fbpx
  • Tripid,  Tsill

    Kogukonnaga trippimas

    Nonii, ikka lasti koos kogukonnaga trippima 😉 PĂ€ris Ă€gedaid trippe orgunnitakse, kuigi eks mul ole need kohad enamjaolt juba varasemalt ja korduvalt lĂ€bi kolatud. Eelmisel aastal oli ka Ida-Viru tripp ja isegi kui siiapoole 10 trippi jutti teha ei jĂ”ua kĂ”iki Ă€gedaid kohti lĂ€bi kĂ€ia. Kui eelmisel aastal alustasime Purtse kindluselamust siis seekord alustasime Kaevandusmuuseumist. Varasemalt siia nii mĂ”negi grupi toonud aga ise veel kordagi kĂ€inud ei olnud. Siin natuke teistsugused reeglid kui tavamuuseumis ja pilet on ka pĂ€ris soolase hinnaga. Iseenesest pĂ€ris Ă€ge muuseum ja siin lĂ€ks meil Ă”ige mitu tundi koos lĂ”unasöögiga. Aga sellest muuseumist kirjutan ĂŒkspĂ€ev eraldi pikemalt. Siit edasi kimasime Narva, seal pidi meil olema linnuse kĂŒlastus giidiga.

    Vot sellise rongiga saab siin sĂ”ita 😉

    Sellega oli muidugi ĂŒks huvitav seik ja sĂ”nal on ikka suur jĂ”ud. Kui ma enne reisi programmi vaatasin siis mĂ”tlesin, et Narva Hermanni linnus on kĂŒll igavesti Ă€ge koht ja seal on avatud uusi ruume kĂŒlastajatele aga mulle meeldiks Kreenholmis rohkem luusida. See on kuidagi selline huvitava energiaga koht kuhu tĂ”mbab tagasi, kuigi ma seal korduvalt kĂ€inud. Muidugi eriti Ă€ge on seal siis kui lĂŒĂŒsid lahti ja kosed vett tĂ€is, see asi on Ă”nnestunud oma silmaga Ă€ra nĂ€ha, eks ma sellest ka ĂŒkspĂ€ev kirjutan pikemalt. Kuna tammi juhtimine kĂ€ib Venemaa poolelt siis ei tea keegi kunagi millal nad suvatsevad lĂŒĂŒsid avada. Kohapeal selgus, et orgunnimisel oli kuskil mingi “kala” sees ja me ei saanud linnusesse, selle asemel saadetigi meid Kreenholmi 😀 😀 Vot mĂ”tle veel, et nii vĂ”iks olla… Ah jaa linnuse Ă”uel oli isegi korralik nĂ€itus EV taasloomisest ja kohalikud meistrimehed mĂŒĂŒvad arheoloogiliste leidude sarnaseid ehteid mida mina tavaliselt töötubades huvilistega meisterdan 😉

    Ja olimegi viuh Kreenholmis, giidid aeti vabal pĂ€eval vĂ€lja 😉 Kuna siinne marsruut ja jutt teada siis irdusin vaikselt grupist ja kolasin omal kĂ€el. Kreenholmi kohta saab lugeda pikemalt siit. Vahepeal on siin muidugi nats korrastatud ja pĂ€ris palju ĂŒritusi korraldatud. Hakkas silma, et uue peavĂ€rava juures on ilusti lipud ĂŒleval aga kolmest lipust ainult Eesti lipp on valgustatud. Ühes hoones oli aknal nĂ€ha isegi nĂ”ukaaegset konditsioneeri mis aknaauku kĂ€is. Mulgi selline kodus olemas ja tĂ€itsa töötab 😉

    See rĂ”du mis ehitati Joala kontserdiks seisab ka paigal. See istutati pĂ€ris hĂ€sti konteksti, kes ei tea see arvab, et see on sama vana kui hoonegi 😉 Kui juba piiri ÀÀres siis tuleb ikka naabreid ka vaadata, huvitaval kombel ikka veel pĂŒsib seal ĂŒhe maja katusel pĂŒsti ĂŒsnagi vĂ€sinud tornike.

    Praegu ĂŒhes saalis mingi huvitav sidumismĂ€ngude nĂ€itus ja teises saalis pandi pĂŒsti lava miski ĂŒrituse jaoks. MĂ”ned pĂ€evad tagasi oli isegi hommikutelevisioon Kreenholmis saadet tegemas.

    Kolasin nats mööda kottpimedaid keldreid ja ega ĂŒlemistel korrustelgi kĂ€imata jÀÀnud.

    Vanadest ladudest on rĂ€mps Ă€ra koristatud ja vĂ€idetavalt tahetakse siia teha nĂ€itusesaalid ja panna liikuma vĂ€ike rong nii nagu omalajal oli. Kahe tööstushoone vahel oli ka pĂ€ris korralik pitsaahi 😉 PĂ€ris suur teine, mina igatahes ĂŒle ÀÀre sisse piiluma ei ulatunud. Tegelikkuses on see muidugi ventilatsiooniava. Kurjad keeled rÀÀgivad, et Kreenholmis on plaanis uus ekskursiooniprogramm mille kĂ€igus saab sisse ka tornidesse. Sealt pidavat avanema pĂ€ris Ă€ge vaade ĂŒmbrusele.

    LĂ”puks jĂ”udsime Narva – JĂ”esuusse, majutuskohaks oli Meresuu spa. Pole siin aastaid kĂ€inud, pĂ€ris kobedaks teine vahepeal tehtud ja tĂ€itsa soovitan kĂ€ia tsillimas. Peale spaad ja vĂ€gevat Ă”htusööki vaatasime ĂŒle ka kohaliku kuulsa ranna.

    Meresuu spa ees on selline vahva mÀngiv purskkaev

    Hommikul ĂŒhe jutiga kohe Rakvere linnusesse. Siin pole ka oma paar aastat kĂ€inud, veelvĂ€hem muidugi giidi saatel. Kui vĂ€hegi ajaloohuvi on siis soovitan kĂ€ia giidi saatel saate kuulda nii mĂ”ndagi pĂ”nevat ja proovida ka pĂŒssirohtu teha 😉 Kui Ă”igel ajal sinna satud siis nĂ€ed ja kuuled ka vĂ€ikest kahuripauku.

    Piinakambris saab ka giidi saatel palju teadmisi erinevatest vanadest piinamismeetoditest ja piinariistadest, kas linnuses oli oma timukas vĂ”i ei jne jne. Linnuses on veel palju muudki pĂ”nevat tegevust millest tasub ise osa saada mitte siit lugeda 😉 Kui tiir peal kinnitasime keha kohalikus kĂ”rtsus, toit oli vĂ€ga hea. Ja lĂ€bi ta selleks aastaks ta jĂ€lle oligi. Nii, et oodake, nagu lubatud sai kriban ĂŒkspĂ€ev Kaevandusmuuseumist ja suurveega Kreenholmist pikemalt.

    VĂ€ike pauk kahurist ka 😉

  • Tripid

    Viljandi – PĂ”ltsamaa

    Pole ammu Viljandi kandis luusinud, egas midagi sĂ”brad kokku ja minekut. Eriti pikalt ei olnud seekord aega ringi luusida, katsusime Ă€ra mahtuda ĂŒhte pĂ€eva. Ühe jutiga kimasime kohe Viljandi ja hakkasime sealt vaikselt kodupoole tagasi tulema. Piilusime sisse ka Viljandi Jaani kirikusse. See kirik olla ehitatud 17 sajandil endise frantsisklaste kloostrikiriku varemetele. SĂ”dade kĂ€igus on kirikut mitmeid kordi purustatud ja ĂŒles ehitatud. Veel pĂ€rast II MS tegutsenud kirik suleti 1950 ja muudeti kaubalaoks. Kirik pĂŒhitseti taas 1992 ja siin korraldatakse pĂ€ris palju kontserte.
    Kiriku kellatornis on 25 kellaga kellamĂ€ng ja 3 tornikella, mis on ainulaadne Eestis. Vaatasime ĂŒle ka Laidoneri ratsamonumendi.

    Siis vĂ€ike tiir ordulinnuse varemetesse, sellest ei hakka pikemalt kirjutama kuna seda juba varasemalt tehtud kĂŒll ja kĂŒll. Kes tahab lĂ€hemalt lugeda siis siit saab. LĂ”puks ometi on siinsed nĂ”lvad ka enamvĂ€hem korda tehtud ja nii varemetele kui ĂŒmbrusele avaneb hea vaade. Kui varemed, rippsild ja muu vĂ€rk uuritud vĂ”tsime suuna PĂ”ltsamaa poole.

    PĂ”ltsamaal lĂ€ks vĂ€he kiireks, tahtsime enne muuseumi sulgemist veel selle lĂ€bi vaadata. Viuh vĂ€ravast sisse ja muuseumi 😉

    Kohaliku vÀikse muuseumi kohta tÀiesti arvestatav muuseum oma koguga. Siin nÀeb nii linnusest vÀljakaevamisel leitud staffi, II MS vÀrki, talupidamise vÀrki. Igati pÔnev muuseum kus tasub kindlasti kÀia silmaringi avardamas.

    Ja muidugi lisaks kĂ”igele nĂ€eb siin ka vikuehteid. Neid tavaliselt vitriinides ei hoita miskipĂ€rast, ei tea kas kardetakse rahvale pĂ€ris asju nĂ€idata vĂ”i mis vĂ€rk nendega on…. NĂ€idata oleks tegelikult kĂŒll ja kĂŒll aga kahjuks koguvad tolmu arhiiviriiulites.

  • Tsill

    Egiptus KUMUs

    KĂ€isin ka ruttu seda paljukiidetud Egiptuse nĂ€itust KUMUs vaatamas, enne kui jĂ€lle kĂ”ik kinni pannakse. Sellest nĂ€dalast kuu lĂ”puni ju muuseumid jĂ€lle kinni ja see nĂ€itus korjatakse maha. Mind ikka vĂ€ga huvitab see tĂ”endamise pool. Millega on tĂ”endatud, et muuseumis vĂ”i teatris levib koroona kordades hullemini kui ĂŒhistranspordis vĂ”i poes. RÀÀgitakse hirmsasti rahva hajutamisest aga siis suruvad toidukohtade lahtiolekuajad kokku, et kĂ”ik karjas tormaksid sööma enne kui kinni pannakse. Hajutamiseks peaks asi ikka vastupidi olema. Ju poliitikas kĂ€ivadki asjad teistpidi ja ei vasta mingilegi loogikale. Aga see selleks. KUMUs ikka varasemalt paar korda kĂ€inud aga mitte nĂ€itusel vaid muid asju ajamas. TĂ€na juhtus ikka pĂ€ris tsill ilm olema mille vahepalaks sobib muuseum imehĂ€sti.

    Nagu ennem juba mainisin on reklaam asjale hea olnud ja kuidas sa selle ikka vaatamata jĂ€tad. Kuigi hinges oli vĂ€ike kahtlus asja osas. Meil kipub paraku see nii olema, et kui reklaam hea siis tegelikkus….. Teades, et Egiptus on ikka vĂ€gagi rikka ajaloo ja leiumaterjaliga lootsin siin ka ĂŒhtteist pĂ”nevat nĂ€ha. Rahvas oli mĂ”nusalt hajutatud ja miskit trĂŒgimist ei olnud, nĂ€itusesaal mĂ”nusalt hĂ€mar ja valgustus on suunatud eksponaatidele. Aga kohe mĂ€rkasin ĂŒhte tĂ”rvatilka. Eksponaadid kĂŒll valgustatud aga kĂ”ik info eksponaatide kohta pĂ€ris vĂ€ikses kirjas ja kĂŒllaltki kaugel ning suhteliselt hĂ€maras. Valgustus ĂŒsna kaootiline, mĂ”nda sai ilusti lugeda aga enamuse jaoks tuli ikka silmi pingutada. NĂ€gin ikka pĂ€ris suure hulga inimesi kellele see muret valmistas ja nina vastu klaasi ĂŒritasid midagi lugeda. Lihtsalt hĂ€maras on kaugel olevat peenikest kirja ĂŒsna s… lugeda. Oleks vĂ”inud ju selle infolehekese ka Ă€ra valgustada aga noh jh… Isegi jĂ€tsin osa asju lugemata, polnud lihtsalt mĂ”tet silmi tappa. Iseenesest eksponaadid nii ja naa, mina lootsin ikka enamat nĂ€ha. Muidugi igasugused graveeringud liivakivil olid ikka vĂ€ga detailirohked. Natuke nĂ€gi ka mĂ”nda amuletti, seda teada tuntud sitasitikat ehk siis skarabeusi 😀 Neid seal kultuuris kasutati ohtralt, eriline teema oli muidugi sĂŒdameskarabeus. Samuti palsameeriti seal kĂ”ike mis kĂ€tte saadi 😉 Mitte ainult inimestest ei tehtud muumiaid vaid kassid, kalad jne jne. See loomade mumifitseerimine oli preestritel vĂ€gagi tulus Ă€ri, loomi kasvatati selleks spetsiaalselt…. Löödi maha ja mumifitseeriti ning neid mĂŒĂŒdi inimestele kui jumalikke ilminguid 😀 😀 Inimesed omakorda annetasid need ohvriandidena templitele. Ah jaa see silmavĂ€rk oli ka seal vĂ€gagi kasutusel, neid joonistati nĂ€iteks sarkofaagile, et muumia nende silmade abil nĂ€eks vĂ€lja. Wdjat silmi vĂ”is panna igalepoole.

    Basa sarkofaag nĂ€gi pĂ€ris ehe vĂ€lja, nagu oleks kivist tahutud aga vĂ”ta nĂ€pust… puidust pidavat olema 😉 See kahe kobra vahel olev pĂ€ikeseketas on viide pĂ€ikesekultusele mis sai aktuaalseks Egiptuses miski 2400 aastat EMA. Seda tehti hauakambrite ja templite ustele ja lagedele. Laevamudelitel oli ka oma teema, kuna laevandus oli Egiptuses igapĂ€evateema siis pandi mudeleid kaasa teistpoolsusesse. Laev sĂŒmboliseerib ka teekonda mööda Niilust nekropoli juurde.

    Sandaalid olid ka pĂ€ris Ă€gedad. VĂ€idetavalt kandsid neid ainult ĂŒlikud ja töölised olid paljasjalgsed. Tehti neid nahast vĂ”i taimedest, olla leitud ka kuldseid sandaale. Paar pĂ€ris Ă€gedat loomakujulist Ă”lilampi oli ka. EhtevĂ€rki oli sellel nĂ€itusel ikka kahetsusvÀÀrselt vĂ€he, paar tilulilu ainult. Kuigi mukiti ju ilmselt ohtralt, ega muidu poleks meigitopse, peegleid jne. Silmi meikisid nii mehed kui naised kuna arvati, et see kaitseb putukate, pĂ€ikese ja liiva eest. Iseenesest huvitav oli muidugi kamm mis dateeritud 4 – 7 sajandisse. See isend oli puidust, meil siin on ohtralt sarnaseid kas luust vĂ”i pronksist. Neid pronkskammide tĂŒkke isegi terve hulga leidnud. Enamjaolt kipuvadki kahepoolsed olema, ilmselt levisid tĂ€id ohtralt tol ajal 😉 Tegelikult ei jÀÀnud kamm niisama silma vaid ikka mustri pĂ€rast 😉 Sellist rĂ”ngasmotiivi on ju meil arheoloogilistel leidudel nĂ”rkemiseni. Vot vĂ”ta sa nĂŒĂŒd kinni kust selline motiiv esemetel alguse on saanud.

    Maalinguid ja graveeringuid on seal kultuuris ikka hullult. Piltkirja vĂ€rk on ka pĂ€ris lahe. Seal pidavat lugemiseks olema oma sĂŒsteem, ei ole nii nagu meil vasakult paremale. Ma ei sĂŒvenenud mis vĂ€rk sellega on aga pidavat olema kuidagi seotud vist linnuga. Kuhupoole vaatab sealtpoolt lugema hakkad vĂ”i vastupidi 😀 😀 Igatahes kuidagi nii on 😉

    Paar sarkofaagi oli ĂŒhes nurgataguses saalis ka.

    Eks Euroopas tuli see suurem vaimustus Egiptuse kultuuri vastu alles siis kui Napoleon seal laamendamas kĂ€is. Noh ja ega eesti muuseumiteski pole puudu Egiptuse leidudest isegi mĂ”ni muumia olla. Esimese eestlasena kĂ€is Egiptuses orientalist Otto von Richter (1792 – 1816) kes kogus seal muistiseid ja talletas mĂ€rkmeid. Tema kogu kingiti Tartu Ülikoolile kuid viidi sealt segastel aegadel VoroneĆŸi kus on tĂ€naseni. Aga eks seal ole muidki siit tuuri pandud asju hoiul. KokkuvĂ”tvalt lootsin enamat… tegelikkuses polnud midagi erilist aga eks see ole ikka nii kellele ema kellele tĂŒtar…

    Kui juba siin laiamas siis tuleb ĂŒlejÀÀnu ka ĂŒle vaadata. Siin ikka ĂŒhtteist on vaadata nii mitmelgi korrusel.

    Vaatasin, et ega see nĂ”ukaaegne tootmisvĂ”imlemine ei erinenud vĂ€ga varieteest midagi 😀 😀 Varietees ainult riideid vĂ€hem seljas 😉

    Natuke teise EV algusaegade nĂ€nni kah lettidel 😀 😀

  • Tripid,  Tsill

    Vormsi

    MĂ”nda aega tagasi sai kolatud Osmussaarel, nĂŒĂŒd jĂ€rg Vormsi kĂ€es 😉 Laevapileteid autole sebides tundus, et see pĂ€ris kuum saareke. PĂ€ris paljud vĂ€ljumised pikalt vĂ€lja mĂŒĂŒdud. Aga igatahes sinna me saime. Plaaniks oli kalmistul asjatamine ja siis vabakava. KĂ”igepealt mĂ”tlesime kiirelt luusida Rumpo matkarajal, sinna kimades viskasime kiire pilgu tee ÀÀres olevale Vormsi ajaaiale. PĂ€ris Ă€ge nĂ€itus kohalikust eluolust vanasti ja tĂ€itsa tasuta. Kui nĂ€itus uuritud kimasime edasi matkarajale. See pĂ€ris lahe vaikselt tiksumiseks. Kahju ainult, et need vaatetornid nii madalad on, vĂ”iks vabalt olla paar meetrit kĂ”rgemad. Huvitav, et siin olid kadakad hullult marju tĂ€is, pole ammu nii suurt kadakamarjade hulka nĂ€inud. Ah jaa siin on ka saun kus saab teha enneolematut romantikat 😉 Sauna saab ujudes, kummipaadiga vĂ”i SUP laudadega ja mahub sinna 8 inimest. Hind tuleb muidugi peremehega kokku leppida.

    Matkarajal nĂ€eb toimetamas hulgaliselt veiseid. Uudistasime natuke ĂŒksteist ja toimetasime omi tegemisi edasi segamatult.

    Kui matkarajal tiir peal uurisme vĂ€he kohaliku Ă”igeusukiriku varemeid. Siinsamas on isegi tankla olemas 😉 Muidugi Vormsi Ă”igeusu kogudus oli Eestis ainulaadne kuna toimetas ainukesena rootsikeelse kogudusena. Asutamisel tundus koguduse tulevik lootustandev, aga mitmete asjaolude tĂ”ttu kaotas 20 sajandil elujĂ”u ja saarerahvas lĂ€ks suurel arvul tagasi luteri kirikusse. Kahju muidugi, et sinna kirikusse sisse ei saa. Huvitav on see, et uksed on tĂ€pselt samas stiilis nagu Virtsu vanal Ă”igeusu kirikul mida sai ka hiljuti kĂŒlastatud.

    Kui juba seal saare servas siis ikka vaja majakas ka ĂŒle vaadata. Huvitav, et Ă”ige mitmes kohas nĂ€gime tee ÀÀres naljakaid pukke, huvitav milleks neid seal kasutatakse… Majakas siin malmist ja vĂ€ikse raha eest saab isegi ĂŒles turnida. All on isegi ĂŒks tehnohoone sĂ€ilitatud koos tehnikaga rahvale vaatamiseks. Samalaadne tehnohoone on ka Naissaarel aga seal on koos raadiojaamaga. Kahjuks seda tehnohoonet Naissaarel avalikkusele ei nĂ€idata, ehk kunagi tehakse lahti… Mul muidugi on Ă”nnestunud seal mĂ”ned korrad kĂ€ia.

    Kui majakas uuritud vĂ”tsime suuna kalmistule. Teel sinna pĂ”ikasime lĂ€bi kĂ€sitöötoast ja uurisime mida pakutakse. Siin pĂ€ris palju igasugu vidinaid, isegi pĂ€ris kĂ”va valik vikunuge oli saada 😉 Ja oligi aeg kirik ja kalmistu ĂŒle vaadata. Kohalik 13 sajandil ehitatud PĂŒha Olavi kirik on ilmselt ĂŒks suurimaid vaatamisvÀÀrsusi saarel kui muidugi mitte arvestada suurt ratasristide vĂ€lja kalmistul. Algne kirik oli ilmselt puust, kivist kooriruum ehitati juurde alles 14 sajandil. Kirikule ehitati ka kellatorn, mille jÀÀnuseid on siiani sissekĂ€igu juures nĂ€ha. Kirik rĂŒĂŒstati tĂ€ielikult Liivi sĂ”ja ajal. Rööviti kirikuhĂ”be ning kirikukellad viidi Saaremaale. RĂŒĂŒstajateks olid nii vene sĂ”javĂ€elased, saarlased ja rootslased. 1632 pĂŒstitati vana puuhoone asemele uus kivihoone. Kiriku iseĂ€rasuseks on tĂ€napĂ€eval torni puudumine, kirikukell ripub ukse kohal kĂ”rge katuseharja all. Tahtsime kirikusse sisse ka saada aga kahjuks sel pĂ€eval polnud kedagi saarel kes oleks ukse lahti teinud. KĂ€isime ajasime asjad jonksu kalmistul ja kadusime aega parajaks tegema saare teise serva.