• Nokitsemised

    Väike tootearendus

    Koos kaasautori ja projektikaaslasega miljon korda suure õhinaga aretatud, testitud ja katsetatud ammuunustatud pilliroojahu…. vahepeal nurka visatud… nurgast välja otsitud jne. Aga ükskord võiks selle ju pakki ka panna 😉

    Võttis aega mis ta võttis aga lõpuks sai koos projektikaaslasega välja mõeldud logo ja pakend toidulisandile. Eks näis mis edasi saab… ilmselt tuleb nurka tagasi saata teadmata ajaks, kui just mingit imet ei juhtu. Üksi lihtsalt ei jõua…. saja muu projekti kõrval.

  • Nokitsemised,  Tsill

    Pilliroojahu katsetused vol.7

    Järjekordne katsetus unustatud toiduainega, mida muud ongi isadepäeval teha 😀 😀 Küpsiseid on saanud juba katsetada ja need olid puusalt tulistades suht nii ja naa. Kindlat retsepti ei kasutanud, panime komponente tunde järgi. Igatahes järgi ei jäänud ühtki 😉 sõime ise katse käigus ja viisin töö juurde kah. Seekord võtsime prooviks toidutare lehelt ühe kõrvitsa-õuna täidisega purukoogi retsepti ja asendasime nisujahu kogusest poole pilliroojahuga. Purukook pole muidugi just see teema mis mind inspireeriks aga see oli esimene ettejuhtuv retsept nähes kõrvitsa ja õunakuhja aknal 😀 😀 Täidist ei viitsinud kaaluda ja panime silma järgi. Mõtlesin, et õun koos kõrvitsaga teeb asja üsna vedelaks aga ei miskit 😀 😀 Tegelikult oleks ilmselt pidanud täidist kahekordistama. Kook oli muidu täitsa söödav aga veidi kuiv. Jäätis päästis olukorra ja stabiliseeris selle kuivuse ära. Aga kui nüüd algset retsepti lugeda siis juba seal oli kirjas, et kook sobilik söömiseks kastmega 😉 😉 Kokkuvõtvalt hakkab vaikselt midagi looma. Üks asi jälle selge… täidist peab ohtralt panema siis jääb mahlasem. Varsti uuele katsele. Krt telefoniga pildistamine on ikka paras… eriti kui pole moega kaasas käiv ja ei oma nühitavat telefoni 😀 😀

  • Nokitsemised,  Tsill

    Pilliroojahu katsetused vol.6

    Nonii…. lõpuks sai taaskord mere äärde uurima kuidas pillirooga on. Aga nagu ikka peab üks s… olema. Krt nii räme tuul oli, et kui suu lahti hoiad puhub sokid jalast 😀 😀 Pika pusimise peale ikka natsa saime toorainet kah. Eelmine jahu sai kuidagi sujuvalt otsa, nüüd vaja uus teha ja jätkata katsetusi. Selle juurika kaubanduslikku korda saamine võtab ikka päris palju aega ja siiani pole selgeks saanud millega oleks seda normaalne jahvatada…. Kividega veskiga igatahes ei saa, sulab kohe kivide külge. Ilmselt suure suhkrusisalduse tõttu. Seekord muutsin vähe tootmisprotsessi ja tundub, et see mõte oli hea. Saab kiiremini ja rohkem korraga kuivatada. Põhimõtteliselt 2 päevaga alates kaevamisest teeb põlve otsas kilo jahu valmis vabalt. Päris püüliks muidugi kodus põlve otsas ei saa… aga mine tea, kui ma kuidagi ära tsekkan millega jahvatada siis ehk isegi saab. Nii, et huvilistele on kiloke toidulisandit täitsa saadaval 😉 Ja nagu siin varasemalt kirjutatud kannatab täitsa küpsiseid teha, niisama puusalt tulistades on neid ikka korduvalt tehtud ja kohvi kõrvale krõbistatud.

  • Matkad looduses,  Nokitsemised,  Tsill

    Pilliroojahu katsetused vol.5

    Käisin taas luuret tegemas, kas juba värsket pilliroogu saab. Õnneks seekord polnud vaja ettevalmistusi teha, ilm soe ja vesi ka 😉 Kurja pilliroog juba taevani, kobisin vette uurima kas seekord juba on värsket juurikat krõpsu jaoks aga mnjh…. Ikka veel ei ole 🙁 Tuleb veel nats kannatada ja siis ehk saab head magusat ökokrõpsu ja jahu. Vot pole see vanade retseptide taaselustamine siin midagi kohe plaksust 😉 tahaks juba oma katsetustega jätkata aga…

  • Tripid,  Tsill

    Türgi tripi teine päev

    Hommikul tiksusin vaikselt linna, oli ise kolamise päev. Ziilu rügas tööd teha ja seltsi pakkuda ei saanud. Aga pole hullu linn pisike, saab ruttu selgeks ja igaksjuhuks käsigeps kaasas 😉 Tiksusin vaikselt mööda pisikesi tänavaid otsides meelepärast söögikohta. Vahepeal näppisin vähe mušmulat ja mooruspuu vilju. Täitsa söödavad muidu. Mušmulade aeg on suht läbi saanud, juba enamus ära kuivanud puu otsa. Lõpuks jõudsin jalakäijate tänavale, uurisin vähe poodides pakutavat. Toidupoodi kui sellist väga ei leia, on ainult ehted, riided ja magus, üle ühe praktiliselt, natuke tehnikapoode ka. Sealt saab ainult telefonile ühtteist muud tarka ei midagi. Aga mis turistile ikka vaja on peale ehete ja telefonividinate. Kaupmehed on 2 in 1 😀 😀 nii müügimehed kui sisseviskajad. Kohe kukutakse midagi pakkuma kui mööda lähed, turistihinnad on üsna krõbedad aga kaubelda annab ka tuima näoga. Panin tähele, et vene turist väga ei kauple mis küsitakse seda maksavad, ilmselt raha küll 😉 Sain jutule ühe kohaliku reisipakettide ja muu huvitegevuse müüjaga. Täitsa tore vana oli, väga hea vene keelega ja teadis Eestist päris palju… isegi kohanimesi. Üritas mulle pakkuda kõikvõimalikke tegevusi alates hamammist kuni lennuni Istanbuli. Ütlesin talle, et mul siin oma reisikonsultant 😉 ja saan ehk veel soodsamalt 😀 😀 Muidugi pakkumised on siin huvitavad ja tänaval suht mõistliku hinnaga. Ja mis veel on huvitav selle asja juures, et ükskõik mis paketi ostad, ei pea sugugi pead valutama kuidas sa sinna ja tagasi saad, piisab vaid sellest kui ütled kus hotellis elad. Sulle öeldakse kohe mis kell transport hotelli ees sind ootab, et viia ja tuua. Sellesmõttes on korraldus super. Lõpuks põikasin sisse ühte kohvikusse ja tellisin väikse söögi. Kui kõht täis küsisin arve. Äge 21 sajandil tuuakse sulle käsitsi kirjutatud arve 😀 😀 Kusjuures maksta saab suht millega iganes…. kohalik, euro, dollar, rubla, kaardiga. Kohe konverditakse sulle sobivasse valuutasse kõik hinnad. Mu arve oli 28 kohalikku, see nats üle 4 eurtsi aga süüa sai sitaks selle raha eest. Kusjuures toidu kõrvale toodav sai on jube hea, seda võibki sööma jääda. Meie sai on ikka saepuru selle kõrval.

    Kui kõht täis käisin töllerdasin piki peatänavat nii kaugele kui viitsisin. Mina selline nurgatagustes käia vaatasin, et peatänavad suht puhtad ja vinks-vonks aga nurgatagused on suht räpased. Ja paar ägedat asja jäi silma…. põhimõtteliselt on igal nurgal telefoniputkad kõikvõimalike kujundustega. Ja kõikvõimalike pankade pangaautomaatide rivid kah suht tihedalt, uurisin mõnda lähemalt. Päris huvitav oli… tundus, et välja saad võtta sula nii kohalikus, euro või dollari variandis. Samuti oli huvitav, et linnas ei näe rahva hulgas siblimas – sittumas mitte ühtki linnuparve, kuid linnulaulu on kõikjal kuulda. Ilmselt on siin abiks need kassid mis kõikjal peesitavad 😉 Tänavatelt saab rentida mis iganes sõiduvahendeid alates autodest lõpetades rollude, ATV, pagide ja jalgratastega. Rollud ja muud sellised väiksemad kulgemisvahendid on enamjaolt elektrilised ja neid näeb suristamas kõikjal.

    Tee ääres kasvas päris palju pilliroogu aga jube suur teine 😀 Viinamarjad hakkavad ka juba varsti valmis saama. Tänava ääres nägin, et siinmail tuntakse ka viikingeid 😀 😀 täitsa viking hotell oli olemas. Kuskil nurgataguses nägin rolluvenda kes oli rollule ägeda käru taha aretanud ja käis korjas sellega prügikastidest metalli kokku 😀 😀 Krt käru disaini ei jõudnud uurida, pani minema enne kui ligi jõudsin aga tundus, et käru kliirens oli regullitav kas õhu või õliga.

    Jõudsin väikse ringiga jalakäijate tänavale tagasi ja lonkisin ranna poole, väljas hullult palav +30 aga suht talutav. Tegin ühes kohvikus väikse kohvi ajaviiteks. Isegi Eesti lipp oli üleval 😉 ja seda Türgi silma näeb igas võimalikus ja võimatus kohas, isegi tänavasillutise sees võib neid näha. Pidavat kaitsma kurja silma ja kaetamise eest 😀 Krt ja siis paugatas järsku, et kuskilt vaja lilled leida… minu personaalgiidil homme sünna. Ja saad sa aru mitte ühtki lillepoodi… küsin siis ühelt kaupmehelt, et kus lilli müüakse… Öeldi, et vaata siin käib miski vennike lillekorviga mööda tänavat edasi-tagasi ja pakub kõigile lilli aga keegi ei osta 😀 😀 Nüüd kui sina küsid siis teda näha ei ole 😀 😀 Ütles veel, et sama tänava teises otsas mis on suht äärelinn juba on miski lillepood. Tuiasin seda otsima, leidsin ka aga seal oli valik suht olematu ja niru. Jäid ostmata… Lonkisin tagasi ranna poole omal kael kahekorra, et äkki on tänaval ikka see vennike kes pidavat müüma lilli aga ei miskit… Rannapargis miski hotelli ees oli kuldmehike, eemalt paistis jummala Lenini moodi 😀 aga lähemale jõudes selgus, et ikka ei ole Vovka. Parkides on üsna palju ka laste mänguväljakuid ja drenazööre. Lonkisin vähe mööda randa, isegi üks piraadilaev oli sadamas kliente ootamas 😉

    Kui rannas ka tiir tehtud tiksusin vaikselt kodu poole. Huvi pärast vaatasin tänavatel ikka auto numbreid, et palju siin turiste autodega on aga ülla-ülla neid ikka äärmiselt vähe, eile nägin araabia numbritega Länkarit, täna nägin araabia numbritega Mustangit ja ühte vene numbritega BMW muid silma ei hakanud.

    Lõpuks jõudsin ringiga kodu tagasi. Oli veel plaan õhtul Göynüki kanjonisse minna kui auto saab ja ziilu sõita jaksab peale tööpäeva. Auto sai ja sõita jaksati ka 😉 Kimasime kanjoni poole minema. Huvitav on see, et jube palju jõesänge on mis suhteliselt kuivad aga ilmselt vihmaperioodil on vett hullult. Seda oli aimata juba sängi laiusest. Jõudsime kohale kella 18 ajal kuid sisse meid enam ei lastud, öeldi, et 18.30 suletakse. Mis siis ikka luusisime siinsamas vähe ringi, vaatasime kanu ja muid pudulojuseid mida on siin ka suht igas õues. Isegi keset linna kuuleb kuke kiremist 😀 😀 Lõpuks hüppasime autosse ja vaikselt tagasi kodupoole, tee ääres tegime väikse peatuse, et võtta lonks värsket apelsinimahla. Seda saab iga tee ääres laivis vana sulle kohe pressib 😉 tavaliselt on hind 2 klaasi 1€ andsin kümpsu aga poisil polnud tagasi anda. Lõpuks sain 8 eurtsi kokku rohkem polnud….. tegi meile veel 2 klaasi mahla 😀 Vennike pakkus meile mett ka aga me sellest väga vaimustuses ei olnud. Mett on seal ka hullult, igal mäenõlval näed mesitarusi. Lõpuks jõudsime tagasi koju panime auto ära ja lonkisime randa sööma. Omlett on juba kuidagi traditsiooniks muutunud 😉 Kui kõht täis tiksusime vaikselt kodu poole ja saad sa aru…. krt nagu maa alt ilmub lausa 3 lillemüüjat korraga 😀 😀 Mis siin ikka… ostsin ära ja andsin kohe üle ka… kus sa neid ikka enam peidad juba asi nähtud 😀 😀 Päev otsa otsisin kust Ziilu sünnipäevaks lilli saab aga nüüd ilmusid tühjalt kohalt 😀 😀

  • Matkad looduses,  Nokitsemised

    Pilliroojahu katsetused vol.4

    Käisin täna eelluuret tegemas, kas juba värsket pilliroogu saab. Tegin hulle ettevalmistusi…. villased sokid jalga, kummikud ja paksud kummikindad kaasa. Vees paterdada ikka külm ju 😀 😀 Jõuan mina mere äärde teen paar proovikaevamist, pistan käe vette ja mida tunnen… vesi soe nagu kusi. Mõtlesin ei saa olla nii soe.. Lonkisin oma pool kiltsa piki randa pilliroogu otsides ja oligi vesi igalpool ilgelt soe, mine või ujuma. Pilliroog juba kasvab tegelt päris jõudsalt ja salatit juba saab aga selle aasta juured veel pisikesed ja krõpsu ei saa.. Nii, et tuleb veel nats kannatada ja siis saab head magusat ökokrõpsu ja jahu kah. Korjasin peoga mõned eelmise aasta juured kaasa, viskasin kodus kuivama ja varsti läheb kohvi katsetamiseks 😉 😉 Hakkame vaikselt taaselustama vanu retsepte, mis kuidagi unustusehõlma vajunud. Katsetused pillirooga on olnud siiani päris põnevad ja elamusterohked 😉

  • Matkad looduses,  Nokitsemised

    Pilliroojahu katsetused vol.3

    Katsetused ökomökoga jätkuvad 😀 Tundub, et see sajanditetagune toit polegi niiväga s…. Kui natuke katsetada siis saab päris põnevaid toite. Eelmine kord katsetatud pilliroojahust juustuküpsised söödi hetkega ära ja nõuti juurde 😀 😀 Sai uuesti ühendatud meeldiv kasulikuga, mere ääres lonkides korjasin kotitäie toorainet kah.

    Kui mereäärne tooraine puhtaks pestud ja kuivatatud läks jahvatamiseks. Jahvatamine paras seesamune, veskisse panna ei saa sulab kohe kokku tänu suhkrusisaldusele. Tuleb jahvatamiseks kasutada kõikvõimalikku muud alternatiivi. Kohviveski liiga lahja selleks 😀 😀 Aga noh kui kuidagi ei saa siis kuidagi ikka saab 😀 peale pikka pusimist ja sõelumist on kilo jahu olemas 😉 Seekord panin jahule vähe särtsu ka sisse. 😀 😀

  • Nokitsemised,  Tripid

    Pilliroojahu katsetused vol.2

    Ükskõik kus ka ei kola jääb ikka igalpool silma hullult pilliroogu. Lapsepõlvest on meelde jäänud, et ellujäämislaagrite onud-tädid rääkisid ikka, et looduses on süüa aastaringi, ole mees ja tunne asja ainult 😀 😀 Ükspäev oli veidi igav ja mõtlesin, et katsetan veel mingit ökomökot. Vol 1 sai katsetatud kuuseokkasmuutit…. Kõlbas juua küll aga kuramuse vänge värk kuid peale väikest tuuningut kõlbas vägagi juua 😉 Hea vitamiinipomm aastaringi. Seekord läks käiku pilliroog. Mõned päevad eeltööd raamatutes, interneedumis jne andsid mingi ettekujutuse asjast. Tuleb välja, et väidetavalt on pilliroo juurikaid ja sellest tehtud jahu söödud juba krt teab mis ajal. Arheoloogid on tuvastanud, et kiviaegse Pulli asula Pärnu jõe suudmealal ja 6-8 tuh. a. vanuse Riigiküla asula Narva jõe ääres ning kuni 10 tuh. a. vanuse Kunda Lammasmäe kunagise järve saarel asulakoha lähedal kasvas kindlasti pilliroogu. Vahepeal ilmselt kadus see “umbrohu” söömine unustuse hõlma ja arvati, et see on ainult vaeste ja eluheidikute toit. Erinevatele uurimustele toetudes võib öelda, et nende teadmiste “uuendamise” või taasteadvustamise eest võlgneme tänu haritumatele baltisakslastele, kes 19. sajandil, püüdes eestlaste toitumisharjumusi rikastada, meile selle teene tegid.

    Ajaloos veelgi tagasi minnes leiame tõendeid sellest, et meile nii tuntud ja põlatud umbrohud ning metsataimed nagu nõges, naat, vesihein, võilill või põdrakanep (nimistut võiks veel pikalt jätkata) on olnud hinnatud kraam suurte impeeriumide juhtide toidulaual. Rääkimata võimsate armeede turgutamisest.

    Kui eeltöö tehtud panin vutvutvut jõe äärde juurikaid sebima. Kui märjaks ei karda saada siis saab juured kätte üsna lihtsalt. Tirisin mõned välja ja pistsin kohe hamba alla, kõlbas täitsa süüa, hea magusa maitsega oli. Ega midagi tarisin kotitäie juurikaid koju ja viskasin kuivatisse. Kui juurikad olid krõbedaks kuivanud tekkis probleem… Kuidas neid nüüd jahuks saada käepäraste masinatega 😀 😀 Esialgses katsefaasis ajasid belnder ja kohviveski asja ära. Muidugi jahu tegemiseks need ei kõlba aga katse sain ära teha. 😀 Peale väikseid ponnistusi sai lõpuks jahu laadne toode valmis. Nägi välja selline kollane mittemidagi ütlev pulber 😀 😀 Aimasin halba aga ega katset saanud enam pooleli jätta 😀

    Improviseerisime sujuvalt mõned retseptid…. Soola, suhkru, kakao, kookoshelveste, kõrvitsaseemnejahu, vahukoore ja või lisamisega. Katsetuste põhikomponent pilliroojahu millele lisasime tunde järgi maitseks muid komponente. Tegime päris hulga erinevaid variante valmis ja asusime degusteerima. Igaks juhuks varusime kotitäie söetablette ja kempsupaberit, et kui juhtub põhja alt lööma siis…. 😀 😀 Algul nokitsesime tükikesi servast aga oi kurrrja täiesti söödavad olid ja maitsvad. Tegime kohe kohvi sinna kõrvale ja nautisime gurmeeküpsiseid 😀 😀

    Neid küpsiseid teen ma kohe kindlasti veel ja palju, nüüd asi selge kuidas neid teha 😉 Kui nüüd mõni huviline tahab kah proovida siis lihtsam on minult sebida kas jahu ja retsept või valmis küpsised. Ise jalgratast leiutada pole pointi, ma juba taaselustasin ära esivanemate väega toidu 😉 Ükspäev katsetan ära ka juurikakrõpsud ja kohvi.