• Tripid

    Stalini liin

    Ükspäev kui me olime jälle Minski sattunud ja natuke ringi tsillinud kuulsime , et kusagil pidavat olema Stalini liin.. Uurisime kohalikelt need ei teadnud miskit. Lõpuks küsisime taksojuhilt, see kehitas ka õlgu aga lubas kohe uurida dišpetserilt. Midagi seal omas keeles rääkisid ja ütles, et ta nüüd teab kus see on 😀 Tuli välja, et me olime ühes Minski servas aga see liin teiselpool linna mingi paarkümmend kiltsa. Sebisime taksojuhti, et see meid sinna viskaks ja tagasi tooks 😀 Vennike kalkuleeris, et edasitagasi 120 kilsa pluss ooteaeg ca 2 tundi ja küsis meilt 100 kilo kohalikku. Nüüd oli meie kord kalkuleerida 😀 😀 Arutasime läbi, et see on miski 14-15 € ja kamba peale on summa olematu. Ma vana juut küsisin taksojuhilt pulli pärast, et kle 100 kilo on palju teeme 80 kilo… Kuigi see 100 kilo oli ju ka väga hea hind. Üllaülla ta oligi nõus ilma kauplemata. Hüppasime taksosse ja tuld läbi linna.

    Jõudes kohale Stalini liinile küsisin taksojuhilt, et kle sa pole ka käinud, tule vaata ka me teeme pileti välja. Ei tahtnud tulla ütles, et loeb raamatut niikaua autos. Kummaline värk seal, ei ta küsinud raha ette ega midagi. Ju ta mõtles kuhu me turistid ikka kaome ja küll ära maksame, meile see summa ju suht olematu 😀 😀 Päris kõva muuseum, punkrid ja kaevikud väidetavalt osad veel 30-ndatest aastatest kui hakati seda liini ehitama. 2000 aastate alguses olevat see liin olnud veel prügimägi ja rämpsu täis. Aga siis entusiastid võtsid kätte ja tegid korda. Tehnikat oli seal sõjaajast tänapäevani ja kõike sai näppida. Väikse raha eest sai isegi paukpadrunitega sõjaaegseid relvi täristada. Militaarhuvilisel soovitan igaljuhul käia ja oma silmaga üle vaadata. Tiksusime seal uhkelt üle 3 tunni siis otsisime üles oma takso parklast ja Minski poole tagasi. Minskis andsime vennikesele kokkulepitud 80 kilo kohalikku, see oli ülirahul andis isegi visiitkaardi, ütles kui vaja kuhugi sõita siis ta heameelega sõidab 😀

    Minskis tegime veel paar kohustuslikku ööpilti ja kobisime kotile

  • Tripid

    Minsk

    Seekord Minskit külastades kolistasime vähe nurgataguseid mööda. Ammu oli juba plaanis külastada atraktsioonide parki aga aega nappis. Seekord käisime ikka seal ära. Juhtus olema ilus ilma ja rahvast oli hullult tsillimas, vaaterattale saamiseks tuli isegi järtsus seista. Aga samas avanes vaaterattalt päris äge vaade linnale. Igaljuhul soovitan sealkandis olles sellega tiir teha.

    Peale taevast Minski vaatamist tsillisime vähe linnas. Silma jäi mingi tsikliürituse eelmäng. Üks vana oli isegi tsiklile takso ruudud peale teinud 😀 😀 ei tea kas sõitis sellega taksot ka…. Märkamatult oli kätte jõudnud õhtu. Seekord ööbisime vähe eemal kesklinnast. Valisime totaka nimega hotelli. No krt ükski normaalne ärimees ei pane hotellile nimeks “40 let pobedõ” Aga hotell ise oli üllatavalt kobe ja vaikse koha peal.

    Järgmisel päeval kolistasime mööda kirikuid ja parke. Päris pull asi oli “Laste raudtee” Pargis sõidab ringi väike päris rong, mida juhivad raudteelaste vormis lapsed. Ostad pileti, hüppad jaamas peale ja saad pargis tiiru teha 😉 Ja mis mulle eriti meeldib, et põõsas kusel käima ei pea, avalikke kempse ikka jätkub. Mitte nii nagu meil, käi jalad ristis otsi kohta või lase püksi 😀 😀

    Lõuna ajal vitsutasime kõhu Lidos täis ja läksime muuseumi. Militaarmuuseumis oli päris huvitav näitus saksa okupatsioonist. Ja ega rohkemaks väga aega ei jäänudki. Tuli teha kohustuslik kaubakeskuse külastus ja vutvutvut kodupoole.

  • Tripid

    Minsk 10 aastat tagasi

    Nii nagu ikka, tuleb kui vähegi võimalik kuskil trippida. Kuna pool euroopat läbi uhatud ja selliseid kohti mis hirmsasti tagasi tõmbaks väga ei ole. Siis Minski kohta seda öelda ei saa, sinna tõmbab ikka tagasi. Ääretult puhas ja rahulik linnake. Kohe selline zennnnnnnnnnnn 😀 😀 Seekord sattus olema kogu tripi ajal väga mõnus soe ilm. Ja mis oli eriti äge, et hotelli läheduses olevas pargis olid olnud äsja mingid linna haljastajate võistlused. Muljeid olid ägedad.

    Huvitav miks meil selliseid asju ei võiks korraldada…. Kusjuures fotodelt ei paista üldse nii äge välja kui tegelikult oli 😉

    Minsk on selline kontrastide linn, pargis võid vabalt näha hobust muru niitmas ja parte p… täitamas 😀 Panime seekord rohkem rõhku parkidele ja kujukestele. Kindlasti tuleb Minskis vaadata inglit kuldse m… jne.

    Promenaadi ääres kolasime ühes kirikus, seal oli just käimas kohalik pulmatseremoonia.

    Kolistasime veel vabaduse väljakul. Piltidel paistavad ägedad klaaskuplid. Need on tegelikult maaaluse kaubamaja aknad. Väljaku servas on selline vahva punastest tellistest kirik. Seal oli ka tulemas mingi pühadetseremoonia, kõik oli ehitud

    Järgmisel päeval käisime rahvusraamatukogu lähedal oleva puukiriku ehitust piilumas. Oli teine peaaegu valmis. Astusime läbi olümpialaste treeningkeskuse juurest ja suundusime turule. Turg keset linna täiesti arvestatava suurusega ja saadaval kõik mida hing ihkab. Kui meil prooviks turul keegi keset suve niimoodi liha müüa oleks turg juba kinni pandud ja miljon trahvi väänatud 😀

    Peale turulkäiku käisime veel pildistamas fotograafi juures. lubas pildid koju saata aga siiani ei ole 😉 Postiljon kimas meile rattaga järgi ja tõi paki kah. Jube korralikult oli pakitud… ei saanudki lahti See pole miski meie Omnivää värk. Pargis rääkisin paar sõna Ostap Benderiga ja sebisin miski kaabuga totsiga

    Ja saigi meie tegus tripp läbi ja padavai kodupoole jälle

  • Tripid

    Talvel Minskis tsillimas

    Seekordse Minski tripi orgunnisin lihtsalt tsillimiseks. Mingeid plaane ei teinud, vaid plaan oli tiksuda niisama. Hotelliks ikka traditdsiooniline Belarus keset linna. Kõik on aknast näha ja kesklinn üle õue

    Õhtul tiksusime raamatukogu juures ja vaatasime tuledemängu, turnisime raamatukogu katusele. Sealt päris hea vaade linnale. See tuledemäng on vaatamisväärsus omaette. Krt korralikku pilti ei saanud statiivi unustasin koju 🙁

    Järgmisel päeval luusisime natuke kesklinnas. Käisime maaaluses kaubamajas ja raudteejaamas, kus näeb ikka põnevaid silte 😀 Ah jaa Ostap Benderiga rääkisime ka paar sõna 😀

  • Tripid

    Minsk

    Seekord sattus Minskis luusimiseks jube niru ilm. Õnneks ei sadanud aga jube udu. Tegelt pole sitta ilma on hoopis sitt varustus 😀 Nagu Minskis traditsiooniks tuleb ikka vähemalt rahvusraamatukogu juures ära käia 😀

    Kui kohustuslik tuur tehtud mööda peatänavat, tuleb ajalooga tutvust teha. Tutvusime siis vähe suure isamaasõja muuseumiga keskväljakul. Jäädvustasin ka mõned objektid. Nüüdseks on valmis täiesti uus muuseum, mida plaanin ükspäev kindlasti külastada

    Muidugi omaette vaatamisväärsus on õhtune Minsk, mida peab kaema promenaadilt oma silmaga 😀 Kusjuures keskööl kustutatakse ära kõik see bilng valgus ja jääb ainult tänavavalgustus. Keset linna on jõkke tehtud väike tehissaareke, kus mälestusmärk Afgaanis langenutele ja pisike ingel. Kohalik pulmakomme on see, et peigmees peab pruudi süles üle silla saarele viima ja pruut peab seal katsuma lasteõnne saamiseks ingli tiiba 😀 😀 Aga tegelikult näpivad kõik ingli tilli 😉 see särab nagu päike 😀 😀

    Minskis on ka päris palju parke ja igast pargist või suuremalt tänavanurgalt leiab kõikvõimalikke pronkskujukesi. Kusjuures kõigil neil on mingi oma lugu. Näiteks turu ees on sihvkamüüja kuju. Väidetavalt oli seal kunagi olnud memmeke kes müüski sivkasi aga tema lahkus taevastele jahimaadele. Mälestuseks pandigi kuju. Ah jaaa Vovka väljakul on maa all 3x kaubamaja mis nõuab ka kindlasti oma silmaga üle vaatamist. Kaubamaja parkla om ka maa all. Saad kas mööda kaldteed või liftiga alla

    Muidugi siltidega on seal nagu on 😀 Oma keel neil ju aga mõnda sõna näed ja tead mida see vene keeles tähendab siis on tilgad püksis 😀 Nii mõneski spordikompleksis näeb WC huvitavat installatsiooni 😀


    Ükspäev katsetan ära ka mõne valgevene sanatooriumi

  • Matkad looduses,  Tehtud üritused,  Tripid

    Minsk-Brest

    Panin sõpradega kamba kokku, sebisime Tulika rendist auto ja kimasime Valgevenesse tuulduma. Minskis Eesti saatkonnas oli tulek kokku lepitud. Parkisime auto saatkonna hoovi ja ise linna laiama… Ööbisime otse kesklinnas kaubamaja kõrval sebitud korteris 😉

    Õhtul enne kotile kobimist panime plaani paika, et hommikul Bresti minek… Hommikul kui kõik pestud-kustud-kammitud võtsime auto ja andsime tuld Bresti poole. Minski servas turnisime korra ka miski kurgaani otsas… nägi päris kaugele. Mõned vennikesed olid vist tulnud kurgaani vaatama tankidega… igatahes olid ilusti parklas pargitud 😀   

    Kimasime edasi… Vahepeal põikasime ka trassilt kõrvale Hatõni memoriaali vaatama. Ärge ajage Hatõni segamini Katõniga…. need kaks eri asja. See olevat olnud pisike külake metsas mille Aadu mehed maatasa tegid. Memoriaal iseenesest päris sünge.  Korstnajalad väidetavate talukohtade peal püsti koos nimedega kes ära tapeti selles talus… Kellad löövad… tekitavad päris sürr oleku…. Igatahes tasus vaatamist…

    Kui see ka vaadatud sügasime edasi… Ah jaaa täitsa maksuline kiirtee oli….  igavene lai ja sile, lubatud oli 120 km/h, me nagu turistid ikka üritasime siis kah 120 sõita.  Krt kõik panid meist mööda nagu postidest isegi žigullid….. Vaatasime, et 150 oli see tempo millega kõik lasid trassil. Miilits mõõtis kiirust aga maha ei võtnud…. Pärast kohalikelt küsisime mis värk… öeldi, et 150 ei võta miilits kiirteel maha aga nagu üle lased saad trahvi 😀 😀 Lõpuks jõudsime Bresti….  Kõigepealt sattusime väidetavalt endise NSVL kõige suuremasse raudteemuuseumi. Kõik eksponaadid pidavat olema töökorras. Muuseumi väravas sattusime kokku ühe papiga kes oli just pinsile jäänud. Kuuldes meie eestikeelset juttu kargas kohe ligi, et tal ka keegi eestist pärit ja meie nagu zemljakid talle. Haaras kohe meil nööbist ja tegi vägeva ekskursiooni…. 

    Marssisime üle tee Bresti kindlusesse. Kah päris kõva memoriaal….. Luusisime seal tiba ja siis veel kindluse taga mingil surnuaial.

    Peale kultuuri manustamist mõtlesime sööma minna… Tee ääres suur kaubamaja, hüppasime sisse…. Ennäe kohvik aga krt püstijalakas ja noad kahvlid ketiga laua küljes kinni 😀 😀 .  Küsisin kohalikelt kas mingi normaalne söögikoht ka om.  Mainiti, et kõrvaltänavas on Itaalia restoran aga kohalikud seal ei käi, väga kallis pidavat olema. Muud üle ei jäänud otsustasime minna… kõhud olid ilgelt tühjad… Leidsimegi üles selle resto. Suht muljetavaldav oli… Suured kapid turvad olid uksel, sees tuli riided garderoobi anda nummeri vastu…. juhatati lauda ja anti menüüd näppu…. Valik oli hea… mõtlesime, et kõik tellivad erinevad road siis saame maitsta kõike  😀  Näljasem tellis kohe pizza  😀 teised veel mõtlesid…. lõpuks said tellitud söögid – joogid ikka korralikult nagu kombeks 😀 Et kui juba prassimiseks läks siis las olla 😀 Oh sa püha petlema pasahärg… kui siis see kõigepealt tellitud pizza toodi….. mõtlesime kes selle ära sööb, sellest oleks meile kuuele jätkunud 😀  Kohe toodi ka muu tellitud staff… no seda oli ikka palju… me tükk aega pugisime ja ägisesime. Mõtlesime, et krt palju arve tuleb.. ära ka joosta ei saa, riided võeti ära 😀  ilmselt tuleb nõusid pesema jääda… Lõpuks küsisime arve…..  Kuis see toodi ei saanud s…. aru kas see oli ühe inimese arve vai kõik kokku…. Küsisime jõhvikalt järgi mis värk on..  Pidavat olema kõik kokku… meil kukkusid lõuad põlvini lahti… Kuue inimese arve… söögid, joogid, veinid oli kokku ca 40€.  Kaasa pakiti veel pool pizzat mida ei jõudnud ära süüa.. Veeresime kuidagi autosse ja panime tuld Minski poole.

  • Tripid

    Minskisse tuld viimas

    Sõbral vaja üks julla Minski viia…. ise minna ei saa 😉 Kesse siis ikka läheb kui mitte mina 😀 😀 . Julla autosse ja tuld, 800 kiltsa pole ju miski maa… Piiril järtsu eriti polnud, tunnikesega sai üle. Lõunaks Minskis, julla  üle antud ja hotell sebitud…..  Hotelli restost linnale ikka ulme vaated.

    Luusisin vähe pargis ja promenaadil. Linn tegelt sitaks puhas ja ilus. Vanalinna väga ei ole, see pommitati sõja ajal maatasa. Pargid on väga maitsekalt tehtud ja seda vene bling-blingi ei ole. Mis on muidugi äge… kõikvõimalikke pronkskujukesi on pea igal nurgal..

    Kui linnas luusitud ja mant koju ostetud kobisin hotelli kotile…  Hommikul tuld kodu poole. Vahva linnake… Käin siin veel korduvalt 😀 😀