siinne surnuaed olla rajatud kohaliku mĂ”isniku Stackelbergi poolt 19 sajandi algul, esimene teadaolev matus toimus seal 1803 aastal. Hiljem on see kalmistu ja kabel tuntud kui Schillingite kalmistu ja kabel. Sellest ma ei hakka siin pikemalt kirjutama, varasemalt on sellest blogis pĂ€ris pikalt kirjutatud.

    JĂ€rgmise peatuse tegime Norra mĂ”isa ja allikate juures. Kobras oli siin usinalt möllanud ja park oli kullerkuppe tĂ€is, pĂ€ris ilus vaatepilt. MĂ”is ise on selline mahajĂ€etud ja trööstitu, midagi on kĂŒll tehtud ja uus katus on peal aga….. Norra mĂ”isa on esmamainitud 1569. aastal. MĂ”isa pikaaegsete omanike von Knorringite jĂ€rgi on mĂ”is saanud oma eestikeelse nime. Hoone tegid unikaalseks illusionistlikud maalingud, millega oli kaetud suur osa teise korruse esindusruumide seintest. Alates 1908. aastast kuni vÔÔrandamiseni 1919 oli mĂ”isa omanik Charles von Lilienfeld. VÔÔrandamisjĂ€rgselt oli kuni 1970 aastateni hoones kool, hiljem seisis ta aga tĂŒhjalt, muutudes kĂŒmnekonna aastaga varemeiks. Selle kĂ€igus hĂ€visid katus, laed ja kahjuks ka enamik maalingutest. Norra mĂ”isapargile oli iseloomulik keerukas tiikide ja kanalite sĂŒsteem, mis oli sobivalt ĂŒhendatud mĂ”isa vahetus lĂ€heduses asuvate vĂ”imsate Norra allikatega. Siinsamas olev allikate ala on piki tee ÀÀrt nĂ€ha Ă”ige pikalt. Kokku pidavat siin olema ca 40 allikat. VĂ€idetavalt 1936. aastal korraldatud mÔÔtmistel ĂŒllatas Norra allikas tulemusega, lastes vĂ€lja voolata 360 liitrit sekundis. Sopa allika kuuemeetrise lĂ€bimÔÔduga allikalehtri sĂŒgavus on 4,8 meetrit. MĂ”nes kohas on paremaks veemĂ€ngu vaatlemiseks tehtud allikate kaldale puust purded. Siinkandis on ka mĂ”ned RMK lĂ”kkekohad. Siit panime suht ĂŒhe jutiga Annimatsile. Seal vĂ€ike majutus ja saun ning hommikul edasi LĂ€ti poole. VĂ€ga tsill koht neile kes hindab vaikust ja pole pipar mugavuste osas.

  • Tehtud ĂŒritused,  Tsill

    Tsill Varbolas

    Meil vĂ€lja kujunenud kuidagi selline tore pisike seltskond, kellega kuskil tsillida. Eriti meeldivad need kohad mis pole rahvarohked 😉 VĂ”tsime poest paar tĂŒkki liha ja otsustasime minna Varbola RMK lĂ”kkeplatsile tsillima. Ennem muidugi luusisime vĂ€he linnuses kah. NĂ€ppisime erinevaid sĂ”japidamise vidinaid ja muid asju 😉 Kuningatele oli memm kah seltsi tulnud, et lĂ”busam oleks 😀 😀

    Esmateade linnusest pĂ€rineb 1212. aastast. Varbola on ilmselt ĂŒks Muinas-Eesti suurimaid linnuseid. Ligi 2 ha suurust linnuseĂ”ue  ĂŒmbritseva kivivalli ĂŒmbermÔÔt ulatub ligi 600 meetrini ning valli vĂ€liskĂŒlg on praegugi kohati ĂŒle 10 meetri kĂ”rge. Mainitud on Varbolat nii Henriku kroonikas (castrum Warbole), samuti vene letopissides. VĂ€ravakĂ€igu uurimisel leitud mĂŒntide jĂ€rgi dateeritakse see kĂ€ik 13 sajandi keskele. VĂ€idetavalt seda linnust vallutatud ei ole. Venelased proovisid aga neile kĂ€idi suurem kogus hĂ”bedat vĂ€lja ja nad lasid jalga. Taanlased ja rootslased olla ka tulutult proovinud. Aga kes seda vĂ€rki nĂŒĂŒd tagantjĂ€rgi teab. Linnuse Ă”uel on olnud terve posu elamuid. Miskil ajal on seda linnuse territooriumi lausa surnuaiana kasutatud. LĂ”puks kui tiir tehtud kobisime ĂŒle tee asuvale RMK lĂ”kkeplatsile ja panime liha sooja.

    Kui kĂ”hud tĂ€is veeresime vaikselt kodu poole tagasi. Varbolas on mingi vennike kokku vedanud igasugu pĂ”nevat trĂ€na. Terve suur hoone ja selle ĂŒmbrus on vidinaid tĂ€is. Siis kui me parasjagu seal uurisime mis vĂ€rk on tuli mingi vanahĂ€rra ja ĂŒtles, et ta vĂ”ib meid sisse ka lasta 😉