fbpx
  • Tripid,  Tsill

    Seiklusministeeriumi kontaktivaba autoseiklus

    Mis sa siin ikka ilusa ilmaga teed muud kui seikled 😀 Pole teab mis ajast Seiklusministeeriumi seiklusel kĂ€inud. NĂŒĂŒd moodsad ajad alustad sealt kus tahad ja millal tahad, pĂ”hiline kĂ”ik punktid lĂ€bi kĂ€ia piiratud aja jooksul. Iseenesest on Ă€gedad ĂŒritused neil, satud sellistesse kohtadesse kuhu muidu tavaliselt ei satu ja otsid kohti millest sul pole varem aimugi olnud. Seikluse kĂ€igus sai isegi Keila lennukile pilk peale visatud, varasemalt oli ta kĂŒnka otsas parema koha peal aga seal maaomanikule asi vist ei meeldinud ja lennuk lohistati paarsada meetrit KarjakĂŒla poole pĂ”lluserva. Seal sees peaks olema kohalik mudellennuklubi. KarjakĂŒlas vaatasime veel kaske mille all Vilde Eedu olevat inspiratsiooni kogunud. Kurja nĂ€dalake tagasi veel eriti sinililli polnud kuskil aga nĂŒĂŒd metsaalune sinine 😉

    TĂŒrnpu park ka ĂŒks selline koht kus pole varem kĂ€inud, lihtsalt pole viitsinud sisse pĂ”igata 😉 NĂŒĂŒd sai siis see kohake ka ĂŒle vaadatud. JĂ€lle ĂŒks valge laik Eesti gloobusel vĂ€hem 😉

    Klooga holokausti memoriaalis ka uuesti kĂ€idud. Siin varem ka ikka mĂ”ned korrad kĂ€idud ja pikemalt ei hakka siinsel teemal peatuma, sellest varasemalt kirjutanud korduvalt. See uus lahendus siin memoriaalil on kĂŒll Ă€ge aga… KĂ”ik tekst klaastahvlitega ĂŒles panna on loetav normaalselt ainult hĂ€maras. PĂ€evavalgel tekitab selline variant varje ja lugeda normaalselt praktiliselt vĂ”imatu, see paistab ka piltidel hĂ€sti vĂ€lja. Siin vĂ”iks mingi muu mĂ”istlikum lahendus olla. Siinsamas lĂ€hedal on ka Ingerisoomlaste kalmistu. See on mul varasemalt kĂ€imata kohake. Olemasolust kĂŒll teadsin aga… nagu ikka nende asjadega on. Klooga – PĂ”llkĂŒla – Paldiski kandis olid teise maailmasĂ”ja ajal Ingerisoomlaste sĂ”japĂ”genike evakuatsioonilaagrid. Nende kaudu viidi ĂŒle 60 000 Ingerisoomlast idarindelt Eesti kaudu Soome. Teekonna jooksul hukkus ligi 800 inimest ja nad kĂ”ik on maetud nendesse metsadesse, kes kuhu.

    LĂ”puks punktikesi taga ajades otsaga Paldiskis aga kui juba siinkandis siis tuleb ikka vaadata kas karulauku on. Jaa tĂ€itsa on juba ja vĂ€ike kevadine vitamiiniamps sai tehtud 😉 Piilusime nats ka Peeter Suure merekindluse ehitisi. Muidugi kurb on see, et ikka veel tassivad inimesed prĂŒgi metsa alla, no ei saa lahti sellest kombest kuidagi….

    Vaatasime ĂŒle ka pankrannikul olevaid vene piirivalve punkrite varemeid. Keegi oli siin proovinud rootslaste mĂ€dakala 😀 😀 karp ja kummikindad vedelesid maas…. ju vist ei maitsenud 😀 😀 Ega siis Paldiskis olles saa jĂ€tta pilku peale viskamata Salavat Julajev ausambale. Ta olevat olnud baĆĄkiiri rahvuskangelane ja luuletaja kes vĂ”ttis osa Jemeljan PugatĆĄovi ĂŒlestĂ”usust. PĂ€rast vahistamist saadeti ta koos isaga sunnitööle Paldiskisse kus ta 1800 aastal sunnitöölaagris suri. 1989 pandi kuju pĂŒsti kuid aasta pĂ€rast pandi tuuri ja viidi Emexisse. Uus kuju kingiti Venemaa BaĆĄkortostani rahvusmuuseumi poolt Paldiski linnale 2016 aastal. Sellest saab lugeda lĂ€hemalt siit. Vot nii, et ainult meilt ei saadetud nĂ”ukavĂ”imu poolt rahvast Siberisse. Vaid tsaari ajal saadeti karup… ka meile asumisele 😀 😀

    Muidugi ei saanud ju vaatamata jĂ€tta Madise koske, Ämari kalmistut, Vasalemma lossi ja veel mitmeid ja mitmeid kohti mis seikluse kĂ€igus tuli lĂ€bida. Igatahes Seiklusministeeriumil on Ă€gedad ĂŒritused ja tuuldumiseks vĂ€gagi sobivad.

  • Tsill

    Kevadet ja merekindlust avastamas.

    Sama ootamatult kui tuli talv tuli ka kevad. Kaks pĂ€eva vihma ja praktiliselt lumi lĂ€inud. Eks muidugi on mingi vahe lĂ”una- ja pĂ”hjaosariikide vahel aga seekord uurime pĂ”hjaosariike. Aias lumeroosid juba Ă”itsevad mĂŒhinal ja kohe lĂ€hevad Ă”itsema lumikellukesed ka. Ongi tĂ€pselt paras aeg looduses luusida. Keila – Joal ja JĂ€galas luusitud kĂŒll, vahelduseks vĂ”tsime ette VÀÀna kandi metsad. Pole sealkandis vĂ€ga ammu mööda metsi kolistanud ja ega vĂ€ga saanudki, polnud lihtsalt teid. Aga nĂŒĂŒd RMK metsa teid tĂ€is ehitanud ja ega majadki puudu. Sinililli Ă”itsemas veel ei nĂ€inud aga tundub, et paar sooja pĂ€eva veel ja juba ongi olemas. Samas pajuurvad vĂ€ga suured.

    Metsas isegi veel VÀÀna jahiseltsi kĂŒĂŒn alles, ma mĂ”tlesin see ammu lagunenud… PĂ”lma oja vulises tĂ€iega ja oli pĂ€ris veerohke aga eks sellel aastal ole seda lumesula vett ka kĂ”vasti. Kusjuures rahulikult tiksumiseks tĂ€iesti ok mets veel, siia ei kostu ei maanteemĂŒra ega linnakĂ€ra. Kuuledki neid pĂ€ris metsa hÀÀli ja muideks linnud juba laulavad tĂ€iega. Üllataval kombel oli sealkandis metsas pĂ€ris palju pesakaste nĂ€ha. Kui juba sealkandis olla siis tuleb ikka Peeter Suure merekindlust ka uurida. See on ĂŒks omaaegseid ulmelisi kindlusprojekte mis kahjuks valmis ei saanudki. Meil kahjuks enamus neid objekte rĂŒĂŒstatud metallikrattide poolt. Ja tegelikult peakski vist hakkama neid ajaviiteks lĂ€bi kĂ€ima. PĂ€ris paljud nendest objektidest pole isegi muinsuskaitse all ja lĂŒkatakse kokku. Aga Ă”nneks on mĂ”ni neist erakĂ€tes uue hingamise saanud. NĂ€iteks SĂ”rve jaama veevĂ”tutornist on pĂ€ris Ă€ge elamine tehtud. Ei hakanud Ă”uele trĂŒgima, vaatasime eemalt ja lĂ€ksime teisi asju uurima.

    Naage rooduvarjendi juurde saab juba ilma pĂ”lvini lumes sumpamata. Huvitav on see, et siinkandis on nende objektide juurde pandud vĂ€gagi korralikud infotahvlid ja kaardid. Varjend ise on muljetavaldav ja raiutud omalajal paekaldasse. Kogu see Tallinna lĂ€hiĂŒmbruse merekindluse vĂ€rk oli omalajal ĂŒhendatud kindlusraudteega ja seda olla olnud miski 250 kiltsa. Eks sellestki varjendist on vanametalli kokkuostu hiigelajal kĂ”ik metall Ă€ra varastatud mis vĂ€hegi kĂ€tte saadi aga betoon nii hĂ€sti valatud, et seisab pĂŒsti kĂŒll 😉 Need ehitised on Ă€gedad, siin nĂ€eb nii laest alla rippuvaid stalaktiite mis tavaliselt tekivad karstikoobastes kui ka alt ĂŒlespoole kasvavaid jÀÀpurikaid 😉

    MĂ”tlesime korra vaadata ka Humala varjendit ning tunneleid aga siin kĂ”ik luku taha pandud, aiad ĂŒmber ja valvekaamerad vĂ€ljas. Nagu vangla juba 😀 😀 VĂ€idetavalt on siin nahkhiirte talvitumispaik. Ei tea muidugi mis ajast see siin on ja kas ĂŒldse on. Siinne tunnel on suhteliselt jahe ja tĂ”mbetuulene aga see nahkhiirtele vĂ€ga ei meeldi. Muidugi teist tunnelit vaatama ei viitsinud lonkida, ei tea kas seal ka aiad ĂŒmber ja puha. Teades vanast ajast mis imeprojekte ja raha siin keerutati siis ei imesta kui see mingi samalaadne “keerutusprogramm” on. Ma nendes siinsetes kĂ€ikudes varasemalt kolanud nii suvel kui talvel ja pole mitte kunagi siin nĂ€inud nahkhiirte kolooniaid talvitumas. Kui mĂ”ni ĂŒksik kuskil rippus siis oli hĂ€sti. Vot Rebala koopad on hoopis teine asi, seal on nahkhiirte kolooniaid palju ja talvel nende elu segama minna ei ole hea. Kuigi ka seal vĂ”ib vaielda selle kinnipaneku osas. Enamasti on need kolooniad seal osas kuhu niisama naljalt ei pÀÀse ja kui esimeses suures kĂ€igus keegi jalutab ei sega see kedagi.

  • Matkad looduses,  Tehtud ĂŒritused

    Loodusretk Siniallikale

    Tegime vĂ€ikse loodusretke Siniallikatele, seekord valges ja laternateta. MĂ”nus lumine ilm ja aina tuli seda lumekest juurde. KĂ”igepealt ikka vĂ€ike tiir Viikingite kĂŒlas ja siis seadsime sammud allikate poole.

    Üllataval kombel polnud ĂŒhtki inimest peale meie grupi. Uurisime vĂ€he metsaelu hiies. Pesakast ootas asukaid ja sarapuu urvad juba pĂ€ris rohelised, ei tea kas tuleb varajane kevad vĂ”i mitte…

    Keegi oli teeraja servas puudele “lumekunsti” meisterdanud. LĂ”puks olimegi kohal. Vaatasime ĂŒle kĂ”ik sini-must-valged allikad, arutlesime miks just esimest allikat ohvriallikana teatakse…. Viskasime Tölpile natuke hĂ”bedat ja maitsesime vĂ€rskendavat allikavett.

    Vot niimoodi need allikad seal “keevadki” 😉 Ei tea kas Tölp keedab seal midagi vĂ”i muud vaimud möllavad. Kui asjad uuritud suundusime tagasi Viikingite kĂŒlla kus ootas ees kuum tee ja kook. Kohe varsti tuleb uus seltskond ja lĂ€hme vaatame seda vĂ€rki laternavalgel ka. Kui Sinulgi tuli huvi Siniallikaid uurida retkejuhi saatel kas pĂ€evavalges vĂ”i laternavalgel siis uuri asja ja leiame sobiva aja.

  • Muu vĂ€rk,  Viimne puhkepaik

    Koeru kirikuaed ja von Tollide kabel.

    Tegime lapsevanemaga aega parajaks ja luusisime vĂ€he Koerus, mĂ”tlesime ehk saab sisse pĂ”nevaid laemaalinguid vaatama… Peaks ju teeliste kiriku raames lahti olema aga ei midagi, kahjuks kinni mis kinni. Koeru kirik pidavat olema ĂŒks Kesk- Eesti vanemaid kirikuid, ehitusajaks peetakse 13 sajandi teist poolt. MĂ”nda aega tagasi avastati siin 13 sajandil loodud ja hiljem ĂŒlemaalitud seinamaalingud ja Ă”ige mitu aastat möllasid siis suvepraktika raames kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna ĂŒliĂ”pilased. Spetsialistide sĂ”nul olla vanasti kirikud oluliselt vĂ€rvilisemad kui seniajani arvati. Siinsed maalingud on rikkalikud ja vĂ€ga hĂ€sti sĂ€ilinud kĂ”ikides vĂ”lvides ja teist nii Ă€gedat maalingutega kirikut teist pole. Egas midagi tuleb siiakanti uuesti asja teha. Kuna sisse ei saanud siis tegime vĂ€ikse tiiru kirikuaias. Kurja kĂŒll ilgelt nĂ”me, et siia on lastud terve joru tĂ€nava ÀÀrekivist piirdeid teha….. Ma arvan, et kirikuaias nĂŒĂŒd kull neid olema ei peaks.

    Keegi oli pannud pesakasti hauakivi alusele, pĂ€ris Ă€ge installatsioon muidugi. Huvitav kas mĂ”ni linnuke seal pesitseda ka julgeb. Ja muidugi hakkas silma ka ĂŒks pĂ”nev raudrist, sellist pole veel varem kohanud kuskil.

    Kui kirikuaed uuritud kĂ€isime vaatasime von Tolli kabelit kah. Siinkandis luusinud nĂ”rkemiseni aga ArukĂŒla mĂ”isast ja pĂ”nevast kaevumajast pole kaugemale saanud. Seekord siis sai see teoks. See matusekabel restaureeriti korralikult 1996 aastal ja tegelikult tahaks juba uuesti kĂ”pitsemist nii mĂ”nestki kohast. Huvitav , et siia on maetud peale von Tollide ka ĂŒks seltsidaam 😉 Peaks ĂŒkspĂ€ev sinna sisse ka katsuma saada. Tegelikult on JĂ€rvamaal terve joru pĂ”nevaid muuseume millest ilmselt enamusel aimugi pole.

  • Tripid,  Tsill

    Lahemaal luusimas

    Eks siinsamas koduĂŒmbruseski ole veel avastamata kohti kĂŒll ja kĂŒll. Muuksi linnamĂ€el ja hundikangrutel sadu kordi kĂ€idud aga sealsamas lĂ€hedal Turje keldris on veel kĂ€imata. Üks pesakast hakkas silma mida ilmselt oli rĂ€hn ĂŒritanud oma korteriks sebida 😉

    Sinna muidugi suht s… minna ka. Üle eramaade minek ja seal on ĂŒks lahtiselt hulkuv koer, kes tahab vahel tĂŒli norida. PĂ€ris head vaated on sealt klindiservalt ĂŒmbrusele. Vikuajal oli ilmselt meri siinsamas klindi all.

    Turje kelder on Lahemaa neljas juga, vee langus on siin ca 4 meetrit. Juga on natuke eriline seetÔttu see langeb alla liivakiviastangult. Enamus jugasi laskuvad paekiviastangult. Joa all on vÀike koobas mis eemalt meenutab keldrit sellest ilmselt ka nimi. Kuigi teadjamad rÀÀgivad, et nime on juga saanud klindil asuva Turje talu jÀrgi.

    Koopa kohta liigub rahvasuus palju legende, see olnud Vanapagana viinakelder. Vee asemel nirisenud kaldast viin, millega imekaunid sortsineiud Ă€ritsesid 😀 😀

    Tuuritasime veel veidi ringi ja uurisime kohalikku rannaelu. Õige mitmeid paatidest tehtuid varjualuseid kohtas sealmail.

  • Tripid,  Tsill

    Vormsi

    MĂ”nda aega tagasi sai kolatud Osmussaarel, nĂŒĂŒd jĂ€rg Vormsi kĂ€es 😉 Laevapileteid autole sebides tundus, et see pĂ€ris kuum saareke. PĂ€ris paljud vĂ€ljumised pikalt vĂ€lja mĂŒĂŒdud. Aga igatahes sinna me saime. Plaaniks oli kalmistul asjatamine ja siis vabakava. KĂ”igepealt mĂ”tlesime kiirelt luusida Rumpo matkarajal, sinna kimades viskasime kiire pilgu tee ÀÀres olevale Vormsi ajaaiale. PĂ€ris Ă€ge nĂ€itus kohalikust eluolust vanasti ja tĂ€itsa tasuta. Kui nĂ€itus uuritud kimasime edasi matkarajale. See pĂ€ris lahe vaikselt tiksumiseks. Kahju ainult, et need vaatetornid nii madalad on, vĂ”iks vabalt olla paar meetrit kĂ”rgemad. Huvitav, et siin olid kadakad hullult marju tĂ€is, pole ammu nii suurt kadakamarjade hulka nĂ€inud. Ah jaa siin on ka saun kus saab teha enneolematut romantikat 😉 Sauna saab ujudes, kummipaadiga vĂ”i SUP laudadega ja mahub sinna 8 inimest. Hind tuleb muidugi peremehega kokku leppida.

    Matkarajal nĂ€eb toimetamas hulgaliselt veiseid. Uudistasime natuke ĂŒksteist ja toimetasime omi tegemisi edasi segamatult.

    Kui matkarajal tiir peal uurisme vĂ€he kohaliku Ă”igeusukiriku varemeid. Siinsamas on isegi tankla olemas 😉 Muidugi Vormsi Ă”igeusu kogudus oli Eestis ainulaadne kuna toimetas ainukesena rootsikeelse kogudusena. Asutamisel tundus koguduse tulevik lootustandev, aga mitmete asjaolude tĂ”ttu kaotas 20 sajandil elujĂ”u ja saarerahvas lĂ€ks suurel arvul tagasi luteri kirikusse. Kahju muidugi, et sinna kirikusse sisse ei saa. Huvitav on see, et uksed on tĂ€pselt samas stiilis nagu Virtsu vanal Ă”igeusu kirikul mida sai ka hiljuti kĂŒlastatud.

    Kui juba seal saare servas siis ikka vaja majakas ka ĂŒle vaadata. Huvitav, et Ă”ige mitmes kohas nĂ€gime tee ÀÀres naljakaid pukke, huvitav milleks neid seal kasutatakse… Majakas siin malmist ja vĂ€ikse raha eest saab isegi ĂŒles turnida. All on isegi ĂŒks tehnohoone sĂ€ilitatud koos tehnikaga rahvale vaatamiseks. Samalaadne tehnohoone on ka Naissaarel aga seal on koos raadiojaamaga. Kahjuks seda tehnohoonet Naissaarel avalikkusele ei nĂ€idata, ehk kunagi tehakse lahti… Mul muidugi on Ă”nnestunud seal mĂ”ned korrad kĂ€ia.

    Kui majakas uuritud vĂ”tsime suuna kalmistule. Teel sinna pĂ”ikasime lĂ€bi kĂ€sitöötoast ja uurisime mida pakutakse. Siin pĂ€ris palju igasugu vidinaid, isegi pĂ€ris kĂ”va valik vikunuge oli saada 😉 Ja oligi aeg kirik ja kalmistu ĂŒle vaadata. Kohalik 13 sajandil ehitatud PĂŒha Olavi kirik on ilmselt ĂŒks suurimaid vaatamisvÀÀrsusi saarel kui muidugi mitte arvestada suurt ratasristide vĂ€lja kalmistul. Algne kirik oli ilmselt puust, kivist kooriruum ehitati juurde alles 14 sajandil. Kirikule ehitati ka kellatorn, mille jÀÀnuseid on siiani sissekĂ€igu juures nĂ€ha. Kirik rĂŒĂŒstati tĂ€ielikult Liivi sĂ”ja ajal. Rööviti kirikuhĂ”be ning kirikukellad viidi Saaremaale. RĂŒĂŒstajateks olid nii vene sĂ”javĂ€elased, saarlased ja rootslased. 1632 pĂŒstitati vana puuhoone asemele uus kivihoone. Kiriku iseĂ€rasuseks on tĂ€napĂ€eval torni puudumine, kirikukell ripub ukse kohal kĂ”rge katuseharja all. Tahtsime kirikusse sisse ka saada aga kahjuks sel pĂ€eval polnud kedagi saarel kes oleks ukse lahti teinud. KĂ€isime ajasime asjad jonksu kalmistul ja kadusime aega parajaks tegema saare teise serva.

    Luusides jĂ€i SuuremĂ”isa mĂ”isa varemete juures silma mingi huvitav keldrike. Tuli ikka uudishimust nina sisse pista. Sees vĂ€ike istumiskoht aga mis vĂ€rk sellega on ei sĂŒvenenud.

    Muidugi bussijaamu on siin igal nurgal ja algul ei saanud pihta mis vĂ€rk nende pĂ€ikesepaneelidega bussijaama katustel on… LĂ”puks ei andnud hing rahu ja kĂ€isin uurimas mida vĂ€rki on 😀 😀 Tuli vĂ€lja, et bussijaamades vĂ€ike LED valgus toimib pĂ€ikesepaneelide toitel. RĂ€lby pukktuulik oli ka Ă€ge, siin on ka vĂ€ike kĂ€sitöömĂŒĂŒk iseteenindusena 😉 vĂ”tad meelepĂ€rase vidina ja raha paned kivi alla 😉 😉

    Ühe puu kĂŒljes keset kĂŒla oli pĂ€ris pirakas pesakast, hubitav mis elukale see mĂ”eldud oli… Ja isegi toimiv valgusfoor oli 😀 😀 Eks selle otstarve siin saarel nagu ka Pranglil on puht dekoratiivne 😉 Vaatasime kiirelt veel paari nĂ”ukaaegset piirivalve vaatlusposti ja kimasime sadamasse. Koduteel veel vĂ€ike kohustuslik peatus Ungru lossi juures 😉

  • Tsill

    Teletorn ja botaanikaaed

    Lapsevanem avaldas arvamust, et vĂ”iks kĂ€ia teletornis. Nu ega midagi tegime vĂ€ikse tiiru Ă€ra. Viimati kĂ€isin teletornis aastaid tagasi koos Piiteri kĂŒlalistega. All oli mingi evolutsiooni nĂ€itus, pĂ€ris huvitav teema. Pimedusega löödud saavad sealt uurida kust ja kuhu inimesed rĂ€ndasid 😉 Tegime resto rĂ”dul vĂ€ikse tiiru ja uurisime ĂŒmbrust. Resto ise oli samuti saanud uue ilme.

    Ülevalt paistis, et botaanikaaias on olĂŒmpiarĂ”ngad 😉 Seda oli vaja kohe uurima minna. Ennem ikka vĂ€ike kohv ja kook ka, et ikka kĂ€ia jaksaks 😉

    Botaanikaaias kĂ€isime uurisime neid teletornist paistnud rĂ”ngaid. Need olla botaanikaaia kingitus teletorni 40 sĂŒnnipĂ€evaks. Sebisime piletid ja lĂ€ksime luusisime mujal botaanikaaias ka. Idee poolest kui kĂŒlastada korraga nii teletorni kui botaanikaaeda on mĂ”istlikum osta komplekspilet. Viimati kolasime botaanikaaias poisiga sĂŒgisel. Siis sai uuritud ka nĂ€itust aga seekorda igalepoole ei saanud, palmimaja remondis. Putukate pesakast tĂ€itsa toimis ja askeldamine kĂ€is 😉

    Õues sai uurida potipĂ”llumajandust, lapsevanemal oli kohe tĂŒkk aega tegemist selle uurimisega 😉

    Uurisime niipalju kui sai troopikamaja. Kilpkonnad olid isegi siin vaikselt toimetamas.

    LĂ”puks vĂ€ike tiir ka rosaariumi. Ilusad lilled aga kahju, et tĂ€napĂ€eval on aretatud ainult Ă”it mitte lĂ”hna. VĂ€ga vĂ€hesed vanad sordid veel lĂ”hnasid. Minu jaoks on 0 emotsiooni kui lilledel pole lĂ”hna. Minumeelest need kaks asja kĂ€ivad ikka koos, eriti rooside puhul. LĂ”puks sai vanaemal luusimisest isu tĂ€is ja ĂŒtles… nĂŒĂŒd on tema vanad silmad teletorni ja botaanikaaia Ă€ra nĂ€inud 😉

  • Tripid,  Tsill

    LÀÀnemaal luusimas

    LĂ”una – Eestis luusitud, Peipsi ÀÀres luusitud, nĂŒĂŒd vĂ€ike tiir ka LÀÀnemaale. Plaan oli uurida Virtsu linnust. Teel sinna jĂ€i silma Karusel kivist koolipink, kohe vaja uurida vĂ€rki. Selgus, et kunagise kooli kohale KöstrimĂ€ele pandud pink on pĂŒhendatud Karuse koolihariduse 300 aastapĂ€evale. VĂ€idetavalt olla 1693 aastal Karusel koolimaja, kuid polnud Ă”pilasi. 1717 aasta visitatsiooni jĂ€rgi on aga lapsed koolis olemas. PĂ”ikasime sisse Karuse kiriku juurde kah. Kirik kuulub LÀÀne – Eesti vanimate kirikute hulka, mis ilmselt ehitati Saaremaalt PĂ”hja – Eestisse kulgeva kaubatee ÀÀrde kindluskirikuna. Ehitajaks peetakse ordumeistrit Otto von Lutterberghi, kes langes lahingus leedulaste vastu Karuse lĂ€hedal Suure VĂ€ina jÀÀl ja on maetud kirikusse. Siinsamas kirikuaias oli ka paar ratasristi, siin pidavat olema ka trapetsikujulisi hauaplaate kus kujutatud muistseid sĂ”dalasi aga neid ma kahjuks ei mĂ€rganud. TĂ€hendab tuleb uus tiir teha 😉

    VĂ€ike kĂ”rvalpĂ”ige ka Hanila kiriku juurde. See kirik on ĂŒks Saare – LÀÀne piiskopkonna stiilsemaid varagooti sakraalehitisi, ehitatud ilmselt 13 sajandil. Kirikus pidavat olema Ă€ge vĂ”lvidele viiv trepp ja nikerdatud altar. Siin kirikus olla ka 18 trapetsikujulist hauakivi millel paganlikud sĂŒmbolid. Kahjuks neid ei nĂ€inud, kirik kinni…. JĂ€lle ĂŒks koht kuhu tuleb kindlasti uuesti tulla. PĂ€ris huvitav on muidugi ka kiriku taga olev kivirist, millel puuduvad kirjed. Arvatakse, et selle risti sebis sinna kiriku ehitaja aga kas see ka tĂ”si on ei tea. PĂ€ris huvitav oli ka metallist kirstu kujuline hauaplaat, pole sellist varem kuskil nĂ€inudki. Veel hakkas silma ĂŒhel kiriku aknal lamba kujutis 😀 😀 ei tea mida see kĂŒll tĂ€hendama peaks…