-
Ühtteist huvitavat mida igapäev ei näe
Aegade jooksul on hulgutud kõikvõimalikes kohtades ja eks nii mõndagi omapärast jäi silma 😉 Kempsud muidu nagu kempsud ikka, aga on ka selliseid kus saad potil istuda koos seltsilisega, et julgem oleks 😀 😀 Karjääris on loodus loodus kujundanud liivakuhjad nii nagu oleks mingid laastukattega onnid 😉 Mõned puud on seest tühjaks mädanenud aga oksad on puutüves terved, nagu kruvid oleks sisse keeratud.
Huvitav parkla on Sangaste kandis, pole kuskil mujal sellist kohanud. Kui lasipuud veel mõnes kohas kohtab, siis siin on uus ja vana kõrvuti. Nii, et saab parkida ja “tankida” nii Elmot kui kaeramootorit. Isegi joogiämber on olemas 😉 Ja muidugi veel üks pull asi, ühel kalmistul on tööriistade valikus isegi sirp olemas. Pole seda tööriista peale selle kalmistu kuskil kalmistul rohkem kohanud.
Igapäev ei näe ka kuuske bussi ootepaviljonile kukkumas. Hea, et keegi alla ei jäänud. Veelvähem näeb tuukrit Viikingiteküla tiigis asjatamas 😉
-
Uued tootearendused. Söögimaja lindudele
Kunagi sai sõprade palvel tehtud mõned valmis pesakastid lindudele. Siis tekkis juba huvilisi kes soovisid meie töötoas neid ise kokku panna. Nii see värk vaikselt arenes. Juba mõnda aega saab lisaks töötoas meisterdamisele pesakaste ka meie e-poest, nii valmis kujul kui ka detailide komplektina. Muidugi igakord talve saabumisega on aktuaalseks muutunud lindude söötmine ja korduvalt on küsitud kas meil ka söögimaju on. Siiani ei olnud, aga nüüd on. Kuna söögimaja on suhteliselt hooajaline asjandus ja tavaliselt on need poes müüdavad mingid plastmassikärakad mis peale hooaega leiavad tee prügisse. Tükk aega mõtlesin millist teha või kas üldse teha. Lõpuks tuli idee teha 2in1. Otsisin oma lauajupid ja tööriistad välja ning läks tootearenduseks 😉
Veidi pusimist ja valmis ta saigi. Võtad riputad üles, paned toidu sisse ja saadki asuda nautima linnukeste toimetamisi. Kevadel kui lindude toitmise hooaeg läbi keerad esipaneeli ringi ja voilaa… pesakast. Järgmisel talvel keerad esipaneeli uuesti ringi ja ongi jälle söögimaja. Nüüd on meilt võimalik saada universaalseid lindude söögimaju kas valmis tükina või detailidena. Niisiis, papad – mammad meie e-poest saab vajalikud detailid lastega meisterdades kvaliteetaja veetmiseks. Meisterdamist saab tellida ka töötoana. Komplekt sisaldab kõiki vajalikke detaile, omal peab olema ainult kas haamer või akutrell.
-
Hooaja viimased suuremad tööd
Ühel väiksel maakalmistul tegime seni piiritlemata hauaplatsile paekivist piirde koos peenranurkadega. Esmapilgul paisab plats suhteliselt tasapinnaline olevat, aga tegelikult tuli kõigepealt kääbas tasandada ja alles siis sai hakata piiret ehitama. Algul oli küll plaan piire madalamale panna, aga kahjuks oli platsi servas suur puu, mille juured elimineerisid selle mõtte. Panime piirde hoopis väikse varuga kõrgema. Juhul kui juurikad hakkavad piiret kergitama siis saab seda kerge vaevaga uuesti tasandada.
Suvepealinnas tuli teha suurem töö. Et üldse saaks kuidagi platsile normaalse ilme, tuli kõigepealt maha võtta 3 suurt elupuud. Eks needki istutati omal ajal mõttega, et küll hoolt kantakse ja pügatakse, aga tegelikkus on hoopis teine. Elupuude maha saagimine oli kõige väiksem probleem, ainult mõned kooskõlastused ja load tuli välja ajada. Edasi tuli pool päeva jännata, et saaks kännud kätte. Edasine oli juba lihtne, puitpiire mõõtude järgi paika, liiv sisse ja valmis see saigi.
Seekord tuli hooaja lõpus teha plats ka heale sõbrale viimseks puhkepaigaks. Loodame, et talle see meeldib….
Nüüd hakkame vaikselt valmistuma uueks hooajaks, paar põnevat projekti on plaanis, aga eks näis kuidas õnnestub 😉
Kui soovid ka abi haua korrastamisel, võta ühendust hauaplatsihooldus@muhkel.ee Lepime kokku tehtavates töödes, hinnas ja teeme ära.
-
Hoarder Õismäe moodi ehk mida kõike inimesed koguvad.
Sai abiks käidud ühe kadunukese ühetoalist korterit koristamas. Kurrrrja küll mida kõike siin ei ole, isegi asjade sorteerimiseks pole kohta. Tuimalt prügikottidesse ja prügimäele. Kogu see nassvärk tuli viiendalt korruselt veel kuidagi mööda treppe alla tarida. Huvitav miks inimesed koguvad rämpsu, nagunii käid väljas võta kotiga näppu ja mine viska möödaminnes prügikasti aga ei…. kõik purgid, keefiripakid, toidukarbid, saiakotid, pudelid jne ladustatud toas. Isegi õlleankur oli tihedalt täis topitud saiakotte. Mööbel ehitatud käepärastest materjalidest naelu kasutamata 😀 😀 Nöör aitab kinnitada kõike 😉 Voodi üles laotud lauajuppidest ja praktiliselt ilma vahedeta… huvitav millal ta seda ehitas ja kuidas viitsis kogu selle kuhja kuskilt jupikaupa kohale tarida. Remondiga on siin korteris ka mitte just kõige parem sõprus olnud. Ah jaa süüa tehti siin mitte köögis vaid elutoas ja teravam silm leiab piltidelt ka selle täpsema koha 😉 Raamatud küll ilusti riiuli laadses asjas kus iga alumine rida hoidis paigal ülemist aga aru küll polnud saada mis raamatutega tegu. Kõik ilusti paberisse pakitud ja paari – kolme kaupa veel eraldi kilekottides.
Elekter oli korteris ikka korralik elektriku õudusunenägu 😀 Ainult miski pikenduste teema ja, et elekter jalga ei laseks nööriga kinni seotud 😀 😀 Virnade viisi sigarillode karpe kus kruvid, poldid, naelad jne ilusti sisse ritta laotud. Väga ratsionaalselt ruumisäästu mõttes keefiripakid lahti lõigatud ja piimapudelid sisse pandud 😉 huvitav, et kuskil ei olnud näha neid keefiripakkide ülemisi pooli… äkitse need ikka jõudsid prügikasti. Igati praktiline purkide ärakasutamine sokkide, kinnaste, trussikute jne hoiustamiseks. Tegelikult oleks saanud veel kokkuhoidlikumalt kui keefiripakkides olevad piimapudelid ka midagi täis oleks pannud 😉 aga võibolla olid need meelega tühjad, et kui enam kuskile ei mahu siis saab sinna panna. Muidugi kilekottide kogujate jaoks oli seal täielik klondike, ikka selliseid ägedaid kotte oli, et anna olla. Kõikvõimalikke vinkli-, torujuppe, metallplaate, suurte kerade viis traati jne jne. Kusjuures enamus sellest rämpsust ilusti pakendatud nagu jõulukingid 😀 😀 Vaatad ilus pakk, harutad paela ja paberi lahti ning voilaaa… sees on näiteks kaks lauajuppi või torujupp 😀 😀 Muidugi neid väikseid ajalehte pakitud pakikesi kempsus kraanikausi all virnas ei hakanud lõhna tõttu igaks juhuks isegi mitte avama…. Las see rõõm jääb mõnele jäätmejaama töötajale 😉
Kõikvõimalikke seepe, pesupulbreid ja muud mudru nõrkemiseni. Selle seebi ja pesupulbrikogusega mis seal leidus saaks sada aastat pesta 😀 Kusjuures siin leidus ka üks selline huvitav pesupulber millest ma isegi kuulnud ei olnud varasemalt…. nii universaalne asi, et sellega võis pesta nii riideid, aknaid, autot kui ka toidunõusid, ühesõnaga kõike. Isegi Eesti tubakatööstuse hiilgeaeg oli esindatud
Mnjh, ega keldriboks parem polnud, tegin ukse lahti ja maast laeni rämpsu täis. Vot nii, ühetoalisest korterist sai terve suure prügikonteineri täis, mitu kuhjaga kärutäit jäätmejaama veetud, mitu hunnikut küttepuid, muuseumile eksponaate jne jne. Kokkuvõtvalt nägi see asi nii kole välja, et kodus vaatasin kohe kriitilise pilguga ringi ning palju “äkki läheb vaja” mõttega mudru lendas suure kaarega prügisse.
Peale mitmeid pikki päevi ja kilomeetreid tallates mööda treppe üles-alla sai elamise lagedaks. Siit moraal, ükskõik mida sa kogud tagavaraks või milleks igane, siitilmast lähed minema nagunii tühjade pihkudega jõudmata kõike seda kasutada. Ärge jätke kõike seda “päranduseks” järeltulijad seda nagunii ei hinda.
-
Harju-Madise kalmistut uurimas
See oli üks väheseid Harjumaa kalmistuid kus veel toimetanud pole. See on suhteliselt uus kalmistu, matma hakati siin 1915 aasta paiku, samal ajal on rajatud ka väike kabel. Siia on maetud ka vange nii II MS paiku kui ka tänapäeval. Kui toimetused tehtud vaatasime veidi ringi, mida põnevat kohtab siin kalmistul. Kalmistu ise suhteliselt korras ja puhas, siin näeb päris palju omamoodi ristiga hauasambaid. Mõned huvitavad metallist õigeusu ristikesed ka. Miks mõnel ristil on all veel üks risti pulk pole siiani täpsemalt teada saanud, nii mõneltki inimeselt küsinud aga selgust pole ikka.
Eks siiagi kalmistule ole jõudnud sillutiskivid, puidust peenrapiirded jne. Muidugi paar huvitavat asja oli ka mida pole kuskil mujal veel kohanud. Metallist küünlalatern mida ei kustuta ega kõiguta ükski torm. See on hea, kõik püsib paigal ja tühjaks põlenud plasttopsid ei veere mööda kalmistut. Teine äge asi oli klaasist hauaplaat, päris stiilne nägi välja.
-
Vikukilpide uus projekt.
Ükskord ammu sai ajaviiteks üks nahkkattega vikukilp tehtud. Selle tegemise kohta võib lugeda siit ja siit. Seda on nüüdseks isegi vähe pruugitud aga kui keegi ihaleb seda omale jõulukingiks peame läbirääkimisi 😉 Ükspäev sain vähe sobilikku vineeri ja mida sa ikka pimedatel õhtutel teed kui mitte kilpi 😀 😀 Ausalt…. neetidega pusida ei viitsi, et autentsem jääks, sobivad mutrid – poldid ka. Tõin poest neid peoga kohe. Ainuke asi mis poltide – mutritega tegin oli väike kuumutus, et tumedad saaksid. Kuurist paar lauajuppi ka ja läks pusimiseks.
Punane kilp hakkab juba ilmet võtma, praktiliselt veel äär teha. Mõtlen ainult kas ma seekord viitsin toornahaga seda õmmelda. Eelmine kord läks selle peale ikka hullult vandesõnu ja kõik näpud olid auklikud nagu narkari veenid 😀 😀 Kohe kohe saab must kilp ka enamvähem jonksu.
-
Odav, hea ja hooldevaba …. hauaplatsi katted
Varasemalt sai lubatud, et ükspäev kirjutan ka hauaplatside kattest. Oma töö käigus olen kokku puutunud mitmesuguste soovidega ja tehtud ka mitmeid töid. Kui abi vaja, siis ühendust saab ikka hauaplatsihooldus@muhkel.ee
Alustaks siis kõige traditsioonilisemast…
Liiv
Liiv on hauaplatsi katmiseks kõige käepärasem ja odavam materjal. Liiva tonn ei maksa praktiliselt midagi aga katsu sa see kalmistule saada karjäärist. Tänapäeval on väga vähestel kalmistutel tasuta liiv kohapeal olemas. Transport on päris kallis, eriti kui tahad väikest kogust. Ja ega seda kohe ei saagi, mõnel kalmistul tuleb nädalake oodata ennem kui kohale tuuakse. Liiv jätab puhta mulje ja seda on mugav hooldada. Üsnagi lihtne on riisuda okkaid ja lehti, triipe on ka rehaga hea peale tõmmata.
Iseenesest sobib ka muld liiva asemele aga selle saamine on veel probleemsem kui liiva saamine. Poes pakutakse igasugu varianti “mulda” aga mullast on asi tegelikkuses väga kaugel. Pigem saad hunniku turvast mis kalmistule teps mitte ei kõlba.
Liiva alla soovitakse sageli panna aluskatet, et rohi ei kasvaks. Tegelikkuses on see suhteliselt kasutu. Kas panete aluskatte või ei rohi kasvab ikka sama jõudsalt. Päris hooldevabad pole kumbki, tee mis sa tahad aga seeme lendab ikka peale ja idaneb.
Kergkruus
Vahepeal oli see kalmistutel tavaline asi aga õnneks saadi ruttu aru, et see sinna ei kõlba. Seda müüakse igas ehituspoes ja isegi nääps naisterahvas suudab seda paar kotti kaenlasse haarata ja kalmistule marssida. Eks muidugi ilu on vaataja silmades aga minumeelest näeb see välja nagu hunnik jänese või lambapabulaid. Teiseks pole kergkruus sugugi keskonnasäästlik kevadise sulaveega veereb minema, risustab ümbrust ja ummistab kanalistsioone. Kergkruus palju ei maksa, aga hooldamine üsna kehv.
Killustik, täpsemalt graniitkillustik
Seda on saada ehituspoodides või karjääris erinevates fraktsioonides ja värvides. Kõige peenem meenutab liiva, seda on lihtne rehaga prahist puhastada. Mida suurem fraktsioon seda tülikam on kivide vahelt lehti ja okkaid kätte saada. Riisuda ei saa, siin on parim abiline lehepuhur. Graniitkild on muidugi liivast kõvasti kallim ja nagu juba aru saite siis mitte sugugi hooldevaba.
Kõnniteeplaadid
Neid on igas ehituspoes piisavalt suur valik vastavalt rahakoti paksusele. Neid on siledale piirdevabale pinnale hea laduda, üldjuhul on nad kas 30×30 või 40x40cm. Odav see lõbu ei ole ja hooldevaba ka mitte. Plaadid tahavad aegajalt pesu ja plaadivahed umbrohust puhastust. Matuse puhul hea lihtne lahti võtta ja pärast tagasi panna.
Tänavakivid ja plaadid
Nende valik võtab silmist kirjuks aga iseküsimus kas hauaplatsi on ikka vaja kujundada plaadipoe näitusesaaliks. Piirde sisse täite ladumine on üsna töömahukas ja vajab eritööriistu plaatide-kivide lõikamiseks. Alguses võibolla on isegi ilus… Maitse küsimus muidugi. Aga hooldevaba see ei ole, nagu oled natuke laisk on ruttu samblas nii nagu mõnelt pildilt näha võib. Matuse puhul on muidugi päris töömahukas lahti võtta ja pärast tagasi panna.
Kunstmuru
Poest saab meetriga osta ja platsile laotada, aga minumeelest pole kalmistu nüüd küll see koht kus plastmassi propageerida. Odava ja imeliku mulje jätab… Eriti kui raha oli kallis graniitpiire tellida aga sisuks topite odava plastmuru. Hooldevaba pole seegi.
Graniitplaat
Kui plaat on kogu platsi ulatuses siis vajab üsna vähe hoolt, käite vahel lapiga üle ja on ilus puhas jälle. Aga kui on paneelidena pandud siis vajab märgatavalt rohkem hoolt, liitekohtade vahel hakkab loodus kohe tegutsema. Odav see lõbu muidugi ei ole. Ja probleemne on kui sinna on matma vaja hakata…. Tellid kraana, et pealt tõsta ja pärast tagasi.
-
Vikukilbi tegemine vol.2
Nonii, vahepeal teiste projektide pärast pausil olnud kilp sai lõpuks valmis 😉 Vahepeal tuli hunnik väikseid kilpe lastele teha ja laterna projekt ka lõpetada. Nüüd siis lõpuks oli jälle veidi aega lõpuks päris kilp kah lõpetada. Ei võtnudki kaua aega 😀 😀 Ainult neli tundi õmblemist, nõeltega auklikuks torgitud näpud ja hunnik vandesõnu mis trükimusta ei kannata. Eks ma natuke tegin asju ringi ka nii nagu soovitati. Aga mitte märgatavalt, algselt heleda tagumise poole kraapisin ära nagu oleks lauad ja peitsisin tumedaks. Serva õmblesin toornahast. Esimese kilbi kohta käib küll 😀 Nüüd on see pea 1,5 aastat veninud projekt valmis saanud 😀
-
Vikukilbid väikestele viikingitele.
Juba tükk aega tagasi sai kilpide toorikud valmis tehtud õpitoa ja poe jaoks. Aga edasi ei viitsinud teha, vahepeal oli sada muud projekti 😉 Nüüd üle öö tekkis väike tellimus kilpidele, egas midagi töökoda käima….
Terve päev toorikute lihvimist ja värvimist ning kui värv kuiv läksid sümbolid kah peale. Need olid ka juba tükk aega tagasi prinditud aga välja lõikamata. Vat kunagi ei viitsi ennem teha kui perse põlema hakkab suure leegiga 😀 😀 Aga noh täitsa võimalik on ühe päevaga valmis teha 20 kilpi lastele. Sarnaseid kilpe saab huviline meie õpitoas ise meisterdada. Nüüd aeg ka ära testitud, umbes tunnike läheb selle nokitsemiseks aega. Sellised need ahjusoojad kilbid välja tulid 😉 Siit väike vihje… kellel jõulukinki vaja väiksele viikingile siis… siit saab 😉 😉
-
Vikulaterna nokitsemine
Interneedumi avarustes luusides on juba ammu silma jäänud sellised lahedad vikulaternad. Pildid muidugi panin tuuri netist 😉 Kuna vikukilbi tegemine seisab sobiliku toornaha taga siis kohe ruttu käiku uus projekt 😀 😀 Mõtlesin, et laternamatkade jaoks peaks hoopis sellised tegema… kõik käivad siin Hiina õlilaternatega mis on suht tänapäevased. Eks ma ise käi ka nende hiina junnidega seni kuni viitsin päris laternad teha. Vot see on tsill, pistad küünla sisse tuld. Vaatasin, et need laternad on ka juba “moodsaks” tehtud. Toornaha või põie asemel on paber ümber venitatud, muidugi paberist hea lihtne ja kiire meetod neid teha 😉 Toornahaga janti sitaks…. leota, õmble, venita, kuivata jne
Egas midagi… männi liimpuidust tükid valmis, nahk likku ja nokitsema. Puitdetailidega on asi lihtne, lõika välja, lihvi ja peitsi aga nahaga paras k… Iial ei tea palju kuivades kokku tõmbab… aga tõmbab ja kuidas veel. Kui asi hakkas ilmet võtma, nahk õmmeldud ja kuivatatud tuli idee see lamp hoopis lakke riputada.
Natuke aretamist ja kokku said meie puit Hiina elektroonikaga mis ühest projektist üle jäi 😉 Vot selline ta saigi.. Puit sai peitsitud selliseks enamvähem nahaga ühte tooni. Poest saab tänapäeval juba sobilikku riidekattega juhet ka 😉 Katsefaasis sai päris edev. Töötab kolmes reziimis. ühtlane valgus, hämarast heledaks ja küünlaleek. Programmi saab juhtida lülitiga 😉 Kes soovib sellist laternat riputada oma kaminasaali siis saab selle omale sebida meie poest.