fbpx
  • Tsill

    Kadrioru park

    Ajaviiteks kolasin natuke Kadrioru pargis ja ega siin peale lillede ja purskaevu pildistamise vĂ€ga teha ei olegi 😉 Kuidagi vĂ€ga rahvarohkeks on muutunud ja kuskil pingil tiksudes omi mĂ”tteid mĂ”lgutada vĂ€ga ei saagi 😉

  • Söök - jook,  Tripid

    Narva – JĂ”esuu

    ÜkspĂ€ev tegime JĂŒris vĂ€ikse pitsa ĂŒle hulga aja. Üldiselt ma mingi pitsa fĂ€nn pole aga korra – kaks aastas vĂ”ib nĂ€ksida. JĂŒri Itaalia pitsakas teevad ĂŒsna talutava asja valmis, kuigi vĂ”ib öelda, et varem tehti paremini. Aga eks söömise juures tuleb ikka hĂ€id mĂ”tteid 😉 Varsti jĂ€rjekordne kogukonnareis Ida – Virusse tulemas, eelmine aasta sai ilma piiranguteta kĂ€idud, sel aastal nĂ”utakse teise sordi inimestelt negatiivse testi olemasolu. Pole kĂŒll miski vaktsiinivastane aga pimesi torkima ka ei torma enne kui teadlastel ja arstidel pole ĂŒhest seisukohta. Pole erilist vahet kas torgid vĂ”i ei, nagunii levitavad nii torgitud kui torkimata viirust ĂŒhtemoodi. VĂ”ite mind nĂŒĂŒd tuimalt lamemaalaseks pidada aga jĂ€tab kĂŒlmaks see arvamus. Ütlen sellepeale, et hakake ĂŒkskord ometi oma elu elama. Ootan huviga teateid uute kollete kohta esimese sordi inimeste pidudelt. Aga see selleks, pole kindel kas Ă”nnestub sel aastal reisiga ĂŒhineda, seega tuleb ise Ă€ra kĂ€ia 😀 😀 Ühendasime meeldiva kasulikuga, sebisin ĂŒhe vĂ€ikse tööotsa ka sinnakanti ja minek.

    Tee ÀÀres kohtas isegi mĂ”nda kanepipĂ”ldu, neid vaadates meenub kohe aastatetagune keskkrimka “suurĂŒritus” Viljandimaal kanepilĂ”ikustalgute nĂ€ol 😉 LĂ”puks asjad aetud olime tiiruga Narva jĂ”e kaldal, seal ĂŒle lombi paistab Venemaa. Siinkandis on huvitaval kombel veel sĂ€ilinud mĂ”ni vana teejupp. Kui meil PĂ”hja – Eestis on tuntud munakivitee siis sealkandis on paekivitee 😉

    Narva-JĂ”esuu on vĂ€ike kuurortlinnake Soome lahe ja Narva jĂ”e suudmes. Kuuroti kuulsus algas 1873 aastal kui hakati ehitama ĂŒĂŒrisuvilaid ja heakorda looma. 1876 aastal avati soojade vannide osakond, ehitati muda- ja vesiravila. Narva – JĂ”esuu oli XIX sajandi algul popiks suvituspaigaks Peterburi aristokraatidele. Seda linnakest on nimetatud ka LÀÀnemere pĂ€rliks ja Eesti Rivieraks. Omaaegseid kuulsuseid on siin kĂ€inud nagu putru. Ega Narva – JĂ”esuu pole tĂ€napĂ€evalgi sugugi kehvem kuurort, kuigi vahepeal lasti natuke kĂ€est Ă€ra. Esimese peatuse tegime sadama juures, siin noored valmistusid just purjetama minekuks ja puude all oli vĂ€ljas fotonĂ€itus. Hetkel on isegi avatud Narva ja Narva – JĂ”esuu vaheline laevaliiklus. ÜkspĂ€ev peaks Ă€ra proovima ka selle harulduse. Pikemalt ei hakka linnakese pĂ”nevat ajalugu ĂŒmber kirjutama, huvilised saavad seda lugeda siit.

    Viskasime pilgu peale ka kuursaalile, kahjuks on see vĂ€ga trööstitus olukorras. Esimene kuursaal rajati siin 1882 kuid see hĂ€vis tulekahjus 1910 aastal. Uue hoone projekt telliti kuulsalt poola arhitektilt Marian Lalewiczilt ning maja valmis kiiresti mĂ”ne aastaga. Kuursaali peeti kahe MS vahel Narva-JĂ”esuu silmapaistvaimaks hooneks. Suur osa hoonest Ă”hiti 1944 aastal, sĂ€ilinud tiivas tehti 1950 aastatel kĂ”vasti ĂŒmberehitusi. 1990 aastate alguses hoone pĂ”les ja on sellest ajast saadik olnud kasutuskĂ”lbmatu. Kuigi omalajal Silmeti tehase tegelased lubasid selle taastada aga sinnapaika see paraku on jÀÀnud. Vaatasime natuke tiigil toimetavaid partide pesakondi ja tiksusime edasi kodupoole. Huvitav miks osad vesikuppude lehed on vee kohal pĂŒsti….

    MerikĂŒlas vaatasime kohalikku mĂ€lestusmĂ€rki pankranniku servas. Siinkandis peaks olema ka Peeter Suure merekindluse ehitisi aga eks ĂŒkspĂ€ev uurin neid ka lĂ€hemalt. Kuskil siin peaks olema betoonbunkrid ja kahurialused mis nagu enamus muidki selle projekti ehitisi jĂ€i valmis ehitamata. Siin olla II MS ajal maabunud Balti laevastiku dessant, 516 vĂ”itlejat major Stepan Maslovi juhatusel, kellele oli tehtud ĂŒlesanne murda lĂ€bi Auvere raudteejaama ja ĂŒhineda sealsete Punaarmee ĂŒksustega. Samuti oli neile antud korraldus kohelda kohalikke inimesi kui vaenlasi, pĂ”letada kĂ”ik hooned ja tappa kĂ”ik vene keelt mitterÀÀkivad inimesed. MerikĂŒlas mĂ”rvasid nad tÀÀgilöökidega Meta SĂŒvalepa koos vĂ€ikse pojaga. Dessant hĂ€vitati tĂ€ielikult jĂ€rgmisel pĂ€eval, mistĂ”ttu nad ei saanud oma ĂŒlesandeid tĂ€ita. Selle dessandi mĂ€lestuseks pĂŒstitati siia 1972 aastal mĂ€lestusmĂ€rk. Kas see seik ka tĂ”si on teavad ilmselt ainult osalised ise. Internetiavarustes liigub selle asja kohta erinevaid versioone. Aga kui siitsamast mööda vĂ€ikest teerada mööda pangast alla turnida avaneb ilus vaade liivarannale Narva – JĂ”esuust SillamĂ€eni vĂ€lja.

    Koduteel pĂ”ikasime lĂ€bi Haljalas SĂ€mmi grillist plaaniga keha kinnitada. See kahjuks jĂ€i katki, no 15€ tavalise seaprae eest on ikka liig mis liig, isegi restos on asi odavam. Muidugi ei hakanud kĂŒsima, Ă€kki olid selle hinna sees ka lauanĂ”ud kaasavĂ”tmiseks. Suundusime vanasse heasse Viitna kĂ”rtsu, seal sai alla 10€ per face nii prae, magustoidu, mahla kui ka kohvi. Söök ise maitsev ja soovitan kĂŒlastada seda rahakotisĂ”bralikku asutust kui sealkandis kĂ”hud tĂŒhjaks lĂ€hevad.

  • Tsill

    Vihula…

    Sai Vihulas kĂ€idud tsillimas ĂŒle hulga aja. Ilus ilm ja piirangud lĂ€inud, mida sa veel tahad 😉 Vaatasime mĂ”isa ĂŒle ning tiksusime veidi saunakeskuses. Saunakeskuse terrassile on pĂ€ris mĂ”nus massaaĆŸivann paigaldatud, mahub vabalt kuuekesi sisse 😉

    PĂ€rast saunamĂ”nude nautimist uurisin vĂ€he mis pargis ja aias uut. Aias on tĂ€itsa tsill lonkida, pea iga peenra juures on silt selle kohta mis seal kasvab. Vanu autosid seekord ei vaadanud, piisas sellest ĂŒhest mis mĂ”isa trepis seisab 😉

    Astusin sisse konverentsimajja, siin oli ĂŒleval pĂ€ris huvitav nĂ€itus Tsehhi lossidest. Tekkis kohe soov minna mĂ”nda kĂŒlastama. See lĂ€heb projekti nagu vĂ€hegi vĂ”imalus avaneb.

    Peale konverentsisaali nĂ€itusega tutvumist tegin veel aega parajaks veskis. Äge oleks muidugi kui see veski nö “elus” oleks saaks pĂ€riselt nĂ€ha kuidas omalajal vesiveski töötas.

    Siin on veel igasuguseid pĂ”nevaid tegemisi kui vĂ€hegi tahta. NĂ€iteks saab paadisĂ”itu nautida ja linnulaulu kuulata paadist. VĂ”i siis kaarikuga sĂ”ita mĂ”isa maadel. Igasugu pĂ”nevaid asju on siin vĂ”imalik korraldada ja kusjuures nagu kogemus nĂ€itab siis on Vihula siinkandi mĂ”isatest kĂ”ige kliendisĂ”bralikum ja vastutulelikum. Üht vĂ€ga lĂŒhikese etteteadmisega ĂŒritust korraldades selgus tĂ”siasi, et Nii Palmse kui Sagadi ei suuda reageerida pĂ€ringule “kohe on vaja”, Õige mitme pĂ€evast etteteatamist tahtsid isegi suht lihtsas asjas. Vihula lahendas asja puusalt, pelgalt ainult telefonikĂ”ne peale. Kuigi öeldi samuti, et oleks hea kui paar pĂ€eva ette teaks. Samas kuulati mure Ă€ra ja öeldi, uurime asja ja vaatame mis teha saab. Lubati tagasi helistada ja ennĂ€e imet vĂ€hem kui poole tunni pĂ€rast helistati ja öeldi, et pole probleem nad korraldavad soovitud asja Ă€ra. Asi saigi tehtud ja paremini kui ma ootasin, isegi kellaaegu nihutati sobilikuks. Ütleks kokkuvĂ”tvalt, et me jĂ€ime korraldusega vĂ€ga rahule.

  • Tsill

    VanalinnapÀevad

    TĂ€napĂ€eval pandeemia paanikas hajutame kĂ”iki asju igaks juhuks kas on vaja vĂ”i ei aga teeme igaks juhuks ikka. Eks saab nĂ€ha kuidas sel aastal asi toimib, juuni algusest lĂ”kati targu juba augustisse. Aga niikaua meenutame mĂ”nda vana, sellest ajast kui veel sĂ”pradega vĂ€ljas lubati tsillida 😉 Mu sĂ”pradest taaskehastajad kĂ”ik toimetamas, kuidas sa ikka vaatama ei lĂ€he. Fotokas nĂ€ppu ja partsu porgandiga linna. Baltast lĂ€bi Tornide vĂ€ljaku Kanuti aia poole vaikselt punuma. Pargis oli pĂ€ris palju Ă€gedaid installatsioone pĂŒsti, kahju, et neid siin pargis harva tehakse. PĂ”ikasime ka mĂ”nda linnamĂŒĂŒri torni sisse, aeg oli ju vaja kuskil parajaks teha enne Petsi ja Karla vĂ€gede manöövreid 😉

    LĂ”puks jĂ”udsime tiiruga RannavĂ€rava bastioni juurde, seal juba telklaager pĂŒsti ja elu kĂ€is. Naised pesid pesu ja tegid sĂŒĂŒa. Mehed puhastasid ja kontrollisid relvi. Bastion ehitati 1634 Rootsi valitsuse ĂŒlesandel aga ega ta vĂ€ga oma ĂŒlesannet ei tĂ€itnud, algset projekti muudeti jne. 1682 tunnistati see bastion juba vananenuks ja kĂ”lbmatuks. Tegime sĂ”pradega ĂŒhe vĂ€ikse tee ja juba hakkaski peale rivistus, et minna vanalinna marsile. Politsei oli ka ATV-ga kohal ĂŒritust turvamas. Jube hea riistapuu patrullimiseks, eriti maapiirkonnas. Praktiliselt pÀÀsed ligi igalepoole, sai omalajal isegi sellist riista kasutatud.

    LĂ”puks vĂ€ed ĂŒles rivistatud ja vanalinna poole vutvutvut naised sabas edevaid kostĂŒĂŒme nĂ€itamas linnarahvale 😉 Vahepeal lĂ€ks isegi vĂ€ikseks tĂŒliks Petsi ja Karla vĂ€gede vahel. Möödaminnes anti mÀÀrustikku “rikkunud” sĂ”durile ka vĂ€ike “kadalipp”

    LĂ”puks tiiruga laagris tagasi ja valmistuti demolahinguks. Vahepeal vaatasin kuidas huvilised nurga taga vibu lasevad, eks vahel vikukĂŒlas tuleb ka seda teha aga seal selliseid “ulmelaskjaid” kui siin kohtab vĂ€he. Juhendad vĂ”i ei ikka suudeti osa nooli bastioni otsa lasta. Ja kuidas sa need sealt kĂ€tte saad….. Egas midagi, marssisin bastioni sees olevasse hotelli ja kurdan muret. Admin oli vĂ€gagi mĂ”istlik aga ei teadnud temagi tĂ€pselt kust bastioni otsa saab. Kolasime vĂ€he mööda teise korruse koridori ja leidsime ĂŒhe sobiliku imevĂ€ikse akna kust sai katusele ja sealt edasi bastioni otsa. Otsisime ĂŒhe tabureti ja proovisin ennast sealt aknast vĂ€lja pressida 😉 LĂ”puks sain bastioni otsa kah, korjasin peotĂ€ie nooli kokku ja alla tagasi. Aga kui juba ĂŒleval siis tuleb ju ikka juhust ka kasutada ja paar pilti ĂŒritusest ĂŒlevalt teha 😀

  • Muu vĂ€rk

    Kurna Park

    Omastarust koduĂŒmbrus nagu enamvĂ€hem lĂ€bi kolatud aga ikka leidub ka siin kohti mis pole silma hakanud 😀 Muidu uhad ju mööda ringteed edasitagasi ja mis selle kĂ”rval toimub vĂ€ga ei teagi. KĂ€isin Kurnas asjatamas ja mĂ”tlesin kolistada mööda otsemat teed kodupoole…. ennĂ€e imet, keegi Kurna pargis pĂ€ris Ă€gedaid puukujusid meisterdanud no ei saanud kohe neid lĂ€hemalt mitte uurida 😉

  • Tripid,  Tsill

    Seiklusministeeriumi kontaktivaba autoseiklus

    Mis sa siin ikka ilusa ilmaga teed muud kui seikled 😀 Pole teab mis ajast Seiklusministeeriumi seiklusel kĂ€inud. NĂŒĂŒd moodsad ajad alustad sealt kus tahad ja millal tahad, pĂ”hiline kĂ”ik punktid lĂ€bi kĂ€ia piiratud aja jooksul. Iseenesest on Ă€gedad ĂŒritused neil, satud sellistesse kohtadesse kuhu muidu tavaliselt ei satu ja otsid kohti millest sul pole varem aimugi olnud. Seikluse kĂ€igus sai isegi Keila lennukile pilk peale visatud, varasemalt oli ta kĂŒnka otsas parema koha peal aga seal maaomanikule asi vist ei meeldinud ja lennuk lohistati paarsada meetrit KarjakĂŒla poole pĂ”lluserva. Seal sees peaks olema kohalik mudellennuklubi. KarjakĂŒlas vaatasime veel kaske mille all Vilde Eedu olevat inspiratsiooni kogunud. Kurja nĂ€dalake tagasi veel eriti sinililli polnud kuskil aga nĂŒĂŒd metsaalune sinine 😉

    TĂŒrnpu park ka ĂŒks selline koht kus pole varem kĂ€inud, lihtsalt pole viitsinud sisse pĂ”igata 😉 NĂŒĂŒd sai siis see kohake ka ĂŒle vaadatud. JĂ€lle ĂŒks valge laik Eesti gloobusel vĂ€hem 😉

    Klooga holokausti memoriaalis ka uuesti kĂ€idud. Siin varem ka ikka mĂ”ned korrad kĂ€idud ja pikemalt ei hakka siinsel teemal peatuma, sellest varasemalt kirjutanud korduvalt. See uus lahendus siin memoriaalil on kĂŒll Ă€ge aga… KĂ”ik tekst klaastahvlitega ĂŒles panna on loetav normaalselt ainult hĂ€maras. PĂ€evavalgel tekitab selline variant varje ja lugeda normaalselt praktiliselt vĂ”imatu, see paistab ka piltidel hĂ€sti vĂ€lja. Siin vĂ”iks mingi muu mĂ”istlikum lahendus olla. Siinsamas lĂ€hedal on ka Ingerisoomlaste kalmistu. See on mul varasemalt kĂ€imata kohake. Olemasolust kĂŒll teadsin aga… nagu ikka nende asjadega on. Klooga – PĂ”llkĂŒla – Paldiski kandis olid teise maailmasĂ”ja ajal Ingerisoomlaste sĂ”japĂ”genike evakuatsioonilaagrid. Nende kaudu viidi ĂŒle 60 000 Ingerisoomlast idarindelt Eesti kaudu Soome. Teekonna jooksul hukkus ligi 800 inimest ja nad kĂ”ik on maetud nendesse metsadesse, kes kuhu.

    LĂ”puks punktikesi taga ajades otsaga Paldiskis aga kui juba siinkandis siis tuleb ikka vaadata kas karulauku on. Jaa tĂ€itsa on juba ja vĂ€ike kevadine vitamiiniamps sai tehtud 😉 Piilusime nats ka Peeter Suure merekindluse ehitisi. Muidugi kurb on see, et ikka veel tassivad inimesed prĂŒgi metsa alla, no ei saa lahti sellest kombest kuidagi….

    Vaatasime ĂŒle ka pankrannikul olevaid vene piirivalve punkrite varemeid. Keegi oli siin proovinud rootslaste mĂ€dakala 😀 😀 karp ja kummikindad vedelesid maas…. ju vist ei maitsenud 😀 😀 Ega siis Paldiskis olles saa jĂ€tta pilku peale viskamata Salavat Julajev ausambale. Ta olevat olnud baĆĄkiiri rahvuskangelane ja luuletaja kes vĂ”ttis osa Jemeljan PugatĆĄovi ĂŒlestĂ”usust. PĂ€rast vahistamist saadeti ta koos isaga sunnitööle Paldiskisse kus ta 1800 aastal sunnitöölaagris suri. 1989 pandi kuju pĂŒsti kuid aasta pĂ€rast pandi tuuri ja viidi Emexisse. Uus kuju kingiti Venemaa BaĆĄkortostani rahvusmuuseumi poolt Paldiski linnale 2016 aastal. Sellest saab lugeda lĂ€hemalt siit. Vot nii, et ainult meilt ei saadetud nĂ”ukavĂ”imu poolt rahvast Siberisse. Vaid tsaari ajal saadeti karup… ka meile asumisele 😀 😀

    Muidugi ei saanud ju vaatamata jĂ€tta Madise koske, Ämari kalmistut, Vasalemma lossi ja veel mitmeid ja mitmeid kohti mis seikluse kĂ€igus tuli lĂ€bida. Igatahes Seiklusministeeriumil on Ă€gedad ĂŒritused ja tuuldumiseks vĂ€gagi sobivad.

  • Tripid,  Tsill

    RÔngu linnus

    Sai RĂ”ngu kandis Ă”ige mitu pĂ€eva asjatatud, ega siis saa jĂ€tta tutvumata kohalike vaatamisvÀÀrsustega. RĂ”ngus muidugi veel peale linnusevaremete ka pillimuuseum aga sinna ei jĂ”udnud 😀 😀 RĂ”ngu linnus olla ehitatud 1340 aga kes seda enam mĂ€letab 😉 Keskajal kuulus linnus Tödwenitele, hiljem jesuiitidele, kes tegid sellest oma LĂ”una-Eesti keskuseks. Linnus koosnes nelinurksest Ă”uest, mida kolmest kĂŒljest ĂŒmbritsesid vasalli ja tema sulaste ruumid. Linnust piiras ulatuslik eelkindlus. 1558 toimusid siin ĂŒmbruskonnas Ă€gedad lahingud Vene ja ordu vĂ€gede vahel, linnus kĂ€is kĂ€est kĂ€tte ja linnus purustati. TĂ€napĂ€eval on sĂ€ilinud osa mĂŒĂŒristikust peasissekĂ€iguga. Osa linnuse varisenud mĂŒĂŒristiku kividest kasutati omalajal Suure-RĂ”ngu lossi ehitamiseks varemetest mĂ”nikĂŒmmend meetrit eemal. Uus loss hĂ€vis Esimese maailmasĂ”ja ajal. Suur RĂ”ngu lossis elas ja töötas vene sĂ”jageodeesia rajajaid, Eesti pĂ€ritolu kindral Carl Friedrich Tenner. Linnus iseenesest kaitses teederisti, kus Tartust tulev maantee hargnes seal Viljandisse ja Riiga minevaks maanteeks, millega omakorda ristus Rannu-OtepÀÀ maantee. Siinsamas on ka mĂ€lestuskivi Stella Pahapillile kes kinkis ca 14 ha suuruse lossimĂ€e pargi RĂ”ngu vallarahvale. See tuli Stellale tema eelmise abikaasa Ants Erik Kersoni (1918-1981) tagastatud pĂ€randuse kaudu, kes ise oli mĂ”isa ja maatĂŒki omanikuks saanud oma isa Erik Kersoni (1881-1921) lĂ€bi. Erik Kersonile anti see maa riigi poolt EV algaastail, seoses tema teenetega VabadussĂ”jas.

  • Tripid,  Tsill

    Festival “Zolotoi vek”

    SĂ”ps on mind juba sada korda moosinud kaasa erinevatele festivalidele ja ĂŒritustele osalejana aga ma ikka panen pidurit siin usinasti. Eks juba vanust ka ei viitsi vĂ€ga enam trallida 😀 Aga nuh kuna pĂ€ris suur ja Ă€ge festival Peterhofis siis ikka sĂ”rme andsin ja kĂ€si lĂ€ks viuh 😀 Eks see Peterhof ole ju ka nii, et inimesed ĂŒldjuhul teavad ainult purskaevude vĂ€rki aga tegelikult on siin miljon parki ja lossi veel peale selle. Festival toimus Aleksandri aias mis on tegelikult purskaevude pargiga kĂ”rvuti aga tĂ€iest eraldi teema koos oma muuseumide ja asjadega. Zolotoi vek on iseenesest taaskehastus ĂŒritus. Me kĂ€isime esimesel pĂ€eval panime telgid ja vĂ€rgid pĂŒsti, et jĂ€rgmine pĂ€ev oleks kohe hea alustada muude toimetustega 😉 😉

    Kui telgid pĂŒsti kolistasime vĂ€he territooriumil ringi. Aleksandri aed on jalutamiseks vĂ€ga ok asi, siin rahvast peaaegu ei ole. KĂ”ik vahivad ju purskaeve jne 😀 😀 Krt see tallide hoone on vĂ€gev…. ei tea mis sinna tuleb, hetkel kĂ”ik kinni löödud ja remont kĂ€ib. Isegi imperaatori peenrad on siin tĂ€itsa toimimas ja till-sibul kasvab 😉

    Tegime veel aega parajaks enne Piiterisse tagasi minekut ja kolasime ringi ĂŒmber Olga tiigi. Olga tiigi ÀÀres oli terve pinutĂ€is kunstnikke, kĂ”igil molbertid ees ja maalisid Peeter-Pauli kirikut. Seda Ă€rge sassi ajage Piiteris oleva Peeter-Pauli kirikuga 😉 siin on oma ja palju edevam. Olga tiigi saartel on veel Tsaritsini ja Olga paviljonid, neid uudistamas ei viitsinud kĂ€ia, jĂ€tsime teiseks korraks ka midagi 😉 Kui tiir tehtud hĂŒppasime marsale ja kimasime Piiterisse, algul oli kĂŒll mĂ”te telki jÀÀda aga ei viitsinud kĂ”ik staff oli nagunii veel Piiteris.

    JĂ€rgmisel pĂ€eval kui pestud-kustud-kammitud kimasime Peterhofi tagasi, siin juba elu kees. Oma osalejakaartidega saime viuh sisse teised pidid pileti ostma. etenduste proovid juba kĂ€isid tĂ€ies hoos ja kaupmehed olid oma letid laiali laotanud. Mida kĂ”ike siin saada ei olnud 😀 Isegi voorusevöid nii meestele kui naistele 😀 😀 Leedukad olid lahti löönud nii ehete kui ka proovimise letid. Siin said selga proovida vikuriideid ja pilti teha. ja ega need ei olnud ainukesed proovikad, neid oli ikka vĂ€ga palju. Osaleda sai ka erinevates töötubades. Meie laagris sai vibu lasta ja tĂ€itsa tasuta 😉 NĂ€ha sai veel nii öökulle kui jahikulle. Jahikullidel lasti isegi jahti pidada.

    Eriti Ă€ge oli leedukate kaasaskantav keraamikaahi, soovijad said omale valmis toorikute hulgast valida sobiva vidina mis siis ahjus valmis pĂ”letati. Muidugi ise said ka savist valmistada meelepĂ€ra asja, kuigi seda kohe pĂ”letada ei saanud vaid jĂ€id nö. toorikutena jĂ€rgmistele. Kusjuures miski ca 3 tunniga pĂ”letasid asjad ahjus valmis. Kusjuures lĂ”pptulemus oli pĂ€ris huvitava mustriga, pole meil eestis sellise mustriga asju nĂ€inudki. Ja ega sellisest rĂ€ndkeraamikavĂ€rgist pole ka miskit kuulnud. Leedukatega rÀÀkides pidid nad ĂŒle euroopa festivalidel niimoodu kĂ€ima tegutsemas. PĂ€ris lahe idee…