fbpx
  • Tripid,  Tsill

    Kogukonnaga trippimas

    Nonii, ikka lasti koos kogukonnaga trippima 😉 PĂ€ris Ă€gedaid trippe orgunnitakse, kuigi eks mul ole need kohad enamjaolt juba varasemalt ja korduvalt lĂ€bi kolatud. Eelmisel aastal oli ka Ida-Viru tripp ja isegi kui siiapoole 10 trippi jutti teha ei jĂ”ua kĂ”iki Ă€gedaid kohti lĂ€bi kĂ€ia. Kui eelmisel aastal alustasime Purtse kindluselamust siis seekord alustasime Kaevandusmuuseumist. Varasemalt siia nii mĂ”negi grupi toonud aga ise veel kordagi kĂ€inud ei olnud. Siin natuke teistsugused reeglid kui tavamuuseumis ja pilet on ka pĂ€ris soolase hinnaga. Iseenesest pĂ€ris Ă€ge muuseum ja siin lĂ€ks meil Ă”ige mitu tundi koos lĂ”unasöögiga. Aga sellest muuseumist kirjutan ĂŒkspĂ€ev eraldi pikemalt. Siit edasi kimasime Narva, seal pidi meil olema linnuse kĂŒlastus giidiga.

    Vot sellise rongiga saab siin sĂ”ita 😉

    Sellega oli muidugi ĂŒks huvitav seik ja sĂ”nal on ikka suur jĂ”ud. Kui ma enne reisi programmi vaatasin siis mĂ”tlesin, et Narva Hermanni linnus on kĂŒll igavesti Ă€ge koht ja seal on avatud uusi ruume kĂŒlastajatele aga mulle meeldiks Kreenholmis rohkem luusida. See on kuidagi selline huvitava energiaga koht kuhu tĂ”mbab tagasi, kuigi ma seal korduvalt kĂ€inud. Muidugi eriti Ă€ge on seal siis kui lĂŒĂŒsid lahti ja kosed vett tĂ€is, see asi on Ă”nnestunud oma silmaga Ă€ra nĂ€ha, eks ma sellest ka ĂŒkspĂ€ev kirjutan pikemalt. Kuna tammi juhtimine kĂ€ib Venemaa poolelt siis ei tea keegi kunagi millal nad suvatsevad lĂŒĂŒsid avada. Kohapeal selgus, et orgunnimisel oli kuskil mingi “kala” sees ja me ei saanud linnusesse, selle asemel saadetigi meid Kreenholmi 😀 😀 Vot mĂ”tle veel, et nii vĂ”iks olla… Ah jaa linnuse Ă”uel oli isegi korralik nĂ€itus EV taasloomisest ja kohalikud meistrimehed mĂŒĂŒvad arheoloogiliste leidude sarnaseid ehteid mida mina tavaliselt töötubades huvilistega meisterdan 😉

    Ja olimegi viuh Kreenholmis, giidid aeti vabal pĂ€eval vĂ€lja 😉 Kuna siinne marsruut ja jutt teada siis irdusin vaikselt grupist ja kolasin omal kĂ€el. Kreenholmi kohta saab lugeda pikemalt siit. Vahepeal on siin muidugi nats korrastatud ja pĂ€ris palju ĂŒritusi korraldatud. Hakkas silma, et uue peavĂ€rava juures on ilusti lipud ĂŒleval aga kolmest lipust ainult Eesti lipp on valgustatud. Ühes hoones oli aknal nĂ€ha isegi nĂ”ukaaegset konditsioneeri mis aknaauku kĂ€is. Mulgi selline kodus olemas ja tĂ€itsa töötab 😉

    See rĂ”du mis ehitati Joala kontserdiks seisab ka paigal. See istutati pĂ€ris hĂ€sti konteksti, kes ei tea see arvab, et see on sama vana kui hoonegi 😉 Kui juba piiri ÀÀres siis tuleb ikka naabreid ka vaadata, huvitaval kombel ikka veel pĂŒsib seal ĂŒhe maja katusel pĂŒsti ĂŒsnagi vĂ€sinud tornike.

    Praegu ĂŒhes saalis mingi huvitav sidumismĂ€ngude nĂ€itus ja teises saalis pandi pĂŒsti lava miski ĂŒrituse jaoks. MĂ”ned pĂ€evad tagasi oli isegi hommikutelevisioon Kreenholmis saadet tegemas.

    Kolasin nats mööda kottpimedaid keldreid ja ega ĂŒlemistel korrustelgi kĂ€imata jÀÀnud.

    Vanadest ladudest on rĂ€mps Ă€ra koristatud ja vĂ€idetavalt tahetakse siia teha nĂ€itusesaalid ja panna liikuma vĂ€ike rong nii nagu omalajal oli. Kahe tööstushoone vahel oli ka pĂ€ris korralik pitsaahi 😉 PĂ€ris suur teine, mina igatahes ĂŒle ÀÀre sisse piiluma ei ulatunud. Tegelikkuses on see muidugi ventilatsiooniava. Kurjad keeled rÀÀgivad, et Kreenholmis on plaanis uus ekskursiooniprogramm mille kĂ€igus saab sisse ka tornidesse. Sealt pidavat avanema pĂ€ris Ă€ge vaade ĂŒmbrusele.

    LĂ”puks jĂ”udsime Narva – JĂ”esuusse, majutuskohaks oli Meresuu spa. Pole siin aastaid kĂ€inud, pĂ€ris kobedaks teine vahepeal tehtud ja tĂ€itsa soovitan kĂ€ia tsillimas. Peale spaad ja vĂ€gevat Ă”htusööki vaatasime ĂŒle ka kohaliku kuulsa ranna.

    Meresuu spa ees on selline vahva mÀngiv purskkaev

    Hommikul ĂŒhe jutiga kohe Rakvere linnusesse. Siin pole ka oma paar aastat kĂ€inud, veelvĂ€hem muidugi giidi saatel. Kui vĂ€hegi ajaloohuvi on siis soovitan kĂ€ia giidi saatel saate kuulda nii mĂ”ndagi pĂ”nevat ja proovida ka pĂŒssirohtu teha 😉 Kui Ă”igel ajal sinna satud siis nĂ€ed ja kuuled ka vĂ€ikest kahuripauku.

    Piinakambris saab ka giidi saatel palju teadmisi erinevatest vanadest piinamismeetoditest ja piinariistadest, kas linnuses oli oma timukas vĂ”i ei jne jne. Linnuses on veel palju muudki pĂ”nevat tegevust millest tasub ise osa saada mitte siit lugeda 😉 Kui tiir peal kinnitasime keha kohalikus kĂ”rtsus, toit oli vĂ€ga hea. Ja lĂ€bi ta selleks aastaks ta jĂ€lle oligi. Nii, et oodake, nagu lubatud sai kriban ĂŒkspĂ€ev Kaevandusmuuseumist ja suurveega Kreenholmist pikemalt.

    VĂ€ike pauk kahurist ka 😉

  • Tripid

    Narvast Narva-JÔesuusse.

    Asjatades Narva kandis tuli idee vaadata mida pĂ”nevat on Narva ja Narva – JĂ”esuu vahelisel 15 km pikkusel maanteejupil. Varem sealtkaudu sĂ”itnud kĂŒll aga peale tankipostamendi pole eriti midagi uurinud. VĂ”tsime nĂŒĂŒd teadlikult selle vĂ€ikse maanteejupi ĂŒmbruse uurimise projekti. MĂ”tlesime mis see jupp siis ka Ă€ra ei ole aga…. No ei ole Eestis ilmselt teist sellist maanteed kus niipalju vaadata on 😀 😀 Maantee ise muidu vĂ€rskelt korda tehtud ja vinksvonks. Esimese peatuse tegime kohe Sutthoffi pargi juures. Siin asub saksa sĂ”javĂ€elaste surnuaed. Saksa sĂ”javĂ€gi rajas siia kalmistu juba 1943 aastal ja siia oli maetud ca 4000 langenut. Peale sĂ”da lĂŒkati see kalmistu muidugi maatasa aga 1995 aastal sondeeriti pinnast ning hauad taastati. TĂ€napĂ€eval on siia ĂŒmber maetud ka mujal Eestis langenud vĂ”i vangilaagrites hukkunud saksa ning saksa poolel vĂ”idelnud muudest rahvustest langenud sĂ”durid. Plaan oli siia ĂŒmber matta ca 15 000 identifitseeritud sĂ”durit.

    Veidi edasi Saksa sĂ”javĂ€ekalmistust asub Narva garnisoni kalmistu. Rajati see VabadussĂ”ja Garnisoni kalmistu 1919 aastal aga ametlikult avati 1921 aastal, kui kalmistu keskmes valmis monument. VabadussĂ”jas Narva all hukkunud vĂ”itlejaid mĂ€lestava skulptuuri autor oli kujur Voldemar Mellik, postamendi koos trepistikuga kavandas kohalik kunstnik Rudolf Sajor. Tartus kunstikooli „Pallas” töökojas valatud betoonist monument kujutas endast ĂŒksteist embavaid leinajaid, postamendil paiknesid malmivalus tammepĂ€rjad ning tahvlid tekstidega. II maailmasĂ”ja kĂ€igus sai monument kĂŒll kannatada, kuid suuremas osas siiski sĂ€ilis. HĂ€vitati see ilmselt esimestel sĂ”jajĂ€rgsetel aastatel kuigi monumendil on kiri, et hĂ€vitati 1940 aastal. 1960 aastatel murti kalmudelt maha malmristid. 1970 aastatel hĂ€vitati JĂ”esuu tĂ€nava laiendamisel vĂ€ravapostid ning lĂŒkati segi teepoolsed hauad. 1995 aastal asuti Vana-Narva Seltsi eestvedamisel kalmistut taastama. 1996 aastaks valmis skulptor Ants Viitmaa ja arhitekt Ants Melliku (Voldemar Melliku poeg) osalusel ka mĂ€lestusmĂ€rgi koopia. HĂ€vinud metallriste kalmudel teadlikult ei taastatud, osa originaalriste pidavat olema Narva muuseumis. Muru seest vĂ€lja turritavad ristide roostes köndid sĂŒmboliseerivad ilmekalt Narva linna ja kogu Eesti ajalugu. Ükskord peab minema Narva muuseumi uurima kas ikka on seal need ristid olemas.

    Veidi edasi garnisoni kalmistust on monument mis on pĂŒstitatud PĂ”hjasĂ”ja ajal Narva lahingus 1700 aastal langenud vene sĂ”javĂ€elaste mĂ€lestuseks lahingu kahesajandal aastapĂ€eval 19. novembril 1900. aastal. Monument sai II MS tugevalt kannatada ning restaureeriti 1950 aastatel.

    JĂ€rgmiseks on tee ÀÀres mĂ€lestusmĂ€rk Igor Grafovile kes sooritas siin kangelasteo. Nooremleitnant Igor Grafov oli 203 Ă”hutĂ”rjepolgu seniitkuulipildurite rĂŒhma komandör, kui 1944 aasta veebruaris Ă”nnestus tema allĂŒksusel Narva jĂ”gi ĂŒletada ja rajada Vaasa kĂŒla juures sillapea, mille eesti SS-diviisi ĂŒksused likvideerisid 6 mĂ€rtsiks. Igor Grafov langes lahinguis 22 veebruaril ja on maetud Kingissepas ĂŒhishauda. KĂ”ik muidu hea aga siin nĂ€eb juba seda “kultuuritoojate kultuuri”, kĂ”ik praht loobitakse mĂ€lestusmĂ€rgi taha vĂ”ssa selle asemel, et prĂŒgikasti panna.

    Nats edasi on juba jÀrgmine monument. Seekord siis Tank T-34 postamendil. Monument avati 1970 aastal kohas kus pealetungiv Vene armee forsseeris Narva jÔe. See on veel viimane sellelaadne monument Eestis.

    No ega siin maanteel saa autoga hoogu ĂŒles vĂ”tta kui juba jĂ€rgmine asjandus tee ÀÀres. Seekord siis mĂ€lestusmĂ€rk sĂ”jameestele kes andsid oma elu vĂ”itluses faĆĄismiga.

    Veidi edasi eelmisest monumendist on VabadussĂ”ja monument, see pĂŒstitati 1935 aastal RiigikĂŒla lahingu ja I jalavĂ€epolgu mĂ€lestuseks kes lĂ”id siin venelased tagasi jĂ”e idakaldale. Monument lasti Ă”hku okupantide poolt 1941 aastal ning taastati 2014 aastal.

    LĂ”puks jĂ”udsime Narva – JĂ”esuusse, siinsel kalmistul asuvasse ĂŒhishauda on maetud 1944 aasta veebruaris-mĂ€rtsis peetud lahingutes ning sama aasta juulis jĂ”e forsseerimisel ja jĂ€rgnenud lahingutes hukkunud sĂ”durid. MĂ€lestussammas pĂŒstitati 1956. aastal. Siinsamas asub ka VabadussĂ”jas langenute mĂ€lestussammas. Selle valmistas insener Vaher professor A. Adamsoni kavandi jĂ€rgi. Sammas avati 1926 aastal. MĂ€lestussamba vaskplaat kirjaga „1918 – 1920 VABADUSSÕJAS LANGENUILE” kadus sambalt juba enne sĂ”da. 1991 aastal kinnitati vaskplaadi kohale samasuur graniittahvel.

    Narva – JĂ”esuus uurisime pĂ”gusalt esimest kuurhoonet mis ehitati 1882 aastal. Ehituse algatajaks oli tollane Narva linnapea A. Th. Hahn, kes oli ise ka projekti autor. Hoone oli rikkaliku dekooriga, rohkete rĂ”dude ja sammaskĂ€ikudega puitehitus. Kuursaali hoonet on iseloomustatud kui maalilist ning ĂŒldmuljelt Ă”hulist ja lĂ€bipaistvat. Hoonel asus torn, millest avanes lai vaade ĂŒmbruskonnale. 1910 puhkenud tulekahjus hĂ€vis puidust hoone tĂ€ielikult. Uue hoone projekteerimine ning ehitamine toimus vĂ€ga kiiresti 1911 – 1912 aastatel. Projekti autoriks oli tuntud vene-poola arhitekt Marian Lalewicz. Suur osa kuurhoonest lĂ”hati 1944, sĂ€ilinud tiib korrastati oluliste muudatustega nii vĂ€lis- kui sisearhitektuuris 1950 aastate lĂ”pus. PĂ”les 1990-ndate alguses ja siiani taastatud ei ole kahjuks. Uurisime veidi ka kunagise pansionaadi “Iren” asukohta. See oli omalajal vĂ€ga muljetavaldav ehitis. I MS ajal oli seal hospidal ning peale sĂ”da oli see Politseiameti puhkekodu. II MS ajal hoone hĂ€vines ning seda ei taastatud.

    LĂ”ppkokkuvĂ”ttes tegelikult ei jĂ”udnudki kĂ”ike uurida mis selle maantee servas asus. Vaatamata jĂ€i veel RiigikĂŒla, Narva vangilaagri, Peetri, Siivertsi ja Saksa-Soome kalmistu jne. Seega tuleb veel korra luusima minna. Huvitav kogu selle asja juures oli see, et nö. suht venemeelses keskkonnas ei olnudki VabadussĂ”ja mĂ€lestusmĂ€rgid rikutud vĂ”i soditud…. Ja neid seal ikka jĂ€tkus.

  • Tripid,  Tsill

    Narva Hermanni linnust vallutamas.

    Narvas ikka vahel korraldatakse ĂŒhtteist pĂ”nevat. See aasta muidugi viirusepaanika pĂ€rast enamus asju Ă€ra jÀÀnud. Tulebki natuke vanu asju meenutada. Kahju muidugi, et teised ajastukohased linnused pole vedu vĂ”tnud ja samalaadseid ĂŒritusi ei korralda. Narva on ainuke suurem tegija selliste ĂŒrituste korraldamisel. Vahel harva Rakvere vĂ”i Kuressaare teeb ka mĂ”ne samalaadse aga nĂ€iteks Haapsalu paneb pidurit selliste asjadega ikka tĂ€iega. Narva on tegelikult ka linnuse ja bastionite restaureerimisega pĂ€ris edumeelne.

    Peale vÀikest tseremooniat ja manöövreid lÀks lahinguks Petsi ja Karla meeste vahel.

    TulevĂ€rki oli ikka korralikult. Soovitan kĂ”igil keda vĂ€hegi ajalugu huvitab selliseid ĂŒritusi vĂ€isata. Peale lahingut saab tavaliselt osalistega koos pilti teha ja relvi katsuda 😉

  • Tripid,  Tsill

    Narvas luusimas.

    Sattusin puht juhuslikult lugema mingi “paanikadirektori” blogi kus vennike kirjutas, et Narva minna ei saa kuna seal saab peksa juba selle eest, et eesti keelt rÀÀgid. Ja ĂŒleĂŒldse pole seal eesti keelega midagi peale hakata. Tahaks sellele “tarkurile” öelda, et mine ikka kĂ€i ise ennem Narvas Ă€ra kui targutama hakkad. Olen seal varasemalt palju kĂ€inud nii suurĂŒritustel osalemas kui niisama trippimas. Pole seal kunagi eesti keelega probleeme olnud, tĂ€iesti vabalt saab hakkama. Kohalikud on vĂ€ga tublid ja pĂŒĂŒdlikult rÀÀgivad eesti keeles kui vaja. Ei tea kust mĂ”ni vennike oskab tĂŒhjalt kohalt probleemi tekitada 😀 😀 Viimasel ajal satun Ida Virumaale pĂ€ris tihti, eks tuleb siis ka kohaliku kultuuriga tutvuda. Meenus, et palju poleemikat tekitanud Aleksandri kirikus on mingi uus moodne installatsioon. Viimati sai seal kĂ€idud aastaid tagasi, nĂŒĂŒd oligi aeg mĂ€lu vĂ€rskendada ja vaadata mida uut seal on. Ühtteist on siin isegi korda tehtud, kahjuks suur saal veel tegemata.

    Meid juhatati lahkesti suurde saali, seal lasime toolide seljatoed alla ja nautisime lakke projetseeritavat installatsiooni. PĂ€ris asjalik teema ja soovitan huvilistel seda vaatama minna ning tĂ€itsa tasuta saab 😀 😀

    KĂ€isime nautisime veel kirikutornist vaateid ĂŒmbrusele.

    Uurisime torni erinevatel korrustel olevat muuseumi. Seal oli ĂŒks pĂ”nev makett erinevate kindluste asukohaga. Osades neist olen kĂ€inud aga osadesse tuleb minna esimesel vĂ”imalusel. Praegu Venemaal kĂ€iguga vĂ€he jura, ei viitsi pĂ€rast garantiinis istuda.

    KĂ€isime uurisime pĂ”gusalt ka Narva Veneetsiat. See kujutab endast hiigelsuurt garaaĆŸikooperatiivi Narva veehoidla kanalite ÀÀres aga neis ei hoita mitte autosid vaid hoopis veesĂ”idukeid. Ja tundub, et neid siin ikka on ja mitte vĂ€he. Tuleb siin suvel pikemalt luusida.

  • Tripid,  Tsill

    Jaanilinna kindlus

    LĂ”puks oli seltskond nĂ€ljast sinine ja lĂ€ksid Narvas sööma. Ma ei viitsinud sööma minna ja plaanisin sel ajal hoopis Jaanilinna linnust uurida, Ziilu tuli kampa, tal ka pikk viisa. Egas midagi panime kĂ€sitsi viuh ĂŒle silla. Eriti aega seal viita muidugi ei saanud, muidu oleks teised meid roheliseks oodanud 😉 Sinna saab ĂŒsnagi lihtsalt viuh ĂŒle piiri ja siis aia tagant mööda teerada saab linnuse esisele platsile, ei pea ringiga kĂ€ima. Siin on pĂ€ris palju taastatud viimasel ajal. VĂ€idetavalt olla miskine projekt kuskil kĂ€imas, et kunagi vĂ”iks saada ĂŒhe piletiga lihtsustatud korras nii Narva kui Jaanilinna linnusesse. Iseenesest oleks see tore idee aga kas lĂ€bi ka lĂ€heb ei tea. See linnus on ajaloo jooksul olnud nii Rootslaste, Taanlaste, Venelaste kui ka Liivi ordu valdustes. Narva linnusega on Jaanilinna linnus suht ĂŒhevanune. Jaanilinna linnus pidavat nii umbes 40 aastat vanem olema. Siin on ka paar huvitavat pisikest kirikut kuhu tahaks ka kunagi sisse saada, veel pole see Ă”nnestunud.

    Tegime kiire tiiru kĂ”ikvĂ”imalikes tornides ja kohtades kus vĂ€hegi sai luusida. Ühes tornis oli pĂ€ris pĂ”nev nĂ€itus linnuse ajaloost ja ĂŒlla-ĂŒlla pĂ€ris palju oli kirjas eesti kohta. Kuidas seal oli garnison jne jne.

    MĂŒĂŒride pealt on pĂ€ris head vaated ĂŒmbruskonnale. Aga Huvitav on see, et ka seal linnuse restaureerimisel on kasutatud “Potjomkinlust” Esimene ots mis on nö vastu Eestit on ilusti taastatud ja tornid ĂŒles ehitatud aga tagumine ots on tĂ€iega vĂ”ssa kasvanud.

    Kui linnus seestpoolt uuritud tegime vĂ€ljast ka tiiru ĂŒmber. Ikka oli vaja ju nĂ€ha mis nurga taga on, seal vĂ”sas andis ragistada ja seal linnuse taga oli miski sĂ”javĂ€eosa kinnine territoorium. Algul mĂ”tlesime asi p… sealt lĂ€bi ei saa aga selgus, et oli mahajĂ€etud ja seal lĂ€bi aiaaukude turnijaid kalamehi jĂ€tkus. Tegime siis sedasama 😀 😀 Ja nagu piltidelt nĂ€ha ongi asi tĂ€iesti trööstitu sealpool. Aga ehk kunagi tehakse see ka korda ja saab korralik turismiatraktsioon. Oligi aeg kĂ€es tagasi ĂŒle piiri lipsata, seltsilised muutusid ootamisest juba nĂ€rviliseks 😀 😀