-
Tšill ja madu
Sai üle hulga aja natuke looduses hulgutud. Eks sellega ole ka nii, et iga päevaga jääb puutumata loodust lageraie hulluses aina vähemaks ja vähemaks. Vanasti oli mõnus tiksuda RMK loodusradadel või lõkkekohtades aga viimasel ajal on need muutunud ajuvabade vennikeste läbukohtadeks. Seekord ühtki loomakest ei näinudki, tuli piirduda liblikate ja muude putukatega. Noorena olid “liblikad” ikka kõhus aga nüüd käime neid heinamaal vaatamas 😀 😀 Aga silma ei jäänud mitte ainult liblikad vaid ka mõned ööviiulid.
Aga eks peale tšilli tuleb veidi tööd ka teha. Üks arboristide poolt maha võetud hiigelsuur kuusk tuli muundada küttepuudeks. Kurja küll, läksin kuuri kankut võtma ja tunnen kuklakarvadega, et keegi jälgib pingsalt. Päästikusõrm hakkas kohe tõmblema 😀 😀 Kiire pööre ja mida ma näen, ilgelt pirakas nastik kuuri seinal ca meetri kaugusel. Vennike ehmatas vist ise ka ära minu kiire reaktsiooni peale ja tardus seinale nagu kleeps. Sain rahulikult isegi paar pilti teha 😉 Peale väikest särtsu ellu läks saagimiseks. Räigelt pirakas ja okslik kuusk, need pakud ei mahu ühtegi halumasinasse ja kirvega taod neid lõhki ilmselt kevadeni 😀 Ega midagi, saeme siis kohe haluks. Ega see piki puud saagimine just lõbus ei ole, mitte ainult kett ei vaja koguaeg teritust vaid ka latt vahetust. Miski imetrikiga sõi ära isegi veotähiku aga lõpuks sai kuusk siiski legoks ja riita. Isegi üks ilus päevakoer tuli riita imetlema 😉
Peale tööd tuleb ikka süüa ka. Seekord läks lisaks kartulitele ja lihale suitsuahju ka magustoiduks mõeldud õunad. Eelroaks läks potti paar vähki 😉 Suitsetamiseks sai kasutatud juba varem valmis saetud õunapuu laudu ja laastu. Toit sai hea nagu alati 😀 😀
-
Tootearenduse test
Eelmisel talvel aretatud 2 in 1 söögimaja – pesakast on edukalt läbinud katsetused. Talvel linnud võtsid selle kohe omaks ja käisid maiustamas nii, et anna olla. Sai seal proovitud kõikvõimalikku linnutoitu. Huvitaval kombel söödi kõik muu peale hirsi ära. Hirsiga toidusegu ei läinud kohe mitte üks raas peale. Kõik muu nokiti ära aga hirss jäeti ilusti järgi või aeti üle ääre maha. Miskipärast ei läinud see lindudele peale isegi siis kui muu toit oli otsas. Seega võib hirssi surada ainult papagoidele 😀 😀
Kevadel keerasime esipaneeli ringi ja jäime ootama kas sobib mõnele linnukesele pesaks või mitte. Ei läinudki kaua aega kui kärbsenäpid sisse kolisid. Pesitsuse ajal neid segama ei hakanud. Ootasime millal pojad välja lendavad ja piilusime sisse. Isegi üks muna oli jäetud tänutäheks 😉 Nii, et tootearendus töötab täiega. Nüüd ootame talve, et saaks jälle linnukesi toita. Nii, et kes tahab omale samasugust 2in1 pesakast-söögimaja siis meie poest saab mii komplekti ise meisterdamiseks kui ka valmis tüki.
-
See teine hooaeg.
Üsna tihti küsitakse, et mida me väljaspool kalmistuhooaega teeme. Siis just hakkab see kõige põnevam hooaeg uute projektide ja väljakutsetega 😉 Et mis me siis teeme? Alustuseks taastasime metsas paarsada meetrit vana kohati maha langenud võrkaeda. Mädanenud postide asemele paigaldasime uued, aiaaukudesse kombineerisime uue võrgu. Ühes kohas võsa vahel olid linnud osavalt ära kasutanud longu vajunud võrkaia ja sinna külge pesa aretanud. Järgmise teemana tuli sadakond meetrit vana põõsastest läbi kasvanud võrkaeda eemaldada ning selle asemele ehitada uus roigasaed. Kõigepealt läks ehituspoodidest immutatud aiapostide otsimiseks ja hinnapäringuteks. Tuli välja, et sobilikud aiapostid olid üle mõistuse kallid. Juba mõtlesin, et tuleb neid hakata ise tegema. Siis sattusin mingeid asju ostma Deposse ja mida ma näen, just sobilikud aiapostid on letihinnaga üle poole odavamad, sellest hinnast mis oli kõige soodsamal hinnapakkumisel 😀 😀 Nii, et meie ehituspoodide ahnusel pole piire. Egas midagi koorem poste kärru ja tuld. Objektil saag näppu ja metsa latte tegema. Leidsin metsast sobilikke latte otsides ühe imekombel säilinud nõukaaegse maamärgi, otseloomulikult tuli sirbist ja vasarast pilti teha 😀 Lõpuks kuhi latte tehtud ja õuele veetud. Nüüd läks vana võrkaia jäänuste maast väljakoukimiseks. Omast tarkusest mõtlesin, et kui lõikan relakaga aia nii umbes 5 meetristeks juppideks ja siis tõmban autoga sahinal maast välja. Mnjh paar tükki sain kätte aga ülejäänuid isegi ei liigutanud. Mis siin ikka, hüppasin autosse ja küla peale traktorit otsima 😉 Sain ühel metsaveokal sabast kinni, väga abivalmis juht juhtus olema. Leppisime kokku, et mõne päeva pärast tuleb teeb asja ära. Senikaua sai roigasaia eeltööd tehtud, pinnasepuuriga augud maasse ja uued postid paika. Kokkulepitud päeval oligi traktor kohal. Osav mees oli, rebis palgihaaratsiga viuh vana aia maast välja, pakkis kokku ja viis minema.
Väike video palgihaaratsi mittesihipärasest kasutusest 😉
Vahepeal polnud muude asjaajamiste pärast mahti aeda ehitada 😉 Loodus pakkus lisatööd 😀
Võibolla oligi hea, et katustelt lumelükkamine vahele tuli ja aiaehitus edasi lükkus. Poolik aed sai kohe korraliku lumetesti. Tänu sellele tuli kohe välja väike kruvipraak. Huvitaval kombel oli lume raskuse all osa 5mm jämedusi kruve murdunud nagu makaronid. Kusjuures need olid ühe teise tootja kruvid mida sai asenduseks võetud. Edaspidi on teada millist tootjat tuleb välistada. Ega midagi, uued kruvid sisse ning loodame, et need peavad 😉 Seekord muud teha ei saanudki. Sügava lumega ei viitsinud metsa latte tegema minna, õnneks asjaga ei põlenud ka.
Kui lumi vähemaks sulanud sai metsast roikaid juurde toodud ja aed ära lõpetatud. Mingil ajal tuleb ainult veel relakaga suuremad “karvad” lattidelt maha lasta aga sellega pole kiiret. Ja siis hakkas see kõige mõnusam töö 😉 taevasse helendavate tähekeste tegemine ja ilma soojaks kütmine. Kõik lattidest jäänud oksad tuli ära põletada.
-
Nats nokitsemist
Sai üle hulga aja tehtud paar tellimustööd sõlgede ja sõrmuste näol. Samas kui juba käsitöö tegemine käib siis tuleb mõned tellimusvälised asjad ka teha 😉 Ammusest ajast vedeles paar praak kopranahka… Mida sa sellest ikka muud teed kui paar väikest karvast vöökotti 😀 😀 ja nagu ikka kui juba nokitsema hakkad siis kisub käest ära. Ilmavalgust nägi ka üks suurem härjanahkne vöökott.
-
Hõbedaga hullamas
Nonii, selle aasta esimene hõbedast käevõru tellimus tuli ära. Mnjh kurja oleks seda varem teadnud, et hõbeda hind lakke hüppab oleks omale hõbetraati varunud tagavaraks. Lohepäid õnneks sai Kasparil lastud valada väikse varuga aga eks needki hakkavad otsa saama. Egas midagi vutvutvut poodi hõbeda järgi ja pusima.
Lõpuks peale pikka pusimist sai põhiosa valmis. Nüüd jäi veel lohepead otsa joota ja siis kõige nürim töö… lihvimine. Aga lõpuks valmis saigi. See oli kümnes seda tüüpi hõbedast käevõru. Muust traadist on neid tehtud jumal teab kui palju 😉 Samalaadseid traadist käevõrusid saab ka õpitoas ise meisterdada. Seal muidugi lohepäid otsa ei pane, piirdume vähe lihtsamate versioonidega aga kui ikka erisoovi on paneme lohepead ka 😉
-
Vikukilpide uus projekt.
Ükskord ammu sai ajaviiteks üks nahkkattega vikukilp tehtud. Selle tegemise kohta võib lugeda siit ja siit. Seda on nüüdseks isegi vähe pruugitud aga kui keegi ihaleb seda omale jõulukingiks peame läbirääkimisi 😉 Ükspäev sain vähe sobilikku vineeri ja mida sa ikka pimedatel õhtutel teed kui mitte kilpi 😀 😀 Ausalt…. neetidega pusida ei viitsi, et autentsem jääks, sobivad mutrid – poldid ka. Tõin poest neid peoga kohe. Ainuke asi mis poltide – mutritega tegin oli väike kuumutus, et tumedad saaksid. Kuurist paar lauajuppi ka ja läks pusimiseks.
Punane kilp hakkab juba ilmet võtma, praktiliselt veel äär teha. Mõtlen ainult kas ma seekord viitsin toornahaga seda õmmelda. Eelmine kord läks selle peale ikka hullult vandesõnu ja kõik näpud olid auklikud nagu narkari veenid 😀 😀 Kohe kohe saab must kilp ka enamvähem jonksu.
-
Üks äge ajalooga vineer
Vineeriga on alati üks hull sebimine, vanasti vedeles igas nurgas ja jagati rõõmuga, ole ainult mees ja vii minema. Aga viimasel ajal see enam nii ei ole, pigem saadetakse prügisse kui ära antakse. Nii mitmestki firmast käinud küsimas kus jääb hullult üle pakendivineeri aga ei anta midagi. Isegi raha eest mitte. Mingi väga karm käsk “ladvast”… kõik tuleb konteinerisse loopida ja prügilasse saata. Ei tea miks see nii on kui asja oleks võimalik tegelikult taaskasutada. Hull raiskamine käib. Samas laste töötubade jaoks uut vineeri osta pole probleem aga see on päris kallis ja seda kulub palju. See omakorda ajab õpitoa hinna kõrgeks. Ükskõik kuidas sa ka ei säti nagunii läheb tahvlist tubli kolmandik raisku. Lõppkokkuvõttes, et töötuba laste jaoks ei läheks ülemäära kalliks tuleb katsuda sebida teise ringi vineeri 😉 See on ka igati mõistlik taaskasutus prügimäele saatmise asemel. Suvel ikka väga tihti kogesin sellist prioriteetide nihkes olemist. Lapsevanemad jalutavad ringi käed õlut täis ja siis kui laps küsib viiekat õpitoa jaoks, kus saab ise midagi oma kätega meisterdada siis peetakse seda väga kalliks 😀 😀 Kui juba praegu ei raatsi oma pensionifondi investeerida mida sa siis tulevikus saada tahad.
Puht juhuslikult sattusin ühe vana maja kapitaalremondile ja küsisin töömeestelt kas ma võin selle vana vineeri mis nad seinast maha kougivad ja prügikonteinerisse viskavad omale võtta. Küsiti kohe mille jaoks… Seletasin teema ära ja ülla-ülla töömehed olid väga mõistvad. Ütlesid, et nad siis vineeri konteinerisse ei viska vaid panevad seina äärde virna, võtku ma niipalju kui vaja on. Tarisin selle virna koju joonistasin tuimalt ringid peale ja kukkusin kilpideks saagima. Vaatasin küll, et vineeril templid peal nagu ikka ja ei pööranud sellele tähelepanu. Üldjuhul igal vineeritahvlil tootja tempel peal. Midagi jäi sellest templist siiski sügelema 😀 kuskilt koitis, et Luterma oli ju EW aegne vineeritehas. Egas midagi google aitab 😀 😀 Kurja, tuleb välja, et ilmselt see vineer ongi toodetud enne II maailmasõda A.M. Lutheri aktsiaseltsis. Mis 1940 aastal natsionaliseeriti ja sõjas kõvasti hävis. Peale sõda tehas taastati ja sellest sai uuesti vabrik. Aastatel 1945–1968 kandis vabrik nime Tallinna Vineeri ja Mööblivabrik, 1968–1993 Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaat (TVMK) ja 1993–1996 — AS Marlekor. Vot nii, et nüüd kasutame õpitoas kilpide meisterdamiseks ajaloolist EW aegset vineeri.
Vot sellised vahvad juba lakitud kilbid saab sellest vineerist. Eks enne jõule Viikingite külas õpitoas näeb mida lapsed nendest toorikutest teha oskavad 😉 Nüüd mõtlen mis jääkidega teha, kas meisterdada nendest ka midagi või kütta ilma soojemaks.
-
Esimene lenks metsast…
Käisin ajaviiteks metsas luusimas, mõtlesin äkki on paar seent veel võtta aga ei miskit. Vot niipalju kui metsas luusinud olen ja seda pole ma mitte vähe teinud… pole kordagi ühtki sarve leidnud. Seekord leidsin oma esimese lenksu ja see ikka täiega eriline. Esiteks koos kolbaga ja teiseks ilmselt mingi haigusega. Pole sellist varem näinudki. Nüüd peab mõtlema mida põnevat nendest nokitseda saab. Ah jaa paar seent ikka oli 😉
-
Uus partii varustust väikestele viikingitele
Alles see oli kui tegin terve joru kilpe väikestele viikingitele. Aga see hunnik aurustus ootamatult ruttu. Korjasin kokku oma viimased vineerijäägid, tõin poest kotitäie värvi ja läks toimetamiseks 😀 😀
Kaks päeva möllamist ja väike varu on jälle olemas. Nüüd saavad huvilised omale valida meelepärase värvi ja logoga varustust kas meie poest või Viikingitekülas relvameisterdamise õpitoast. Sealsamas saavad hakkajamad viikingid ise proovida omale varustust meisterdada 😉
-
Veidi vaheldust kiiretesse tööpäevadesse.
Hullult toimetamisi viimasel ajal olnud ja veidi puhkust kulub marjaks 😉 Viikingiteküla hea koht vahelduseks. Seal saab tsillida aegajalt ümber kehastades viikingilaeva kapteniks või relvameistriks. Kõik on teretulnud laevaga sõitma või meisterdada. Kuna ma seal igapäevaselt ei toimeta siis tuleb sõidu või meisterdamise ajad eelnevalt kokku leppida… Või jälgida reklaami Viikingiteküla FB lehel 😉 Kui tunned endas olevat natuke viikingit siis tule meisterda omale varustus ja lähme laevaga retkele 😉