fbpx
  • Muu värk,  Viimne puhkepaik

    Ristipuud

    Nagu ma juba ühes varasemas postituses kirjutasin on Lõuna – Eestis levinud päris huvitav komme. Lõigata teel surnuaeda mõnele teeäärsele puule rist. Siis ma olin sellest ainult kuulnud ja pilte näinud internetiavarustes. Nüüd sealkandis asjatades viskasin pilgu peale. Mitte küll nüüd päris lõunaosariikides, kus pidavat neid kohtama palju. Tuleb välja, et neid on ka vähe lähemal olemas. Juba Kanepi kandis kohtab selliseid ristipuid. Küll ühtki värsket risti ei kohanud aga vanu oli piisavalt. Sarnane kombestik on mingil määral ka Lätis ja Soomes. Varasemal ajal riputati mälestusohvrina puu külge värvilisi lõngu ja paelu, seejuures joodi suutäis viina. Ristiusu levides kinnistus kurja tõrjevahendina ristimärk ning süvenes uskumus, et kodukäija ristist mööda minna ei saa. Väidetavalt Põhja – Lätis hääbus komme nõukogude perioodil, mil traditsiooni järgijaid karistati – metsamajandite ametnikud trahvisid inimesi riigivara tahtliku kahjustamise eest. Ei hakka siin pikemalt sellest traditsioonist kirjutama aga kellel huvi siis Marju Kõivupuu on teinud väga korralikku uurimustööd nende kallal. Ühte neist saab lugeda siit.

  • Viimne puhkepaik

    Natuke veel põnevaid matusekombeid.

    Lisaks kõikvõimalikele matusekommetele kodus ja kalmistul on meil veel kombestikus olnud puudele riste lõigata. Tava kohaselt lõigati rist puusse teel kodust surnuaiale, seejuures tohtis seda teha ainult kadunukese meessoost sugulane. Ilmselt on see seotud ürgse uskumusega, et hing elab puu sees. Mingil ajal oli see komme kasutusel üle Eesti. Tänapäeval on see kombestik säilinud Lõuna – Eestis ja sealkandi looduses võib näha üsnagi palju ristipuid. Ristipuud on meil päris põnevad piirkondliku surmakultuuri osad. Muinsuskaitseamet on lausa välja käinud idee, et need puud võiks kaitse alla võtta. Selline komme riste lõigata on kogu maailmas unikaalne kultuuripärand. Nii, et kes pole veel selliseid puid näinud võib sammud seada Põlva kanti, seal peaks neid kõige ohtramalt olema. Üks ristipuu on rännanud isegi muuseumi, sellest saate lugeda siit.

    Fotod pärinevad internetiavarustest. Kahjuks siia mul veel enda omi panna ei ole, aga ärge muretsege, varsti on 😉