fbpx
  • Tripid,  Tsill

    Seiklusministeeriumi kontaktivaba autoseiklus

    Mis sa siin ikka ilusa ilmaga teed muud kui seikled 😀 Pole teab mis ajast Seiklusministeeriumi seiklusel kĂ€inud. NĂŒĂŒd moodsad ajad alustad sealt kus tahad ja millal tahad, pĂ”hiline kĂ”ik punktid lĂ€bi kĂ€ia piiratud aja jooksul. Iseenesest on Ă€gedad ĂŒritused neil, satud sellistesse kohtadesse kuhu muidu tavaliselt ei satu ja otsid kohti millest sul pole varem aimugi olnud. Seikluse kĂ€igus sai isegi Keila lennukile pilk peale visatud, varasemalt oli ta kĂŒnka otsas parema koha peal aga seal maaomanikule asi vist ei meeldinud ja lennuk lohistati paarsada meetrit KarjakĂŒla poole pĂ”lluserva. Seal sees peaks olema kohalik mudellennuklubi. KarjakĂŒlas vaatasime veel kaske mille all Vilde Eedu olevat inspiratsiooni kogunud. Kurja nĂ€dalake tagasi veel eriti sinililli polnud kuskil aga nĂŒĂŒd metsaalune sinine 😉

    TĂŒrnpu park ka ĂŒks selline koht kus pole varem kĂ€inud, lihtsalt pole viitsinud sisse pĂ”igata 😉 NĂŒĂŒd sai siis see kohake ka ĂŒle vaadatud. JĂ€lle ĂŒks valge laik Eesti gloobusel vĂ€hem 😉

    Klooga holokausti memoriaalis ka uuesti kĂ€idud. Siin varem ka ikka mĂ”ned korrad kĂ€idud ja pikemalt ei hakka siinsel teemal peatuma, sellest varasemalt kirjutanud korduvalt. See uus lahendus siin memoriaalil on kĂŒll Ă€ge aga… KĂ”ik tekst klaastahvlitega ĂŒles panna on loetav normaalselt ainult hĂ€maras. PĂ€evavalgel tekitab selline variant varje ja lugeda normaalselt praktiliselt vĂ”imatu, see paistab ka piltidel hĂ€sti vĂ€lja. Siin vĂ”iks mingi muu mĂ”istlikum lahendus olla. Siinsamas lĂ€hedal on ka Ingerisoomlaste kalmistu. See on mul varasemalt kĂ€imata kohake. Olemasolust kĂŒll teadsin aga… nagu ikka nende asjadega on. Klooga – PĂ”llkĂŒla – Paldiski kandis olid teise maailmasĂ”ja ajal Ingerisoomlaste sĂ”japĂ”genike evakuatsioonilaagrid. Nende kaudu viidi ĂŒle 60 000 Ingerisoomlast idarindelt Eesti kaudu Soome. Teekonna jooksul hukkus ligi 800 inimest ja nad kĂ”ik on maetud nendesse metsadesse, kes kuhu.

    LĂ”puks punktikesi taga ajades otsaga Paldiskis aga kui juba siinkandis siis tuleb ikka vaadata kas karulauku on. Jaa tĂ€itsa on juba ja vĂ€ike kevadine vitamiiniamps sai tehtud 😉 Piilusime nats ka Peeter Suure merekindluse ehitisi. Muidugi kurb on see, et ikka veel tassivad inimesed prĂŒgi metsa alla, no ei saa lahti sellest kombest kuidagi….

    Vaatasime ĂŒle ka pankrannikul olevaid vene piirivalve punkrite varemeid. Keegi oli siin proovinud rootslaste mĂ€dakala 😀 😀 karp ja kummikindad vedelesid maas…. ju vist ei maitsenud 😀 😀 Ega siis Paldiskis olles saa jĂ€tta pilku peale viskamata Salavat Julajev ausambale. Ta olevat olnud baĆĄkiiri rahvuskangelane ja luuletaja kes vĂ”ttis osa Jemeljan PugatĆĄovi ĂŒlestĂ”usust. PĂ€rast vahistamist saadeti ta koos isaga sunnitööle Paldiskisse kus ta 1800 aastal sunnitöölaagris suri. 1989 pandi kuju pĂŒsti kuid aasta pĂ€rast pandi tuuri ja viidi Emexisse. Uus kuju kingiti Venemaa BaĆĄkortostani rahvusmuuseumi poolt Paldiski linnale 2016 aastal. Sellest saab lugeda lĂ€hemalt siit. Vot nii, et ainult meilt ei saadetud nĂ”ukavĂ”imu poolt rahvast Siberisse. Vaid tsaari ajal saadeti karup… ka meile asumisele 😀 😀

    Muidugi ei saanud ju vaatamata jĂ€tta Madise koske, Ämari kalmistut, Vasalemma lossi ja veel mitmeid ja mitmeid kohti mis seikluse kĂ€igus tuli lĂ€bida. Igatahes Seiklusministeeriumil on Ă€gedad ĂŒritused ja tuuldumiseks vĂ€gagi sobivad.

  • Tsill

    Kevadet avastamas

    Aias juba kĂ”ikvĂ”imalikud lilled Ă”itsevad, paras aeg uurida mida metsik loodus teeb. KĂ€igult mĂ”tlesime, et pole miljon aastat Paldiski kandis luusinud…. vĂ”iks minna luusima. MĂ”eldud tehtud, vĂ”tsime suuna sinnapoole 😉

    Sihitult ringi tuustides jĂ€i Ă”ige mitu luike silma keset pĂ”ldu, siin pole veekogu lĂ€hedalgi mitte. Huvitav mis vĂ€rk on, mingi uus tĂ”ug vist 😉 kuivamaa luiged 😀 😀 VĂ”sas ragistades vaatasin, et sarapuude urvad juba pĂ€ris suured ja isegi mĂ”ni sinilill juba Ă”itses. Ühel kraavikaldal oli paiseleht ka Ă”itsemas aga ei viitsinud turnida lĂ€bi vee pildistama. Samas tuli pÔÔsast vĂ€ike podin ja ennĂ€e imet siiiiiil juba asju ajamas 😉

    LĂ”puks jĂ”udsime sujuvalt otsaga Paldiskisse. EnnĂ€e imet seal majaka ja kordoni kandis ikka pĂ€ris korralikult ĂŒhtteist juurde ehitatud, korda tehtud jne. Isegi paar Ă€gedat kujukest tee ÀÀrde pandud. Nats uurisime ka merekindluse varemeid ja tuiasime niisama pankrannikul. Vaatasime ĂŒle ka kohaliku joa, seal oli pĂ€ris korralikult veel jÀÀd. Ja nu ega saa siis jĂ€tta pilku peale viskamata ka kohalikule pĂ€ris edevale kirikule. ÜkspĂ€ev lĂ€hen vaatan kuidas seest vĂ€lja nĂ€eb 😉

  • Tsill

    Suurupi merekindlus.

    Ikka tuleb aegajalt vanad kĂ€idud kohad ĂŒle vaadata, huvitav on vaadata kuidas asjad ajas muutuvad. MĂ”ned objektid lagunevad, mĂ”ned pĂŒĂŒtakse kuidagimoodi sĂ€ilitada ja mĂ”nda katsutakse isegi taastada. Enamjaolt on muidugi see esimene variant kĂ€ibel. Tavaliselt pole ressurssi ja tahtmist midagi vana ja Ă€gedat sĂ€ilitada, tĂ€napĂ€eval on moodne plekk ja klaas. Keda huvitavad vanad betoonkĂ€rakad kuskil maa sees. KĂ”igepealt kolistasime vĂ€he Tilgu sadamas, sellest hakkab lĂ”puks asja saama, ehitus kĂ€ib tĂ€iega. Siis vĂ€ike tiir lollidemaa taga klindil. Huvitav, et mĂ”ni pĂ”ld on siinkandis veel tĂ€is ehitamata…. Ja miskipĂ€rast on Muraste vaateplatvorm kinni pandud….

    LĂ”puks sinkavonka Suurupi alumise majaka juurde ja sealt otse patarei nr 3 juurde. Siin isegi veel imekombel sĂ€ilinud nats vana munakiviteed. Ma mĂ”tlesin, et ammu juba asfaldi alla peidetud aga oh imet ei olnudki. Patarei ĂŒmbrus oli ĂŒllataval kombel lĂ”puks suht ilusti korda saanud, surfiaugud ilusti metallrestidega kinni kaetud, et keegi kogemata alla ei lajataks ja muudki pĂ”nevat tehtud. Pikemalt ei hakka sellest kirjutama, seda olen juba varem teinud siin. Pealt vĂ”sast lagedaks tehtud, kahurite alused osalt juba vĂ€lja puhastatud, ilmselt siin need tööd veel jĂ€tkuvad. Tegelikult on Ă€ge kui midagi korda saab. Kahju muidugi, et siin patareis pole sĂ€ilinud ĂŒhtki metallust. 90-ndate lĂ”pus sibulatest metallikratid tegid siin oma töö. Robustselt lĂ”igati keevitusega maha ja viidi vanametalli. MĂ”ned ahvid Ă”nnestus seal selle töö pealt isegi kĂ€tte saada ja said ka krim asjad selga aga kuhu need kokkuostust kĂ€ttesaadud uksed jĂ€id ei tea, Muinsuskaitse tegeles nendega. Ehk isegi veel vedelevad siiani kuskil muuseumi vĂ”i arhiivi nurgas.

    PÀris kÔvasti on vaeva nÀhtud, kuskilt on isegi vÀlja tulnud jupp kindlusraudteed. Isegi veel mÔned relvade metallalused on sÀilinud. See koonuse laadne metalljunn peaks olema kui ma ei eksi siis Vickersi 130 mm kahuri alus. Ilmselt selliseid rohkem Eestis sÀilinud ei ole.

    Muidugi on siin nĂ€ha ka hilisemaid juurdeehitisi ja nii mĂ”neski kohas jÀÀb kogenud silma ette moodustisi kus peaks ka mingid ruumid olema aga need on osavalt kunagi kinni mĂŒĂŒritud miskipĂ€rast. Sellist kinni mĂŒĂŒrimise varianti nĂ€eb hĂ€sti Naissaarel 10b patareis kus raudtee lĂ€heb seina sisse 😀 Seal on ka muidugi nats seinu lammutatud ongi terve hulk kĂ€ike vĂ€lja tulnud koos pĂ€ris hĂ€sti sĂ€ilinud tolleaegse sisustusega. Ka Suurupis on mĂ”nes kohas nĂ€ha seinal trepiastmeid mis lĂ€hevad eikuhugi 😉

    Natuke seadmete jÀÀnuseid on ka. Kuigi ĂŒtleme, et mandril, Aegnal ja Naissaarel on enamjaolt kĂ”ik mis kĂ€tte saadud kokkuostu viidud. Samas Osmussaarel on sĂ€ilinud isegi narid ja muu mudru patareis.

    Viskasime pilgu peale ka tulejuhtimistornile. See on muidugi eriti armetus seisus, kĂ”ik metall on rotti pandud. Ainult vĂ€hesed sellised tulejuhtimistornid on sĂ€ilinud veel Ă€ra varastamata trepiga ja nendes saab ĂŒles turnida ĂŒmbrust nautima. Needki asuvad Hiiumaal ja Saaremaal.

    Aeg möödus kuidagi mĂ€rkamatult, tahtsime veel siinsamas lĂ€heduses olevat patareid uurida aga jĂ€id jĂ€rgmiseks korraks. Möödaminnes vaatasin, et piiblikooli hoonest pole siiani midagi tehtud, kunagi kupatas vald piiblikooli sealt vĂ€lja ja tahtis sotspinnad sinna teha aga…. Tegelikult sitaks ilus koht oleks olnud selleks aga nĂŒĂŒd on maja kahjuks rĂŒĂŒstatud ja odavam on ilmselt kokku lĂŒkata.

  • Tsill

    Kevadet ja merekindlust avastamas.

    Sama ootamatult kui tuli talv tuli ka kevad. Kaks pĂ€eva vihma ja praktiliselt lumi lĂ€inud. Eks muidugi on mingi vahe lĂ”una- ja pĂ”hjaosariikide vahel aga seekord uurime pĂ”hjaosariike. Aias lumeroosid juba Ă”itsevad mĂŒhinal ja kohe lĂ€hevad Ă”itsema lumikellukesed ka. Ongi tĂ€pselt paras aeg looduses luusida. Keila – Joal ja JĂ€galas luusitud kĂŒll, vahelduseks vĂ”tsime ette VÀÀna kandi metsad. Pole sealkandis vĂ€ga ammu mööda metsi kolistanud ja ega vĂ€ga saanudki, polnud lihtsalt teid. Aga nĂŒĂŒd RMK metsa teid tĂ€is ehitanud ja ega majadki puudu. Sinililli Ă”itsemas veel ei nĂ€inud aga tundub, et paar sooja pĂ€eva veel ja juba ongi olemas. Samas pajuurvad vĂ€ga suured.

    Metsas isegi veel VÀÀna jahiseltsi kĂŒĂŒn alles, ma mĂ”tlesin see ammu lagunenud… PĂ”lma oja vulises tĂ€iega ja oli pĂ€ris veerohke aga eks sellel aastal ole seda lumesula vett ka kĂ”vasti. Kusjuures rahulikult tiksumiseks tĂ€iesti ok mets veel, siia ei kostu ei maanteemĂŒra ega linnakĂ€ra. Kuuledki neid pĂ€ris metsa hÀÀli ja muideks linnud juba laulavad tĂ€iega. Üllataval kombel oli sealkandis metsas pĂ€ris palju pesakaste nĂ€ha. Kui juba sealkandis olla siis tuleb ikka Peeter Suure merekindlust ka uurida. See on ĂŒks omaaegseid ulmelisi kindlusprojekte mis kahjuks valmis ei saanudki. Meil kahjuks enamus neid objekte rĂŒĂŒstatud metallikrattide poolt. Ja tegelikult peakski vist hakkama neid ajaviiteks lĂ€bi kĂ€ima. PĂ€ris paljud nendest objektidest pole isegi muinsuskaitse all ja lĂŒkatakse kokku. Aga Ă”nneks on mĂ”ni neist erakĂ€tes uue hingamise saanud. NĂ€iteks SĂ”rve jaama veevĂ”tutornist on pĂ€ris Ă€ge elamine tehtud. Ei hakanud Ă”uele trĂŒgima, vaatasime eemalt ja lĂ€ksime teisi asju uurima.

    Naage rooduvarjendi juurde saab juba ilma pĂ”lvini lumes sumpamata. Huvitav on see, et siinkandis on nende objektide juurde pandud vĂ€gagi korralikud infotahvlid ja kaardid. Varjend ise on muljetavaldav ja raiutud omalajal paekaldasse. Kogu see Tallinna lĂ€hiĂŒmbruse merekindluse vĂ€rk oli omalajal ĂŒhendatud kindlusraudteega ja seda olla olnud miski 250 kiltsa. Eks sellestki varjendist on vanametalli kokkuostu hiigelajal kĂ”ik metall Ă€ra varastatud mis vĂ€hegi kĂ€tte saadi aga betoon nii hĂ€sti valatud, et seisab pĂŒsti kĂŒll 😉 Need ehitised on Ă€gedad, siin nĂ€eb nii laest alla rippuvaid stalaktiite mis tavaliselt tekivad karstikoobastes kui ka alt ĂŒlespoole kasvavaid jÀÀpurikaid 😉

    MĂ”tlesime korra vaadata ka Humala varjendit ning tunneleid aga siin kĂ”ik luku taha pandud, aiad ĂŒmber ja valvekaamerad vĂ€ljas. Nagu vangla juba 😀 😀 VĂ€idetavalt on siin nahkhiirte talvitumispaik. Ei tea muidugi mis ajast see siin on ja kas ĂŒldse on. Siinne tunnel on suhteliselt jahe ja tĂ”mbetuulene aga see nahkhiirtele vĂ€ga ei meeldi. Muidugi teist tunnelit vaatama ei viitsinud lonkida, ei tea kas seal ka aiad ĂŒmber ja puha. Teades vanast ajast mis imeprojekte ja raha siin keerutati siis ei imesta kui see mingi samalaadne “keerutusprogramm” on. Ma nendes siinsetes kĂ€ikudes varasemalt kolanud nii suvel kui talvel ja pole mitte kunagi siin nĂ€inud nahkhiirte kolooniaid talvitumas. Kui mĂ”ni ĂŒksik kuskil rippus siis oli hĂ€sti. Vot Rebala koopad on hoopis teine asi, seal on nahkhiirte kolooniaid palju ja talvel nende elu segama minna ei ole hea. Kuigi ka seal vĂ”ib vaielda selle kinnipaneku osas. Enamasti on need kolooniad seal osas kuhu niisama naljalt ei pÀÀse ja kui esimeses suures kĂ€igus keegi jalutab ei sega see kedagi.

  • Tripid,  Tsill

    Keila – Joal ja TĂŒrisalus

    MĂ”tlesime, et pĂ”ikame lĂ€bi Keila – Joalt ja vaatame kuidas jÀÀolud on. Oi kurja, siin nagu laulupidu, autosid kĂ”ik teeÀÀred tĂ€is 😀 Muidugi joa juures polnud praktiliselt ĂŒldse inimesi kui arvestada seda autohulka. MĂ”ni oli tulnud ilmselt kahe autoga 😉 Juga vaadatud kobisime TĂŒrisalu poole.

    Tee ÀÀrde oli siginenud ĂŒks piimapukk 😀 Oli aegu kus neid polnud kuskil nĂ€ha, viimasel ajal aga on see piimapukindus kuidagi moodsaks muutunud. PĂ€ris paljudes kohtades jÀÀb juba silma.

    Et asi liiga “igav” poleks otsustasime kĂŒlastada mĂ”nda koobast Naage pangal ja ega siin saa ka ilma Peeter Suure merekindluse vĂ€rgita. Rooduvarjendisse ikka ka vaja ronida. Ka selle merekindluse vĂ€rgendusega on natuke paremuse poole liigutud, vanasti olid nad suht vĂ”ssa kasvanud ja ei mingit silti infoga. NĂŒĂŒd paljudes kohtades on vĂ”sa maha vĂ”etud ja infotahvlid paigaldatud. Kohe lust on niimoodi kĂ€ia ajalooga tutvumas.

  • Tehtud ĂŒritused,  Tripid,  Tsill

    Peeter Suure merekindluse positsioonid Humalas

    Seal Humalas ikka korduvalt kolatud aga selles maapealses maailmas 😀 Teatavasti seal on maa all Peeter Suure merekindlusega seotud teemat nĂ”rkemiseni. Venelased suutsid omalaajal selle peale ehitada uue vĂ€eosa, eks osaliselt kasutati seda vana ka Ă€ra aga enamjaolt jĂ€i asi kasutuseta. Ja need merekindluse kĂ€ikude surfid loobiti tĂ€is igasugu s…. mis sĂ”javĂ€el ĂŒle jĂ€i alates katkistest saabastest tankimootorini vĂ€lja. Need surfid mis ei olnud vene sĂ”javĂ€eosa territooriumil tĂ€ideti sujuvalt kohalike kĂŒlaelanike ja tolleaegse Ranna sovhoosi ĂŒlejÀÀkidega. Eks nii mĂ”nigi lĂ”pnud lehm lĂ€ks sujuvalt sinna surfidesse. Seekordne plaan oli lisaks maapealsele uurida ka maaalust neis kohtades kus vĂ€hegi saab. Ajasime seltskonna kokku, redelid ja muu varustus kaasa ja tuld 😀 😀

    Õuepeal sai ajaviiteks mĂ”ni lill ja liblikas pildile pĂŒĂŒtud 😉

    Juba varasemalt seal luusides olin avastanud, et ĂŒhes nĂ”ukaaegses pesuruumis on pĂ”randasse auk raiutud ja all on nĂ€ha suur kĂ€ik. NĂŒĂŒd oli seda vaja vĂ€he inspekteerida 😉

    Egas midagi, redel auku ja ise viuh alla. See oli ĂŒks vĂ€ike kĂ”rvalkĂ€ik mis viis suurde peakĂ€iku. Seda peakĂ€iku mööda sai mĂ”lemale poole kĂ€ia ca 50 meetrit st. surfideni mis olid ĂŒlevalt risu tĂ€is loobitud. Mida kĂ”ike siin kĂ€igus ei vedelenud…. Aga seda peab oma silmaga nĂ€gema 😀 PĂ€rast kolistasime veidi ka rooduvarjendis ja selle kĂ€igus. Need kĂ€igud muidugi on pĂ€ris Ă€gedad, oleks tahtnud nĂ€ha kuidas siin sees rongid sĂ”itsid reaalselt…. vĂ”i liigutati siin kĂ€ikudes ainult vagonette…

    Kui kĂ€ikudest ja muust isu tĂ€is luusisme veel veidi ringi vĂ€iksemates varjendites ja kaevikutes mida on siin ĂŒmbruskonnas nagu putru. Kahju muidugi, et enamus neist on prĂŒgi tĂ€is veetud ja rÀÀmas. MĂ”ni neist asub ka kurja maaomaniku maadel, ĂŒks tuli jorisema, et mis te mu maadel kolate siin. Aga peale vĂ€ikest vestlust rahunes maha ja kadus minema. Üldiselt on need pĂ€ris Ă€gedad ajaloojÀÀnukid milles tasub kolada 😉

  • Muu vĂ€rk,  Tsill

    Patarei vangla

    Pole ammu pealinnas töllerdanud. VĂ”tsin kĂ€tte ja tegin asja, kurja kĂŒll hullult palav pĂ€ev. VĂ”tsin ĂŒhe jÀÀtise ja kohvi mingis suva kohvikus vanalinna mĂŒĂŒri ÀÀres ja seedisin mida edasi teha sellise palavaga. Muidugi avastasin, et siinsamas on mingi Ukraina kirikuvĂ€rk ja samas peaks ka Ukraina kultuurikeskus olema. Aga kahjuks sinna sisse luusima ei saanud. Tuli teine jahedam koht otsida 😉

    Paugatas, et Patarei vangla on lahti ja seal miskine nĂ€itus toimumas. Vot palavaga hea jahe koht luusimiseks 😉 Omalajal kui see veel vanglana toimis sai seal kĂ€idud tööasju ajamas ikka korduvalt. Aga ega siis seal ringi luusida saanud, pÀÀslast otse ĂŒlekuulamisruumi ja tagasi 😀 😀 Muidugi nĂŒĂŒd nĂ€eb see vĂ€rgendus vĂ€lja selline rÀÀmas ja mahajĂ€etuna. Aga eks siin pole viitsinud riik kĂ€tt alla panna aastaid, et sĂ€ilitada ĂŒhte Peeter Suure merekindluse terviklikumalt sĂ€ilinud osa. Ajalooliselt oleks see pĂ€ris ok turismiobjekt ju. Muidugi investeerimist tahab korralikult. Aga eks tulevikus ole nĂ€ha kui hĂ€sti SÔÔrumaa selle renoveerimisega hakkama saab. Praegu ĂŒhtteist on juba tehtud. Ajaloos on see algselt kaitserajatiseks ehitatud hoone kasutust leidnud iga valitsuse ajal. Algselt merekindlusena ehitatud hoone minetas oma otstarbe peale Krimmi sĂ”da ja kindlus ehitati ĂŒmber kasarmuks. Eesti vabariigi ajal tehti siia vangla mis toimis 1919 – 2002 iga valitsuse ajal. Isegi sĂ”ja ajal oli siin Jossi ja Aadu meestel vangla. 1940 oli selle vangla ajaloos ilmselt kĂ”ige sĂŒngem aeg, siis hoiti siin kinni poliitilistel pĂ”hjustel vĂ€ga palju eestlasi. Aga see selleks, kellel huvi lĂ€heb viskab ise pilgu peale sellele vĂ€rgile. KĂ”igepealt viskasime pilgu peale jalutuskambritele ja koerakuutidele.

    Edasi vaatasime ĂŒle ĂŒksikkambrite poole. Siin enamus kambrites pandi nari seina kĂŒlge kokku, et pĂ€eval lebotada ei saaks. Siin vangla osas hoiti enamust EW eliiti enne kui maha löödi vĂ”i mujale vanglatesse saadeti. Siin saab tahvlitelt lugeda nii mĂ”negi sealviibinu mĂ€lestusi.