fbpx
  • Tripid,  Tsill

    Seiklusministeeriumi kontaktivaba autoseiklus

    Mis sa siin ikka ilusa ilmaga teed muud kui seikled 😀 Pole teab mis ajast Seiklusministeeriumi seiklusel kĂ€inud. NĂŒĂŒd moodsad ajad alustad sealt kus tahad ja millal tahad, pĂ”hiline kĂ”ik punktid lĂ€bi kĂ€ia piiratud aja jooksul. Iseenesest on Ă€gedad ĂŒritused neil, satud sellistesse kohtadesse kuhu muidu tavaliselt ei satu ja otsid kohti millest sul pole varem aimugi olnud. Seikluse kĂ€igus sai isegi Keila lennukile pilk peale visatud, varasemalt oli ta kĂŒnka otsas parema koha peal aga seal maaomanikule asi vist ei meeldinud ja lennuk lohistati paarsada meetrit KarjakĂŒla poole pĂ”lluserva. Seal sees peaks olema kohalik mudellennuklubi. KarjakĂŒlas vaatasime veel kaske mille all Vilde Eedu olevat inspiratsiooni kogunud. Kurja nĂ€dalake tagasi veel eriti sinililli polnud kuskil aga nĂŒĂŒd metsaalune sinine 😉

    TĂŒrnpu park ka ĂŒks selline koht kus pole varem kĂ€inud, lihtsalt pole viitsinud sisse pĂ”igata 😉 NĂŒĂŒd sai siis see kohake ka ĂŒle vaadatud. JĂ€lle ĂŒks valge laik Eesti gloobusel vĂ€hem 😉

    Klooga holokausti memoriaalis ka uuesti kĂ€idud. Siin varem ka ikka mĂ”ned korrad kĂ€idud ja pikemalt ei hakka siinsel teemal peatuma, sellest varasemalt kirjutanud korduvalt. See uus lahendus siin memoriaalil on kĂŒll Ă€ge aga… KĂ”ik tekst klaastahvlitega ĂŒles panna on loetav normaalselt ainult hĂ€maras. PĂ€evavalgel tekitab selline variant varje ja lugeda normaalselt praktiliselt vĂ”imatu, see paistab ka piltidel hĂ€sti vĂ€lja. Siin vĂ”iks mingi muu mĂ”istlikum lahendus olla. Siinsamas lĂ€hedal on ka Ingerisoomlaste kalmistu. See on mul varasemalt kĂ€imata kohake. Olemasolust kĂŒll teadsin aga… nagu ikka nende asjadega on. Klooga – PĂ”llkĂŒla – Paldiski kandis olid teise maailmasĂ”ja ajal Ingerisoomlaste sĂ”japĂ”genike evakuatsioonilaagrid. Nende kaudu viidi ĂŒle 60 000 Ingerisoomlast idarindelt Eesti kaudu Soome. Teekonna jooksul hukkus ligi 800 inimest ja nad kĂ”ik on maetud nendesse metsadesse, kes kuhu.

    LĂ”puks punktikesi taga ajades otsaga Paldiskis aga kui juba siinkandis siis tuleb ikka vaadata kas karulauku on. Jaa tĂ€itsa on juba ja vĂ€ike kevadine vitamiiniamps sai tehtud 😉 Piilusime nats ka Peeter Suure merekindluse ehitisi. Muidugi kurb on see, et ikka veel tassivad inimesed prĂŒgi metsa alla, no ei saa lahti sellest kombest kuidagi….

    Vaatasime ĂŒle ka pankrannikul olevaid vene piirivalve punkrite varemeid. Keegi oli siin proovinud rootslaste mĂ€dakala 😀 😀 karp ja kummikindad vedelesid maas…. ju vist ei maitsenud 😀 😀 Ega siis Paldiskis olles saa jĂ€tta pilku peale viskamata Salavat Julajev ausambale. Ta olevat olnud baĆĄkiiri rahvuskangelane ja luuletaja kes vĂ”ttis osa Jemeljan PugatĆĄovi ĂŒlestĂ”usust. PĂ€rast vahistamist saadeti ta koos isaga sunnitööle Paldiskisse kus ta 1800 aastal sunnitöölaagris suri. 1989 pandi kuju pĂŒsti kuid aasta pĂ€rast pandi tuuri ja viidi Emexisse. Uus kuju kingiti Venemaa BaĆĄkortostani rahvusmuuseumi poolt Paldiski linnale 2016 aastal. Sellest saab lugeda lĂ€hemalt siit. Vot nii, et ainult meilt ei saadetud nĂ”ukavĂ”imu poolt rahvast Siberisse. Vaid tsaari ajal saadeti karup… ka meile asumisele 😀 😀

    Muidugi ei saanud ju vaatamata jĂ€tta Madise koske, Ämari kalmistut, Vasalemma lossi ja veel mitmeid ja mitmeid kohti mis seikluse kĂ€igus tuli lĂ€bida. Igatahes Seiklusministeeriumil on Ă€gedad ĂŒritused ja tuuldumiseks vĂ€gagi sobivad.

  • Matkad looduses,  Tripid

    Keila – Joalt Paldiskisse

    Kevadine luusimine Keila – Joal venis seekord tiba pikemaks kui plaanitud. No kohe ei tule vĂ€lja nii, et kĂ€id ainult plaanitud kohas, ikka viskab midagi ventilaatorisse 😀 JÀÀ oli juba enamjaolt lĂ€inud, ainult maanteepoolsel lainemurdjal ulpisid mĂ”ned pangad. Vett oli samapalju kui inimesigi kohati tuli lausa trĂŒgida, et kuhugi lĂ€hemale pÀÀseda 😀 Lonkisime niisama ringi ja nautisime ilusat ilma ja vaateid. LĂ”puks sai kopp ette aga koju minna ei viitsinud. MĂ”tlesime, et lĂ€hme kolame Paldiskis ka kui me juba siin oleme….

    Aga noh teele jĂ€i ju Treppoja. Vaja oli seal ka pisut luusida ja pildistada. Kuna vett oli siis paistis kaskaad eriti hĂ€sti vĂ€lja. Selline ilus mitmeastmeline 😉 Kui siin sai ka piisavalt loodust nauditud panime edasi sihtmĂ€rgi poole.

    Aga saad sa siis otse panna kui silt nĂ€itab vasakule 😀 😀 Tegime vĂ€ikse kĂ”rvalpĂ”ike Klooga koonduslaagri asukohta. Seal pisikesel jĂ€rvekesel asjatas ĂŒks ĂŒksik luik, ootas oma kaasat ilmselt. Klooga koonduslaager rajati 1943. a septembris. Vangide arv pĂŒsis kogu tegevusaasta jooksul 1800 ja 2100 vahel. Kokku vĂ”is laagrist lĂ€bi kĂ€ia ligikaudu 3000 nii mees- kui ka naissoost juuti, kellest enamik pĂ€rines Leedust Vilniuse ja Kaunase piirkonnast, vĂ€hem ka LĂ€tist Salaspilsist. Laagri kinnipeetavad töötasid organisatsiooni Todt alluvuses puidutööstuses ning betoontoodete ja allveelaevade signaalmiinide valmistamisel. Klooga laagri komandant oli SS-UntersturmfĂŒhrer Wilhelm Werle, valvemeeskonna pĂ”hiosa moodustas eestlastest formeeritud 287. kaitsepataljoni 3. kompanii. 1944. a augustis, kui Punaarmee oli tagasi vallutamas Eesti territooriumi, evakueeriti osa vĂ”rgustiku vange Poolas asunud Stutthofi koonduslaagrisse. 17. septembril anti Saksa vĂ€gedele kĂ€sk Eesti kiirkorras maha jĂ€tta. 19. septembril 1944 hukati Kloogal 2000 seni evakueerimata vangi, laibad sĂŒĂŒdati tuleriitadel. Hukkamiseks saabus laagrisse erikomando. Ei ole teada, kas tegu oli SSi vĂ”i Saksa julgeolekupolitsei ĂŒksusega ja kes seda kĂ€sutas. Umbes 80 vangil Ă”nnestus end laagrihoonetes varjata ning massimĂ”rvast pÀÀseda. Üldiselt selline sĂŒnge koht…

    Hakkasime edasi liikuma Paldiski poole aga noh kus sa saad kui kisub vasakule 😀 😀 Tegime kĂ”rvalpĂ”ike Madisele. Madise kirik on pĂ€ris huvitava koha peal, klindi serval. Ilus vaade merele, ilmselt oli meri kunagi siinsamas klindi all. Harju-Madise kiriku ajalugu algab 1219.a, mil Taani misjonĂ€rid ristisid kohaliku rahva. Sel ajal oli kihelkonna praegustes piirides juba olemas enamik tĂ€naseid kĂŒlasid. Eestimaa rĂŒĂŒtel Helmhold von Lode kirjeldab 1296.a Lodenrodhe’t (LaokĂŒla) kui “kindlustatud kohta ja linna”. VĂ”ib arvata, et linnaks nimetatud kohas ei puudunud ka kirik. 1296. aastat vĂ”ib niisiis pidada Harju-Madise kiriku esmamainimise aastaks. Kirik ja mĂ”is pĂ”letati JĂŒriöö ĂŒlestĂ”usu ajal. MĂ”isnik Hermannus de Toys’i saatusest pole midagi teada, peremeheta jÀÀnud maad lĂ€hevad Padise kloostri valdusse. TĂ”enĂ€oliselt ehitati Padise munkade ja kohalike rootsi talupoegade initsiatiivil Ă”ige varsti uus kirik. V. Raami andmeil ehitati 1464-84 juba kivikirik. Miks kirik pĂŒhitseti apostel Mattiasele, ei ole teada. Tuntud on legend, mille jĂ€rgi kiriku ehitas keegi kapten Mattias, kes siin paigas pÀÀses merehĂ€dast. Legendi kasuks rÀÀgib kiriku asukoht otse rannaastangu ÀÀrel. Kiriku peauks on suunatud merele ja kantsli kĂ”larÀÀstast ehib kujund, mis meenutab nii pĂ€ikest kui ka laeva rooliratast. Kiriku lĂ€hedale on 1984.a paigaldatud Eesti rahvakooli asutaja B. G. Forseliuse sĂŒnnipaika tĂ€histav mĂ€lestuskivi.

    LĂ”puks jĂ”udis kĂ€tte ka aeg Paldiskisse minna 😀 😀 Mis seal kĂ”igepealt silma hakkab…. Kui vanasti oli see majakas siis nĂŒĂŒd on tuulegeneraatorid 😀 Kolasime vĂ€he Peeter Suure merekindluse jÀÀnukitel, tahtsime torni ka ronida aga nagu ikka on trepid vanametalliks lĂ”igatud. Ainuke koht kus samalaadsetesse tornidesse veel ronida saab on Hiiumaa. Seal pole veel treppe metalliks lĂ”igatud. Peeter Suure merekindluse jÀÀnukeid on terve Eesti tĂ€is ja need on pĂ€ris pĂ”nevad militaarhuvilisele. Ma olen enamuse neist lĂ€bi luusinud. Tegime veelpankrannikust ka paar kohustuslikku pilti ja oligi minek kodupoole

  • Tripid

    Trip Venemaale 65a II MS vol.7

    Hommikul varakult Ă€ratus, et jĂ€tkata vĂ€ga tihedat ja asjalikku programmi. Hommikusöök söödud kobisime bussi ja algas sĂ”it Kroonlinna poole. Esimene peatus oli maja juures kus kunagi elas Lydia Koidula. Sealt edasi lĂ€ksime promenaadile Vaatasime Peetri kuju ja kolasime kaldapealsel. Sadamas oli hulga sĂ”jalaevu nĂ€ha aga neile ligi ei saanud enam. Eelmisel pĂ€eval oli kĂŒlastus olnud. Uurisime veel Kroonlinna nulli, see oli tĂ€itsa paigas.

    Promenaadilt lĂ€ksime edasi ĂŒle rippsilla kiriku juurde. Merekirik oli remondis ja sisse ei saanud. Iseenesest on kirik kĂŒlastust vÀÀrt aga sellest mĂ”nes hilisemas blogis. Kolasime niisama vĂ€ljakul ringi. Vaatasime erinevaid mĂ€lestusmĂ€rke ja igavest tuld kah. Igavese tule juures miski kohalik tattnokk pĂ”letas tule juurde toodud nelke. Ilmselt polnud sĂ”jast kuulnud miskit. Kui Kroonlinn uuritud kimasime edasi Peterhoffi purskaeve vaatama.

  • Tripid

    Trip Venemaale 65a II MS vol.5

    Levaƥovost edasi sÔit lÀks hiirvaikselt. Eks kÔigil olid oma mÔtted sellest asjast. Veidi aja pÀrast jÔudsime Mannerheimi liinile.

    Liini asuti ehitama juba 20-ndatel, kuid rahu ajal jÀi asi loomulikult soiku.
    Kiiruga klopsiti midagi kokku 1939a suurĂ”ppuste kĂ€igus. Paljud punkrid, mis olid planeeritud betoonist ehitati puust, palju jĂ€i ĂŒldse ehitamata. Paljud miinivĂ€ljad jĂ€id rajamata, kuna lihtsalt ei olnud piisavalt miine sellise pika rindejoone jaoks. TankitĂ”rjekahureid oli vĂ€he ja neid kasutada ĂŒpris keeruline, kuna Soome maastik on kĂŒnklik.
    Varustuse toomine oli omaette probleem, kuna nappis veoautodest, liin asusus, aga baasidest kaugel. Soomlaste kĂ”ige kĂ”vem trump selle liini juures olid just nimelt need suurĂ”ppused. Mehed said aega, et teha ettevalmistusi, tutvuda omavahel ja oma ĂŒlemustega, mĂ€ngida lĂ€bi rĂŒnnakud, avastada nĂ”rgad kohad jne.. Ilmselt pidas see liin venelasi kinni ainult tĂ€nu sellele, et soomlastel oli vĂ”itlusvaimu kaitsta kodumaad ja venelastel polnud vĂ€ga kogemust sĂ”dida.

    Muidugi huvitav oli see, et nagu buss kinni peab kuskil suva kohas metsa vahel nagu see Mannerheimi liin on ilmuvad kohe nagu maa alt igasugu turistinĂ€nniga kaubitsejad 😀 😀

  • Tripid

    Trip Venemaale 65a II MS vol.4

    Hommikul oli vĂ€ljasĂ”it varakult ja programm hullult tihe. Hakkasime liikuma Viiburi poole. Teel tuli Ă”ige mitu kultuuripeatust 😉 Esimene neist oli LevaĆĄovo. See on vĂ€ga karm koht….
    LevaĆĄovos oli NKVD salajane matmispaik, kuhu maeti salaja umbes 50 000 sĂ”jaeelsetel aastatel maha lastud inimest, nende seas ĂŒle 4000 eestlase. KĂ”rge planguga piiratud maalahmaka jube saladus sai avalikuks alles 1989. aastal.

    See on selline koht mille kirjeldamiseks puuduvad sĂ”nad. Mina arvan, et iga eestlane kes kĂ€ib Peterburis vĂ”iks kĂ€ia ka siin… vaadata oma silmaga..

  • Tripid

    Trip Venemaale 65a II MS vol.1

    Sai kĂ€idud ĂŒhe Ă€geda tripi raames Venemaal luusimas. Grupp oli vĂ€ga kirev ja Ă€ge. Grupijuht oli Boris Gorbunov ja grupis oli peale niisama tilulilutajatele 2 soomepoissi, Üks vanahĂ€rra kes oli pĂ”lvipikkune kui vene vĂ€ed sisse tulid, Lagedi VabadusvĂ”itluse Muuseumi omanik Johannes TĂ”rs. Tema isa oli olnud piirivalvur sel ajal. Nende mĂ€lestusi kuulata oli pĂ€ris huvitav. Startisime JĂŒrist ja esimene peatus oli Kingissepas.

    Kingissepas uurisime paari mÀlestusmÀrki ja sealt edasi sÔitsime kohta kus oli EV piir vanasti. Seal vÀike peatus ja vanahÀrra rÀÀkis oma mÀlestusi vene vÀgede sissetulekust. Edasi sÔitsime sealt Piiteri poole.

    JĂ€tkub….

  • Tripid

    Kuidas ma Kiievis kÀisin

    ÜkspĂ€ev kĂŒsiti kas ma Kiievi tahan minna. No mis mul saab selle vastu olla kui trippida saab. Nagu juba traditsiooniks kujunenud euroopa poole minekul tuleb peatus Leedu 19-ndal . Saab selga sirutada, sĂŒĂŒa olematu raha eest ja natuke loomi vaadata. Kui kĂ”ik need eelpool kirjeldatud protseduurid tehtus lĂ€ks sĂ”it edasi…

    Nagu ikka on Poola meil imedemaa…. Kummalised sildid mis ilmselt neil midagi muud tĂ€hendab kui kerakolli 😀 😀 Keset heinamaad olev baar ja pikk sirge tee jne.

    Vahepeal ööbisime mingis pansionaadis keset suurt parki. Baaris oli Àge topisepaar jÀnkuonu ja rebaseonu maiustasid kokteiliga.

    Kiiev krt igavene pirakas linn… Kobisin kohe vanalinna laiama, see igavesti kĂ”rge mĂ€ta otsas ja vaade sealt pĂ€ris hea. JĂ”el terve joru igasugu laevukesi, mis tegelikult on restoranid. Dnepri jĂ”e kaldal oleva kraana otsast sai kummiga alla karata. Kusjuures selle atraktsiooni juures oli alati jĂ€rts niipalju kui ma sealt mööda kĂ€isin. Sild ĂŒle jĂ”e oli nii pirakas, et suured laevad panid alt lĂ€bi viuh ja viuh. Mis eriti Ă€ge laevad uhasid edasitagasi nagu meil autod Tartu maanteel ja metroorong paneb ka ĂŒle silla. Teisel pool ongi peatused maa peal aga Petshershkaja lavra poolel paneb sillalt viuh otse maa sisse 😀 😀 Kalamehed istusid sillal pĂŒĂŒdsid kala selle liikluse vahel. Vot ei saa aru mis moel nad tundsid nĂ€kkamist 😀 😀 Korki peab ilmselt binokliga vaatama 😀

    Aprilli kohta oli jube soe ja kĂ”ik Ă”itses. Vanalinnas on pĂ€ris vĂ€gev kirikukompleks suure kiviaia sees Petsherskaja lavra . See on nagu tĂ€iesti omaette linn linnas. Seal pidavat olema ka munkade poolt uuristatud kĂ€igud aga seal ma ei kĂ€inud. Vaade oli muljetavaldav, kirikutes sees pilti teha ei saanud, vanamutid lendasid kohe peale kui fotokat nĂ€gid 😀 Isegi tuvila oli kirikute juures olemas. Huvitav milleks?? Vanasti oli kas kirjatuvi vĂ”i söök. TĂ€napĂ€eval ilmselt tilulilu vĂ”i söök. PĂ€evitajaid nĂ€gi igal murumĂ€ttal. Pauka oli ka pesakonna tuulduma toonud. Kellegi 5 jalaga hobune nĂ€ksis kah rohtu 😀 😀

    Sama mĂ€tta otsas kus on kirikukompleks on veidi edasi igavene suur 2 MS memoriaal ja muuseum. Rodina mat paistab ĂŒle linna. Luusisin ja uudistasin Ă”htuni seal. Muuseumi sisse ei hakanud minema. JĂ€tsin selle jĂ€rgmiseks pĂ€evaks.

    JĂ€rgmisel pĂ€eval kĂŒlastasin muuseumi. See oli pĂ€ris huvitava ĂŒlesehitusega, saalides liikusid ĂŒhest ajastust teise. Igas saalis oli oma ajastu tĂ€pselt kronoloogilises jĂ€rjekorras. Muuseumis eksponaate kĂ”vasti. Ka koonduslaagrite teema oli tĂ€iesti eraldi saalina.

    PĂ€ris karm oli see koonduslaagrite teema. Tegin paar pilti kah toodangust aga siia kĂ”iki ei pane. Siin pildil on nĂ€ha inimnahast sĂ”rmikud.. Oli veel inimrasvast seep ilusti pakendatud ja kiri kah peal millest tehtud, kellakottidest tubakakotid jne jne. Üks saal sisaldas ainult rindelt tulnud teateid surma saamise vĂ”i teadmata kadumise kohta, terved seinad olid neid tĂ€is. ilmselt oli neid seal tuhandeid.

    Pealemuuseumi kĂŒlastust kolistasin mööda linna, poes oli isegi kohalike toodete kĂ”rval Rakvere viinerid saadaval. Kuskil nurga taga oli Olympic casino kah 😀 😀 Ja maailm on ikka imepisike, tiksusin vaikselt ĂŒle silla ja vaatasin kuidas kalamehed kala pĂŒĂŒavad. Üks vend vaatas otsa ja kĂŒsis puhtas eesti keeles… sa kĂŒll kohalik pole 😀 sul eestlase nĂ€gu 😀 RÀÀkisime tubli tunni temaga seal juttu, proovisin isegi kala pĂŒĂŒda tema Ă”ngega. Tuli vĂ€lja, et kalapĂŒĂŒk kĂ€ib tundega 😀 korki polegi nagu talvel sikutiga jÀÀaugust. Aga krt ĂŒles andis ikka kerida, ĂŒle 50 meetri pidavat olema kĂ”rgust sillal. Vana oli pĂ€rit Keilast ja Ă”de pidavat praegugi seal elama 😀 Nii, et tegelikult on Kiievis vaadata sitaks.

  • Matkad looduses,  Tehtud ĂŒritused,  Tripid

    Minsk-Brest

    Panin sĂ”pradega kamba kokku, sebisime Tulika rendist auto ja kimasime Valgevenesse tuulduma. Minskis Eesti saatkonnas oli tulek kokku lepitud. Parkisime auto saatkonna hoovi ja ise linna laiama… Ööbisime otse kesklinnas kaubamaja kĂ”rval sebitud korteris 😉

    Õhtul enne kotile kobimist panime plaani paika, et hommikul Bresti minek… Hommikul kui kĂ”ik pestud-kustud-kammitud vĂ”tsime auto ja andsime tuld Bresti poole. Minski servas turnisime korra ka miski kurgaani otsas… nĂ€gi pĂ€ris kaugele. MĂ”ned vennikesed olid vist tulnud kurgaani vaatama tankidega… igatahes olid ilusti parklas pargitud 😀   

    Kimasime edasi… Vahepeal pĂ”ikasime ka trassilt kĂ”rvale HatĂ”ni memoriaali vaatama. Ärge ajage HatĂ”ni segamini KatĂ”niga…. need kaks eri asja. See olevat olnud pisike kĂŒlake metsas mille Aadu mehed maatasa tegid. Memoriaal iseenesest pĂ€ris sĂŒnge.  Korstnajalad vĂ€idetavate talukohtade peal pĂŒsti koos nimedega kes Ă€ra tapeti selles talus… Kellad löövad… tekitavad pĂ€ris sĂŒrr oleku…. Igatahes tasus vaatamist…

    Kui see ka vaadatud sĂŒgasime edasi… Ah jaaa tĂ€itsa maksuline kiirtee oli….  igavene lai ja sile, lubatud oli 120 km/h, me nagu turistid ikka ĂŒritasime siis kah 120 sĂ”ita.  Krt kĂ”ik panid meist mööda nagu postidest isegi ĆŸigullid….. Vaatasime, et 150 oli see tempo millega kĂ”ik lasid trassil. Miilits mÔÔtis kiirust aga maha ei vĂ”tnud…. PĂ€rast kohalikelt kĂŒsisime mis vĂ€rk… öeldi, et 150 ei vĂ”ta miilits kiirteel maha aga nagu ĂŒle lased saad trahvi 😀 😀 LĂ”puks jĂ”udsime Bresti….  KĂ”igepealt sattusime vĂ€idetavalt endise NSVL kĂ”ige suuremasse raudteemuuseumi. KĂ”ik eksponaadid pidavat olema töökorras. Muuseumi vĂ€ravas sattusime kokku ĂŒhe papiga kes oli just pinsile jÀÀnud. Kuuldes meie eestikeelset juttu kargas kohe ligi, et tal ka keegi eestist pĂ€rit ja meie nagu zemljakid talle. Haaras kohe meil nööbist ja tegi vĂ€geva ekskursiooni…. 

    Marssisime ĂŒle tee Bresti kindlusesse. Kah pĂ€ris kĂ”va memoriaal….. Luusisime seal tiba ja siis veel kindluse taga mingil surnuaial.

    Peale kultuuri manustamist mĂ”tlesime sööma minna… Tee ÀÀres suur kaubamaja, hĂŒppasime sisse…. EnnĂ€e kohvik aga krt pĂŒstijalakas ja noad kahvlid ketiga laua kĂŒljes kinni 😀 😀 .  KĂŒsisin kohalikelt kas mingi normaalne söögikoht ka om.  Mainiti, et kĂ”rvaltĂ€navas on Itaalia restoran aga kohalikud seal ei kĂ€i, vĂ€ga kallis pidavat olema. Muud ĂŒle ei jÀÀnud otsustasime minna… kĂ”hud olid ilgelt tĂŒhjad… Leidsimegi ĂŒles selle resto. Suht muljetavaldav oli… Suured kapid turvad olid uksel, sees tuli riided garderoobi anda nummeri vastu…. juhatati lauda ja anti menĂŒĂŒd nĂ€ppu…. Valik oli hea… mĂ”tlesime, et kĂ”ik tellivad erinevad road siis saame maitsta kĂ”ike  😀  NĂ€ljasem tellis kohe pizza  😀 teised veel mĂ”tlesid…. lĂ”puks said tellitud söögid – joogid ikka korralikult nagu kombeks 😀 Et kui juba prassimiseks lĂ€ks siis las olla 😀 Oh sa pĂŒha petlema pasahĂ€rg… kui siis see kĂ”igepealt tellitud pizza toodi….. mĂ”tlesime kes selle Ă€ra sööb, sellest oleks meile kuuele jĂ€tkunud 😀  Kohe toodi ka muu tellitud staff… no seda oli ikka palju… me tĂŒkk aega pugisime ja Ă€gisesime. MĂ”tlesime, et krt palju arve tuleb.. Ă€ra ka joosta ei saa, riided vĂ”eti Ă€ra 😀  ilmselt tuleb nĂ”usid pesema jÀÀda… LĂ”puks kĂŒsisime arve…..  Kuis see toodi ei saanud s…. aru kas see oli ĂŒhe inimese arve vai kĂ”ik kokku…. KĂŒsisime jĂ”hvikalt jĂ€rgi mis vĂ€rk on..  Pidavat olema kĂ”ik kokku… meil kukkusid lĂ”uad pĂ”lvini lahti… Kuue inimese arve… söögid, joogid, veinid oli kokku ca 40€.  Kaasa pakiti veel pool pizzat mida ei jĂ”udnud Ă€ra sĂŒĂŒa.. Veeresime kuidagi autosse ja panime tuld Minski poole.