fbpx
  • Tripid,  Tsill

    Seiklusministeeriumi kontaktivaba autoseiklus

    Mis sa siin ikka ilusa ilmaga teed muud kui seikled 😀 Pole teab mis ajast Seiklusministeeriumi seiklusel kĂ€inud. NĂŒĂŒd moodsad ajad alustad sealt kus tahad ja millal tahad, pĂ”hiline kĂ”ik punktid lĂ€bi kĂ€ia piiratud aja jooksul. Iseenesest on Ă€gedad ĂŒritused neil, satud sellistesse kohtadesse kuhu muidu tavaliselt ei satu ja otsid kohti millest sul pole varem aimugi olnud. Seikluse kĂ€igus sai isegi Keila lennukile pilk peale visatud, varasemalt oli ta kĂŒnka otsas parema koha peal aga seal maaomanikule asi vist ei meeldinud ja lennuk lohistati paarsada meetrit KarjakĂŒla poole pĂ”lluserva. Seal sees peaks olema kohalik mudellennuklubi. KarjakĂŒlas vaatasime veel kaske mille all Vilde Eedu olevat inspiratsiooni kogunud. Kurja nĂ€dalake tagasi veel eriti sinililli polnud kuskil aga nĂŒĂŒd metsaalune sinine 😉

    TĂŒrnpu park ka ĂŒks selline koht kus pole varem kĂ€inud, lihtsalt pole viitsinud sisse pĂ”igata 😉 NĂŒĂŒd sai siis see kohake ka ĂŒle vaadatud. JĂ€lle ĂŒks valge laik Eesti gloobusel vĂ€hem 😉

    Klooga holokausti memoriaalis ka uuesti kĂ€idud. Siin varem ka ikka mĂ”ned korrad kĂ€idud ja pikemalt ei hakka siinsel teemal peatuma, sellest varasemalt kirjutanud korduvalt. See uus lahendus siin memoriaalil on kĂŒll Ă€ge aga… KĂ”ik tekst klaastahvlitega ĂŒles panna on loetav normaalselt ainult hĂ€maras. PĂ€evavalgel tekitab selline variant varje ja lugeda normaalselt praktiliselt vĂ”imatu, see paistab ka piltidel hĂ€sti vĂ€lja. Siin vĂ”iks mingi muu mĂ”istlikum lahendus olla. Siinsamas lĂ€hedal on ka Ingerisoomlaste kalmistu. See on mul varasemalt kĂ€imata kohake. Olemasolust kĂŒll teadsin aga… nagu ikka nende asjadega on. Klooga – PĂ”llkĂŒla – Paldiski kandis olid teise maailmasĂ”ja ajal Ingerisoomlaste sĂ”japĂ”genike evakuatsioonilaagrid. Nende kaudu viidi ĂŒle 60 000 Ingerisoomlast idarindelt Eesti kaudu Soome. Teekonna jooksul hukkus ligi 800 inimest ja nad kĂ”ik on maetud nendesse metsadesse, kes kuhu.

    LĂ”puks punktikesi taga ajades otsaga Paldiskis aga kui juba siinkandis siis tuleb ikka vaadata kas karulauku on. Jaa tĂ€itsa on juba ja vĂ€ike kevadine vitamiiniamps sai tehtud 😉 Piilusime nats ka Peeter Suure merekindluse ehitisi. Muidugi kurb on see, et ikka veel tassivad inimesed prĂŒgi metsa alla, no ei saa lahti sellest kombest kuidagi….

    Vaatasime ĂŒle ka pankrannikul olevaid vene piirivalve punkrite varemeid. Keegi oli siin proovinud rootslaste mĂ€dakala 😀 😀 karp ja kummikindad vedelesid maas…. ju vist ei maitsenud 😀 😀 Ega siis Paldiskis olles saa jĂ€tta pilku peale viskamata Salavat Julajev ausambale. Ta olevat olnud baĆĄkiiri rahvuskangelane ja luuletaja kes vĂ”ttis osa Jemeljan PugatĆĄovi ĂŒlestĂ”usust. PĂ€rast vahistamist saadeti ta koos isaga sunnitööle Paldiskisse kus ta 1800 aastal sunnitöölaagris suri. 1989 pandi kuju pĂŒsti kuid aasta pĂ€rast pandi tuuri ja viidi Emexisse. Uus kuju kingiti Venemaa BaĆĄkortostani rahvusmuuseumi poolt Paldiski linnale 2016 aastal. Sellest saab lugeda lĂ€hemalt siit. Vot nii, et ainult meilt ei saadetud nĂ”ukavĂ”imu poolt rahvast Siberisse. Vaid tsaari ajal saadeti karup… ka meile asumisele 😀 😀

    Muidugi ei saanud ju vaatamata jĂ€tta Madise koske, Ämari kalmistut, Vasalemma lossi ja veel mitmeid ja mitmeid kohti mis seikluse kĂ€igus tuli lĂ€bida. Igatahes Seiklusministeeriumil on Ă€gedad ĂŒritused ja tuuldumiseks vĂ€gagi sobivad.

  • Tsill

    Kevadet avastamas

    Aias juba kĂ”ikvĂ”imalikud lilled Ă”itsevad, paras aeg uurida mida metsik loodus teeb. KĂ€igult mĂ”tlesime, et pole miljon aastat Paldiski kandis luusinud…. vĂ”iks minna luusima. MĂ”eldud tehtud, vĂ”tsime suuna sinnapoole 😉

    Sihitult ringi tuustides jĂ€i Ă”ige mitu luike silma keset pĂ”ldu, siin pole veekogu lĂ€hedalgi mitte. Huvitav mis vĂ€rk on, mingi uus tĂ”ug vist 😉 kuivamaa luiged 😀 😀 VĂ”sas ragistades vaatasin, et sarapuude urvad juba pĂ€ris suured ja isegi mĂ”ni sinilill juba Ă”itses. Ühel kraavikaldal oli paiseleht ka Ă”itsemas aga ei viitsinud turnida lĂ€bi vee pildistama. Samas tuli pÔÔsast vĂ€ike podin ja ennĂ€e imet siiiiiil juba asju ajamas 😉

    LĂ”puks jĂ”udsime sujuvalt otsaga Paldiskisse. EnnĂ€e imet seal majaka ja kordoni kandis ikka pĂ€ris korralikult ĂŒhtteist juurde ehitatud, korda tehtud jne. Isegi paar Ă€gedat kujukest tee ÀÀrde pandud. Nats uurisime ka merekindluse varemeid ja tuiasime niisama pankrannikul. Vaatasime ĂŒle ka kohaliku joa, seal oli pĂ€ris korralikult veel jÀÀd. Ja nu ega saa siis jĂ€tta pilku peale viskamata ka kohalikule pĂ€ris edevale kirikule. ÜkspĂ€ev lĂ€hen vaatan kuidas seest vĂ€lja nĂ€eb 😉

  • Tripid,  Tsill,  Viimne puhkepaik

    Pakri poolsaarel luusimas.

    ÜkspĂ€ev alles sattusime puht juhuslikult vastavatud Padise kloostrisse. Sattusime jĂ€rjekordselt siiakanti luusima. Egas midagi, kĂŒll kĂŒllale liiga ei tee 😀 Vaatasime need asjad ka ĂŒle mis eelmine kord vaatamata jĂ€id 😉 Eelmine kord jĂ€i nĂ€ppimata see keldris olev arvuti. Sealt peaks saama lugeda infot kogu kloostri eluolu kohta alates sĂŒnnist. Tutvusin selle imeriistaga natuke lĂ€hemalt. Ongi nii, et ĂŒhel pool on ajaloo kohta info ja teisel pool vĂ€ike ajalooteemaline mĂ€ng. Kogu vĂ€rk on selline moodne ja puutetundlik nagu tĂ€napĂ€eva asjad ikka aga….. NĂ€ppida seda suht porr, tĂ€napĂ€eva mĂ”istes on asi ikka vĂ€ga aeglane. Selline tunne nagu oleks seal vana 486 kasutusel. Igale puudutusele reageerib terve igaviku. Algul mĂ”tlesin, et loeme selle ajaloovĂ€rgi lĂ€bi. See tundus ĂŒsna pĂ”nev aga peale paari lehte lihtsalt loobusin. Ei jaksanud niikaua oodata millal uus leht reageerib. Meil jĂ€igi asi lĂ”puni lugemata.

    Padiselt edasi pidasime plaani luusida Leetse kandis ja muidugi sujuvalt paar peotĂ€it karulauku ka korjata 😉 Kui karulauk korjatud tiksusime mingit suva teed minema. Ma sealkandis ikka natuke luusinud varasemalt ka aga nagu kogemus nĂ€itab siis ei tea asjadest eriti miskit. Nii ka seekord, alati tasub sĂ”ita mingit suva teed ja sa nĂ€ed asju millest aimugi polnud…. Terve mereÀÀrne tĂ€is nĂ”ukaaegseid militaarrajatisi ja mis eriti huvitav, et polegi prĂŒgi tĂ€is veetud 😉 Tegevust jĂ€tkus kohe tĂŒkiks ajaks nende uurimisega. Aga lĂ”puks sai tee otsa pankranniku all ja tuli tuldud teed tagasi sĂ”ita. Turnisime kuskilt suva kohast pankranniku peale ja vĂ”tsime suuna PĂ”llkĂŒla poole. Kaardilt vaatasime, et kuskil sealkandis peaks mĂ”ni juga olema.

    JĂ”udsime vĂ€he lagedama koha peale. Kuskil siin pidavat olema Valli juga ja PĂ”llkĂŒla juga. Pole neist varem isegi kuulnud midagi, veelvĂ€hem nĂ€inud. MĂ”tlesime, et Ă€kitse seekord neid nĂ€eb aga vĂ”ta nĂ€pust. Polnud neist haisugi praegu. Ainult paar luike hakkas merel silma. Tuleb vĂ€lja, et suurveega pidavat need toimima. Luusisime niisama mööda pankrannikut ja varemeid veidi. Kohe nĂ€ha, et siinkandis kĂ€ib sĂ”javĂ€gi harjutamas. Kui vĂ€hegi teravam silm siis hakkab padrunikesti silma igal nurgal 😉 Kuna ĂŒhtki otsitud juga ei leidnud liikusime edasi.

    Siinsamas avastasime veel ĂŒhe uue asja. Olen kĂŒll kuulnud talukalmistutest aga ĂŒhelgi veel ise reaalselt kĂ€inud ei ole. NĂŒĂŒd siis see asi ka tehtud. Kirjade jĂ€rgi peaks see olema perekond Evald’ite perekonnakalmistu ja maetuid on siin 9, muuhulgas on siia maetud ka kunstnik Nikolai Triik. Tema ema olla pĂ€rit sealt talust. JĂ€lle ĂŒks selline pĂ”nev kohake mis tasub kĂŒlastamist.

  • Tripid,  Tsill

    Kurksest Harju – Ristile

    Kui Padisest sai ka isu tĂ€is kolistasime vĂ€he Kurkse ja Harju-Risti kandis. Kurkse sadam ikka endises kohas ja elu kihas tĂ€iega, pea iga putka ees praeti midagi. Kurkse vĂ€inas hukkunute mĂ€lestusmĂ€rk ilusti korras ja isegi kĂŒĂŒnal pĂ”les. Kuna siin oli hull tuul siis pikalt luusida ei tahtnud. Tegime paar pilti ja lasime jalga.

    Tiksusime vaikselt edasi Harju-Risti poole. MĂ”tlesime, et viskame kiire pilgu kirikule ja laseme jalga kodupoole. Kirik remondis aga sisse luusima sai ikka. Kiriku ees seisis mingi ulmehaagis 😀 😀 pole sellist riistapuud varem nĂ€inudki. Huvitav kas kĂ€sitöö vĂ”i tehase vĂ€rk. Algselt olla olnud siin ĂŒmar torn aga vĂ€idetavalt varises 17 sajandil torni ĂŒks osa alla ja seda ei taastatud. Nii saigi siin omanĂ€oline ĂŒheltpoolt lapik teiselt poolt kumer torn 😉

    Kolasime kirikus vĂ€he, hea rahulik, ei ĂŒhtki hingelist. Ukse juures muidugi hakkab kohe silma vĂ€ga Ă€ge korjanduskast, see pĂ€rinevat 17 sajandist. Kiriku pikihoone sarnaneb Padise kloostri maa-aluse kabeliga, mille neli vĂ”lvi lĂ€htuvad samuti kiirtena ĂŒhest sambast, pole ka midagi imestada kui selle kiriku ehitasid vĂ€idetavalt Padise kloostri tsistertslastest mungad. Siin on mĂ”ningaseid sarnasusi veel Padise kloostriga. Portaali kohal on konsool habemiku peaga mis sarnaneb Padise kloostri kiriku skulptuuridega. VĂ€idetavalt olla modelliks olnud kohalik talupoeg. Kiriku kooriruumi seina ÀÀres on ka ĂŒks kirikukell mida ei saa mĂ”ra tĂ”ttu kasutada. See kell olla pĂ€rit 16 sajandist aga tornis ĂŒleval on ja toimib veel vanem kell. See on pĂ€rit 15 sajandist ja on teadaolevalt vanim kell Eestis. Et siis tĂ€napĂ€eval helisevad seal tornis koos 15 sajandist pĂ€rit kell ja 2006 aastal Saksamaal valatud uus kell.

    Turnisime torni ka, seal on muidu iseteenindusega kohvik aga praegu remondi ajal see ei toimi. Tuleb peale remonti uuesti tulla 😉

    Uurisime vĂ€he kiriku ĂŒmbrust ka, siin on ĂŒhtteist pĂ”nevat vaadata kĂŒll.

    Kohe kiriku taga asub Vaikuse laste rahupaik. See on mĂ”eldud peredele, kelle laps on surnult sĂŒndinud vĂ”i surnud vastsĂŒndinueas, kes leinavad oma katkenud vĂ”i katkestatud raseduse tĂ”ttu kaotatud last. Nii on see ĂŒhelt poolt mĂ€letuspaik – kus leinata neid, kellel hauda polegi; teisalt on see koht, kus saab mulda panna lapse tuha. Siin on ka Hatu ja Padise mĂ”isnike von Rammide hauaplats.

    Eraldi tĂ€helepanu vÀÀrib muidugi VabadussĂ”ja ausammas ja pĂ€rg. See on ĂŒks neljast VabadussĂ”ja ausambast mis on sĂ€ilinud puutumatuna omal kohal tĂ€napĂ€evani. Ausamba esikĂŒljele on kirjutatud 8 VabadussĂ”jas langenud Risti kihelkonnast pĂ€rit mehe nimed ning Jeesuse sĂ”nad: â€Suuremad armastust ep ole ĂŒhelgi, kui see, et tema oma elu jĂ€tab oma sĂ”brade eest! Joh 15:13″. Alles ka mĂ€lestuspĂ€rg, mis on ainus teadaolev omasugune Eestis. PĂ€rja lintidelt vĂ”ib lugeda, et selle on Risti kihelkonna langenute mĂ€lestuseks toonud Eesti Vabariigi SĂ”jaministeerium. PĂ€rg paigutati Risti kirikaias oleva VabadussĂ”ja mĂ€lestussamba juurde tĂ”enĂ€oliselt mĂ€lestussamba avamisel, 29. juunil 1924. a EW sĂ”jaministri poolt. NĂ”ukogude okupatsiooni saabudes kirikutorni varjule viidud pĂ€rg lebas seal tolmu alla mattununa aastakĂŒmneid. 2011 aastal toodi torni koristamise kĂ€igus pĂ€rg taas pĂ€evavalguse kĂ€tte ja tehti esmase puhastuse. PĂ€rg konserveeriti 2014. aasta juunis Ennistuskoja Kanut poolt Kaitseministeeriumi ja koguduse toel. Oma silmaga saab seda pĂ€rga nĂ€ha kiriku eeskoja seinal

  • Tripid

    MaakaitsepÀev Paldiskis

    Vahel harva olen kĂ€inud vaatamas maakaitsepĂ€eva ĂŒritusi. Siis kui toimuvad kuskil huvitavas kohas ja programm on ka enamvĂ€hem. Üldjuhul kipub see programm olema suht igav. MĂ”eldud tehtud pesakond autosse ja kohale. Ega seekordki see algus midagi erilist ei olnud. Erinevad jĂ”ustruktuurid marssisid mööda paari tĂ€navat, paar soomukit kah ja kogu moos.

    Muula mÀgedes oli asi juba tiba huvitavam, seal sai nÀha ka vana militaartehnikat jne. Taaskehastajad on ikka pÀris korralikult sellele rÔhku pannud. Seekord nÀidati laval erinevaid vorme mis olid nii sÔjavÀe kui tsiviilkasutuses. Diktor isegi oskas suht hÀsti kirjeldada erinevaid vormielemente, varustust ja nende sihtotstarvet.

    Mingi aja pĂ€rast oli kuulda helikopteri tulekut ja jĂ”ustruktuurid tegid vĂ€ikse demoesinemise kuidas kurjakaid kinni vĂ”tta. PĂŒrotehnikud tegid ka natuke tuld asja juurde. Muidugi hea on vaadata sellist esinemist aga kui iga aasta maakaitsepĂ€eval nĂ€idatakse ĂŒht ja sama situatsiooni siis suht igavaks muutub asi. seekord isegi kannatas vaadata kuna kohavalik oli hea, karjÀÀr andis vĂ€he efekti juurde.

    Kui jĂ”ustruktuurid lĂ”petasid oli taaskehastajate kord kĂ€es. Ja krt nagu muid ideid poleks 😀 😀 Igakord pannakse mingi suva kohaleveetud putka pĂ”lema 😀 😀 nii oli see ka seekord. Paar ĂŒlelendu tegi ka kuuevarbalistelt laenatud lennuk. Pauku tehti muidugi kĂ”vasti ja lastele vaatamist jĂ€tkus

    Peale kĂ”va paugutamist korjati pillid kokku rivistati ĂŒles ja diktor seletas jĂ€lle kes sĂ”dis, kus sĂ”dis, miks sĂ”dis. Tutvustati ka taaskehastajate klubisi kes olid kaasatud ĂŒritusele.

    LĂ”puks lasti bronto putkat kustutama, kuigi noh mis nendest tukkidest ikka kustutada. Luusisime veel platsil pesakonnaga ringi, seal sai igasugu trĂ€ni nĂ€ppida ja sooviad said ka vĂ€ikse tiiru sĂ”jaaegse tsikliga teha. Tavaliselt see ĂŒrituse lĂ”pp on selline huvitavam just tĂ€nu sellele, et saab nĂ€ha ja nĂ€ppida neid asju mida muidu ei lubata nĂ€ppida 😀 Seda ĂŒritust on niimoodi raske seletada, seda peab ise nĂ€gema. Rixu sai Leoga koos pilti kah teha 😉 Nii, et varsti tulekul kobige vaatama 😀

  • Matkad looduses,  Tripid

    Keila – Joalt Paldiskisse

    Kevadine luusimine Keila – Joal venis seekord tiba pikemaks kui plaanitud. No kohe ei tule vĂ€lja nii, et kĂ€id ainult plaanitud kohas, ikka viskab midagi ventilaatorisse 😀 JÀÀ oli juba enamjaolt lĂ€inud, ainult maanteepoolsel lainemurdjal ulpisid mĂ”ned pangad. Vett oli samapalju kui inimesigi kohati tuli lausa trĂŒgida, et kuhugi lĂ€hemale pÀÀseda 😀 Lonkisime niisama ringi ja nautisime ilusat ilma ja vaateid. LĂ”puks sai kopp ette aga koju minna ei viitsinud. MĂ”tlesime, et lĂ€hme kolame Paldiskis ka kui me juba siin oleme….

    Aga noh teele jĂ€i ju Treppoja. Vaja oli seal ka pisut luusida ja pildistada. Kuna vett oli siis paistis kaskaad eriti hĂ€sti vĂ€lja. Selline ilus mitmeastmeline 😉 Kui siin sai ka piisavalt loodust nauditud panime edasi sihtmĂ€rgi poole.

    Aga saad sa siis otse panna kui silt nĂ€itab vasakule 😀 😀 Tegime vĂ€ikse kĂ”rvalpĂ”ike Klooga koonduslaagri asukohta. Seal pisikesel jĂ€rvekesel asjatas ĂŒks ĂŒksik luik, ootas oma kaasat ilmselt. Klooga koonduslaager rajati 1943. a septembris. Vangide arv pĂŒsis kogu tegevusaasta jooksul 1800 ja 2100 vahel. Kokku vĂ”is laagrist lĂ€bi kĂ€ia ligikaudu 3000 nii mees- kui ka naissoost juuti, kellest enamik pĂ€rines Leedust Vilniuse ja Kaunase piirkonnast, vĂ€hem ka LĂ€tist Salaspilsist. Laagri kinnipeetavad töötasid organisatsiooni Todt alluvuses puidutööstuses ning betoontoodete ja allveelaevade signaalmiinide valmistamisel. Klooga laagri komandant oli SS-UntersturmfĂŒhrer Wilhelm Werle, valvemeeskonna pĂ”hiosa moodustas eestlastest formeeritud 287. kaitsepataljoni 3. kompanii. 1944. a augustis, kui Punaarmee oli tagasi vallutamas Eesti territooriumi, evakueeriti osa vĂ”rgustiku vange Poolas asunud Stutthofi koonduslaagrisse. 17. septembril anti Saksa vĂ€gedele kĂ€sk Eesti kiirkorras maha jĂ€tta. 19. septembril 1944 hukati Kloogal 2000 seni evakueerimata vangi, laibad sĂŒĂŒdati tuleriitadel. Hukkamiseks saabus laagrisse erikomando. Ei ole teada, kas tegu oli SSi vĂ”i Saksa julgeolekupolitsei ĂŒksusega ja kes seda kĂ€sutas. Umbes 80 vangil Ă”nnestus end laagrihoonetes varjata ning massimĂ”rvast pÀÀseda. Üldiselt selline sĂŒnge koht…

    Hakkasime edasi liikuma Paldiski poole aga noh kus sa saad kui kisub vasakule 😀 😀 Tegime kĂ”rvalpĂ”ike Madisele. Madise kirik on pĂ€ris huvitava koha peal, klindi serval. Ilus vaade merele, ilmselt oli meri kunagi siinsamas klindi all. Harju-Madise kiriku ajalugu algab 1219.a, mil Taani misjonĂ€rid ristisid kohaliku rahva. Sel ajal oli kihelkonna praegustes piirides juba olemas enamik tĂ€naseid kĂŒlasid. Eestimaa rĂŒĂŒtel Helmhold von Lode kirjeldab 1296.a Lodenrodhe’t (LaokĂŒla) kui “kindlustatud kohta ja linna”. VĂ”ib arvata, et linnaks nimetatud kohas ei puudunud ka kirik. 1296. aastat vĂ”ib niisiis pidada Harju-Madise kiriku esmamainimise aastaks. Kirik ja mĂ”is pĂ”letati JĂŒriöö ĂŒlestĂ”usu ajal. MĂ”isnik Hermannus de Toys’i saatusest pole midagi teada, peremeheta jÀÀnud maad lĂ€hevad Padise kloostri valdusse. TĂ”enĂ€oliselt ehitati Padise munkade ja kohalike rootsi talupoegade initsiatiivil Ă”ige varsti uus kirik. V. Raami andmeil ehitati 1464-84 juba kivikirik. Miks kirik pĂŒhitseti apostel Mattiasele, ei ole teada. Tuntud on legend, mille jĂ€rgi kiriku ehitas keegi kapten Mattias, kes siin paigas pÀÀses merehĂ€dast. Legendi kasuks rÀÀgib kiriku asukoht otse rannaastangu ÀÀrel. Kiriku peauks on suunatud merele ja kantsli kĂ”larÀÀstast ehib kujund, mis meenutab nii pĂ€ikest kui ka laeva rooliratast. Kiriku lĂ€hedale on 1984.a paigaldatud Eesti rahvakooli asutaja B. G. Forseliuse sĂŒnnipaika tĂ€histav mĂ€lestuskivi.

    LĂ”puks jĂ”udis kĂ€tte ka aeg Paldiskisse minna 😀 😀 Mis seal kĂ”igepealt silma hakkab…. Kui vanasti oli see majakas siis nĂŒĂŒd on tuulegeneraatorid 😀 Kolasime vĂ€he Peeter Suure merekindluse jÀÀnukitel, tahtsime torni ka ronida aga nagu ikka on trepid vanametalliks lĂ”igatud. Ainuke koht kus samalaadsetesse tornidesse veel ronida saab on Hiiumaa. Seal pole veel treppe metalliks lĂ”igatud. Peeter Suure merekindluse jÀÀnukeid on terve Eesti tĂ€is ja need on pĂ€ris pĂ”nevad militaarhuvilisele. Ma olen enamuse neist lĂ€bi luusinud. Tegime veelpankrannikust ka paar kohustuslikku pilti ja oligi minek kodupoole