fbpx
  • Tripid,  Tsill

    Kogukonnaga trippimas

    Nonii, ikka lasti koos kogukonnaga trippima 😉 PĂ€ris Ă€gedaid trippe orgunnitakse, kuigi eks mul ole need kohad enamjaolt juba varasemalt ja korduvalt lĂ€bi kolatud. Eelmisel aastal oli ka Ida-Viru tripp ja isegi kui siiapoole 10 trippi jutti teha ei jĂ”ua kĂ”iki Ă€gedaid kohti lĂ€bi kĂ€ia. Kui eelmisel aastal alustasime Purtse kindluselamust siis seekord alustasime Kaevandusmuuseumist. Varasemalt siia nii mĂ”negi grupi toonud aga ise veel kordagi kĂ€inud ei olnud. Siin natuke teistsugused reeglid kui tavamuuseumis ja pilet on ka pĂ€ris soolase hinnaga. Iseenesest pĂ€ris Ă€ge muuseum ja siin lĂ€ks meil Ă”ige mitu tundi koos lĂ”unasöögiga. Aga sellest muuseumist kirjutan ĂŒkspĂ€ev eraldi pikemalt. Siit edasi kimasime Narva, seal pidi meil olema linnuse kĂŒlastus giidiga.

    Vot sellise rongiga saab siin sĂ”ita 😉

    Sellega oli muidugi ĂŒks huvitav seik ja sĂ”nal on ikka suur jĂ”ud. Kui ma enne reisi programmi vaatasin siis mĂ”tlesin, et Narva Hermanni linnus on kĂŒll igavesti Ă€ge koht ja seal on avatud uusi ruume kĂŒlastajatele aga mulle meeldiks Kreenholmis rohkem luusida. See on kuidagi selline huvitava energiaga koht kuhu tĂ”mbab tagasi, kuigi ma seal korduvalt kĂ€inud. Muidugi eriti Ă€ge on seal siis kui lĂŒĂŒsid lahti ja kosed vett tĂ€is, see asi on Ă”nnestunud oma silmaga Ă€ra nĂ€ha, eks ma sellest ka ĂŒkspĂ€ev kirjutan pikemalt. Kuna tammi juhtimine kĂ€ib Venemaa poolelt siis ei tea keegi kunagi millal nad suvatsevad lĂŒĂŒsid avada. Kohapeal selgus, et orgunnimisel oli kuskil mingi “kala” sees ja me ei saanud linnusesse, selle asemel saadetigi meid Kreenholmi 😀 😀 Vot mĂ”tle veel, et nii vĂ”iks olla… Ah jaa linnuse Ă”uel oli isegi korralik nĂ€itus EV taasloomisest ja kohalikud meistrimehed mĂŒĂŒvad arheoloogiliste leidude sarnaseid ehteid mida mina tavaliselt töötubades huvilistega meisterdan 😉

    Ja olimegi viuh Kreenholmis, giidid aeti vabal pĂ€eval vĂ€lja 😉 Kuna siinne marsruut ja jutt teada siis irdusin vaikselt grupist ja kolasin omal kĂ€el. Kreenholmi kohta saab lugeda pikemalt siit. Vahepeal on siin muidugi nats korrastatud ja pĂ€ris palju ĂŒritusi korraldatud. Hakkas silma, et uue peavĂ€rava juures on ilusti lipud ĂŒleval aga kolmest lipust ainult Eesti lipp on valgustatud. Ühes hoones oli aknal nĂ€ha isegi nĂ”ukaaegset konditsioneeri mis aknaauku kĂ€is. Mulgi selline kodus olemas ja tĂ€itsa töötab 😉

    See rĂ”du mis ehitati Joala kontserdiks seisab ka paigal. See istutati pĂ€ris hĂ€sti konteksti, kes ei tea see arvab, et see on sama vana kui hoonegi 😉 Kui juba piiri ÀÀres siis tuleb ikka naabreid ka vaadata, huvitaval kombel ikka veel pĂŒsib seal ĂŒhe maja katusel pĂŒsti ĂŒsnagi vĂ€sinud tornike.

    Praegu ĂŒhes saalis mingi huvitav sidumismĂ€ngude nĂ€itus ja teises saalis pandi pĂŒsti lava miski ĂŒrituse jaoks. MĂ”ned pĂ€evad tagasi oli isegi hommikutelevisioon Kreenholmis saadet tegemas.

    Kolasin nats mööda kottpimedaid keldreid ja ega ĂŒlemistel korrustelgi kĂ€imata jÀÀnud.

    Vanadest ladudest on rĂ€mps Ă€ra koristatud ja vĂ€idetavalt tahetakse siia teha nĂ€itusesaalid ja panna liikuma vĂ€ike rong nii nagu omalajal oli. Kahe tööstushoone vahel oli ka pĂ€ris korralik pitsaahi 😉 PĂ€ris suur teine, mina igatahes ĂŒle ÀÀre sisse piiluma ei ulatunud. Tegelikkuses on see muidugi ventilatsiooniava. Kurjad keeled rÀÀgivad, et Kreenholmis on plaanis uus ekskursiooniprogramm mille kĂ€igus saab sisse ka tornidesse. Sealt pidavat avanema pĂ€ris Ă€ge vaade ĂŒmbrusele.

    LĂ”puks jĂ”udsime Narva – JĂ”esuusse, majutuskohaks oli Meresuu spa. Pole siin aastaid kĂ€inud, pĂ€ris kobedaks teine vahepeal tehtud ja tĂ€itsa soovitan kĂ€ia tsillimas. Peale spaad ja vĂ€gevat Ă”htusööki vaatasime ĂŒle ka kohaliku kuulsa ranna.

    Meresuu spa ees on selline vahva mÀngiv purskkaev

    Hommikul ĂŒhe jutiga kohe Rakvere linnusesse. Siin pole ka oma paar aastat kĂ€inud, veelvĂ€hem muidugi giidi saatel. Kui vĂ€hegi ajaloohuvi on siis soovitan kĂ€ia giidi saatel saate kuulda nii mĂ”ndagi pĂ”nevat ja proovida ka pĂŒssirohtu teha 😉 Kui Ă”igel ajal sinna satud siis nĂ€ed ja kuuled ka vĂ€ikest kahuripauku.

    Piinakambris saab ka giidi saatel palju teadmisi erinevatest vanadest piinamismeetoditest ja piinariistadest, kas linnuses oli oma timukas vĂ”i ei jne jne. Linnuses on veel palju muudki pĂ”nevat tegevust millest tasub ise osa saada mitte siit lugeda 😉 Kui tiir peal kinnitasime keha kohalikus kĂ”rtsus, toit oli vĂ€ga hea. Ja lĂ€bi ta selleks aastaks ta jĂ€lle oligi. Nii, et oodake, nagu lubatud sai kriban ĂŒkspĂ€ev Kaevandusmuuseumist ja suurveega Kreenholmist pikemalt.

    VĂ€ike pauk kahurist ka 😉

  • Tripid,  Tsill

    Haapsalu kadunud tÀnav

    Juba keset eelmise aasta suve leiti lĂ”puks ĂŒles Haapsalus kaua kadunud olnud tĂ€nav, mis oli siiani arheoloogidel uurimata. Aga no ei saanud seda kohe uurima minna, koguaeg mingi muu teema ees. NĂŒĂŒd siis kui arheoloogid lĂ€inud sain lĂ”puks ise ka sinna asja uurima, aia tagant aga abiks ikka. Ja tasus tĂ€itsa Ă€ra see kĂ€ik.

    TĂ€napĂ€eva kaartidel seda tĂ€navat mĂ€rgitud ei ole. Siin tuli nĂ€htavale sadu aastaid maapĂ”ues peitunud keldreid, puhta veega kaeve jne. Vanim keldritest on vĂ€idetavalt ehitatud 13. sajandil veel enne, kui Haapsalu sai linnaĂ”igused. Omalajal viis see Pime tĂ€nav linnusest sadamasse. Vanad mĂŒĂŒrid ikka pĂ€ris muljetavaldavad ja ilmselt pakuvad palju kĂ”neainet mitte ainult arheoloogidele vaid ka lamemaa teoreetikutele 😉 kes vĂ€ga ei taha tunnistada kultuurkihi tekkimist ja olemasolu.

    Kui juba Haapsalus siis peab ikka mĂ”ne muu kuulsa koha ka ĂŒle vaatama 😉 Promenaad tundus selleks seekord sobilik olema. Peale seda vĂ€ike kehakinnitus ja magustoiduks “Hull Siil” 😀 😀

  • Tripid,  Tsill

    JÀlle SillamÀed avastamas.

    Siin sel aastal juba mitu korda kĂ€idud ja igakord midagi uut uuritud millest varem miskit ei teadnud. Seekord viskasime pilgu peale kohalikule joale. Langevoja juga on SillamĂ€e servas ja siin on ka RMK lĂ”kkekoht. Joal on 2 astangut 1,5 ja 4m kĂ”rgusega. Joast allpool voolab oja pĂ€ris suures kanjonis, sinna turnima ei viitsinud seekord minna. Oja ise on allikatekkeline ja pidavat vahel isegi Ă€ra kuivama. Huvitav on see, et kohalikud nimetavad seda Sorro koseks 😀 😀 vĂ€ga omapĂ€rane nimetus.

    Kui juga uuritud tuleb ikka promenaadil ka kĂ€ia 😉 Ootan pĂ”nevusega millal promenaad lĂ”plikult valmis saab. Praegu ehitatakse usinasti kaldapealset promenaadi. Sinna tuleb joru vĂ€rvilisi purskkaeve jne. Tuleb kĂ€tt pulsil hoida ja aegajalt möödaminnes uurimas kĂ€ia.

  • Tripid,  Tsill

    SillamÀe

    MĂ”nda aega tagasi alles sai siin luusitud kogukonnatripi raames. Aga ega siis polnud siin pikalt aega laiata ja vaatamata jÀÀb orgunnitud tripi ajal niikuinii kindlasti palju. Ekskursioone selleks tehaksegi, et saaks maitse suhu 😉 siis tahad uuesti minna. Nii ka SillamĂ€ega, pealtnĂ€ha pole siin midagi erilist peale nĂ”ukaaegse “numbrilinna” kuhu pÀÀses ainult erilubadega. KĂ”ik ilmselt on kuulnud sellest siinsest kuulsast promenaadist aga muus ei teata midagi. Siin on tegelikult paar muuseumi ja juga ka 😀 😀 Kui promenaadil tiir tehtud suundusime kohalikku muuseumi uurima. MĂ”tlesin, et mis ta siin niivĂ€ga ikka on…. selline pisike kĂŒlamuuseum paari eksponaadiga.

    Muuseum oli vĂ€ike kahekordne maja kortermajade vahel pargis. Aianurgas vedeles Volots ja nĂ”uka vapp 😉 Need nagu polnudki muuseumi aukohal 😀

    Aga tegelikkuses oli muuseum ikka vĂ€ga kĂ”va teema, vaadata sitaks ja tĂ€itsa tasus minna. Ühes toas oli see kinnise linna ja Silmeti teema siis natuke tĂŒĂŒpilist 50-ndate eluolu.

    Nats ka sĂ”ja mudru, mida sealkandis vedeleb ilmselt siiani iga pÔÔsa all. Isegi ĂŒks kuulivest oli ekspositsioonis, huvitav palju neid reaalselt sĂ”ja ajal kasutusel oli…

    Natuke vanemat talukraami ja ĂŒks Ă€ge jalgratas. Muidu nagu polegi see ratas eriline aga tsekka sadulat 😀 😀

    Ja ĂŒhes saalis oli pĂ€ris kĂ”va kohaliku geoloogi erakogu nĂ€itus. KĂ”ikvĂ”imalikke kive ja vĂ€rke oli siin ikka nii, et anna olla. KĂ”ik ilusti nummerdatud ja nimed juures. Vot siia tuleks saata kĂ”ik need kivikeste mĂŒĂŒjad siis teavad ise ka mida tegelikult mĂŒĂŒvad.

    Teisel korrusel oli pĂ€ris Ă€ge raadiote ja telekate pĂŒsinĂ€itus. Nii mĂ”nigi riistapuu oli kunagi omalgi olemas. Teises saalis olid nukuvankrid ja nukud aga see nĂ€itus oli lĂ€bi saanud ja juba peaaegu kokku korjatud. Siin muuseumis lĂ€ks meil ikka Ă”ige mitu tundi. Teise muuseumi jaoks ei jÀÀnudki aega. Huvitav oleks muidugi nĂ€ha kuidas pommivarjend sĂ€ilinud on 😉 ÜhesĂ”naga teine muuseum ja juga jÀÀvad jĂ€rgmiseks korraks 😉

  • Tripid,  Tsill

    Kogukonnatrip

    Et siis uus pĂ”nev kogukonnatrip. Kui eelmisel aastal kolasime romantilisel rannateel siis seekord lĂ€ks kaubaks Virumaa. Esimene suurem peatus Purtse kindluselamu tudeerimiseks. Siin vĂ€ike ekskursioon, kohaliku Ă”lle degusteerimine ja lĂ”una. Pikemalt kindluselamust kirjutama ei hakka, sellest olen juba kirjutanud siin. See on selline Ă€ge kohake mida peab ikka oma silmaga vaatama. Danskeritega on siin natuke teisiti kui tavaliselt. Üldjuhul lasid sealt ikka oma hĂ€dad mĂŒĂŒri taha aga siin on asi kinnine ja lased mĂŒĂŒri sisse 😉

    Kui ekskursioon tehtud lĂ€ks vĂ€ikseks kohaliku Ă”lle degusteerimiseks. Nimed iseenesest neil head aga Ă”lu nagu Ă”lu ikka… Maitsesin Ă€ra aga ei oska mina sellest lugu pidada 😀 😀 Eks ma ole neid kĂ€sitöö vĂ€rke ikka maitsnud siin ja seal aga siiani pole midagi erilist nĂ€ppu juhtunud. Nimeta seda kuidas tahad aga algained ikka ju ĂŒhed nii poe kui koduĂ”llel. Söök muidugi kohalikus restos pĂ€ris hea ja lĂ€bisĂ”idul tasub tĂ€itsa sööma pĂ”igata.

    JĂ€rgmises sihtpunktis sai vĂ€he jalga sirutada ja ringi luusida. SillamĂ€e oli kunagine kinnine ja iselaadi linn tĂ€nu siia rajatud salastatud tööstusele. MĂ”nda aega tagasi kĂ€isin juba seda SillamĂ€e uhket promenaadi uudistamas siis polnud veel pĂ€ris valmis aga ega nĂŒĂŒdki veel pĂ€ris valmis pole. Aga ilus asjake on kĂŒll tehtud ja jutud kĂ€ivad, et kogu promenaad tahetakse muinsuskaitse alla vĂ”tta, iseenesest Ă€ge idee. Muidugi kohalikku poodi tuli ka uudistada, kui juba seal. Siin on poel nimeks “Desjatka” huvitav kas inspiratsiooniks on olnud Venemaa poekett “Pjatjoruska” 😀 😀 Üks kass uuris ka ennastunustavalt pÔÔsast, huvitav mis seal kĂŒll oli 😉

    Kui jalad sirutatud, promenaadil luusitud ja jÀÀtis söödud vĂ”tsime suuna Vaivara SinimĂ€gede muuseumi. See on ka ĂŒks kohake kus trippides mitu korda kĂ€inud aga sisse pole veel Ă”nnestunud saada. Seekord sai ikka sisse ka. Niikaua kui grupp kogunes tegin kiire tiiru ĂŒmber muuseumi.

    Muuseum kĂŒll vĂ€ga pisikesel pinnal aga samas on iga sentimeeter Ă€ra kasutatud eksponeerimiseks. Vaadata on siin ikka kĂ”vasti ja giid vĂ€ga tasemel. Kui vĂ€hegi sinnakanti asja siis soovitan lĂ€bi astuda

    Kui muuseum uuritud ja vĂ€ga pĂ”nev giidi jutt kuulatud kĂ€isime uurisime ka GrenaderimĂ€e memoriaali. SinimĂ€gede sĂ”jaloo jÀÀdvustamist alustati 8. juulil 1994. aastal, kui Eesti VabadusvĂ”itlejate Virumaa ĂŒhenduse eestvedamisel pĂŒstitati SinimĂ€gede keskmisele mĂ€ele 6,5 meetrine puurist. Selle risti juures toimus II Ülemaailmne Eesti VabadusvĂ”itlejate kokkutulek, kus osales inimesi 17 riigist. Paljud sĂ”javeteranid nĂ€gid ĂŒksteist taas ĂŒle hulga aja. Kindral Aleksander Einseln luges ette president Lennart Meri tervituse. Sellest kokkutulekust alates ongi korraldatud iga-aastaseid SinimĂ€e kokkutulekuid just siin. MĂ€lestusvĂ€li on ligi hektariline ala, millel on 12 meetri kĂ”rgune terasest ratasrist mis sĂŒmboliseerib plahvatust. Suurlahingu 60. aastapĂ€eval avati memoriaali koosseisus eraldi mĂ€lestuskivi 20. (eesti) Relvagrenaderide Diviisi vĂ”itlejatele. Kaks aastat hiljem toimunud kokkutulekul avati mĂ€lestuskivid hollandi ja vallooni vabatahtlikele, kes vĂ”itlesid kĂ”rvuti eestlastega.