• Matkad looduses,  Tsill

    Koolilapsed vikus tsillimas.

    Kui Rix veel junga oli sai natuke tsillitud vikus. KĂ”igepealt tuli ikka proovile panna osavus kirveviskes ja vibulaskmises 😉 Siis sai mÔÔtu vĂ”tta linnuselahingus.

    Kui linnus vallutatud, kĂ€isime Siniallikatel uurimas kas allikad ikka on sinised vĂ”i on muud vĂ€rvi ka 😉 Kui natuke teadmisi ammutatud Siniallikate ja eestlaste pĂŒhapaikade kohta oli aeg kuulata juttu viikingite tegemistest ja varustusest. Soovijad said proovida mis tunne oli olla tĂ€isvarustuses sĂ”jamees 😉 😉 Kui see ka proovitud jĂ€i veel viikingilaevaga retkel kĂ€ia. LaevasĂ”idul sai proovida aerutamist, mis polegi niisama lihtne. Et laev liiguks on vaja korralikku meeskonnatööd .

  • Tripid,  Tsill

    Vormsi

    MĂ”nda aega tagasi sai kolatud Osmussaarel, nĂŒĂŒd jĂ€rg Vormsi kĂ€es 😉 Laevapileteid autole sebides tundus, et see pĂ€ris kuum saareke. PĂ€ris paljud vĂ€ljumised pikalt vĂ€lja mĂŒĂŒdud. Aga igatahes sinna me saime. Plaaniks oli kalmistul asjatamine ja siis vabakava. KĂ”igepealt mĂ”tlesime kiirelt luusida Rumpo matkarajal, sinna kimades viskasime kiire pilgu tee ÀÀres olevale Vormsi ajaaiale. PĂ€ris Ă€ge nĂ€itus kohalikust eluolust vanasti ja tĂ€itsa tasuta. Kui nĂ€itus uuritud kimasime edasi matkarajale. See pĂ€ris lahe vaikselt tiksumiseks. Kahju ainult, et need vaatetornid nii madalad on, vĂ”iks vabalt olla paar meetrit kĂ”rgemad. Huvitav, et siin olid kadakad hullult marju tĂ€is, pole ammu nii suurt kadakamarjade hulka nĂ€inud. Ah jaa siin on ka saun kus saab teha enneolematut romantikat 😉 Sauna saab ujudes, kummipaadiga vĂ”i SUP laudadega ja mahub sinna 8 inimest. Hind tuleb muidugi peremehega kokku leppida.

    Matkarajal nĂ€eb toimetamas hulgaliselt veiseid. Uudistasime natuke ĂŒksteist ja toimetasime omi tegemisi edasi segamatult.

    Kui matkarajal tiir peal uurisme vĂ€he kohaliku Ă”igeusukiriku varemeid. Siinsamas on isegi tankla olemas 😉 Muidugi Vormsi Ă”igeusu kogudus oli Eestis ainulaadne kuna toimetas ainukesena rootsikeelse kogudusena. Asutamisel tundus koguduse tulevik lootustandev, aga mitmete asjaolude tĂ”ttu kaotas 20 sajandil elujĂ”u ja saarerahvas lĂ€ks suurel arvul tagasi luteri kirikusse. Kahju muidugi, et sinna kirikusse sisse ei saa. Huvitav on see, et uksed on tĂ€pselt samas stiilis nagu Virtsu vanal Ă”igeusu kirikul mida sai ka hiljuti kĂŒlastatud.

    Kui juba seal saare servas siis ikka vaja majakas ka ĂŒle vaadata. Huvitav, et Ă”ige mitmes kohas nĂ€gime tee ÀÀres naljakaid pukke, huvitav milleks neid seal kasutatakse… Majakas siin malmist ja vĂ€ikse raha eest saab isegi ĂŒles turnida. All on isegi ĂŒks tehnohoone sĂ€ilitatud koos tehnikaga rahvale vaatamiseks. Samalaadne tehnohoone on ka Naissaarel aga seal on koos raadiojaamaga. Kahjuks seda tehnohoonet Naissaarel avalikkusele ei nĂ€idata, ehk kunagi tehakse lahti… Mul muidugi on Ă”nnestunud seal mĂ”ned korrad kĂ€ia.

    Kui majakas uuritud vĂ”tsime suuna kalmistule. Teel sinna pĂ”ikasime lĂ€bi kĂ€sitöötoast ja uurisime mida pakutakse. Siin pĂ€ris palju igasugu vidinaid, isegi pĂ€ris kĂ”va valik vikunuge oli saada 😉 Ja oligi aeg kirik ja kalmistu ĂŒle vaadata. Kohalik 13 sajandil ehitatud PĂŒha Olavi kirik on ilmselt ĂŒks suurimaid vaatamisvÀÀrsusi saarel kui muidugi mitte arvestada suurt ratasristide vĂ€lja kalmistul. Algne kirik oli ilmselt puust, kivist kooriruum ehitati juurde alles 14 sajandil. Kirikule ehitati ka kellatorn, mille jÀÀnuseid on siiani sissekĂ€igu juures nĂ€ha. Kirik rĂŒĂŒstati tĂ€ielikult Liivi sĂ”ja ajal. Rööviti kirikuhĂ”be ning kirikukellad viidi Saaremaale. RĂŒĂŒstajateks olid nii vene sĂ”javĂ€elased, saarlased ja rootslased. 1632 pĂŒstitati vana puuhoone asemele uus kivihoone. Kiriku iseĂ€rasuseks on tĂ€napĂ€eval torni puudumine, kirikukell ripub ukse kohal kĂ”rge katuseharja all. Tahtsime kirikusse sisse ka saada aga kahjuks sel pĂ€eval polnud kedagi saarel kes oleks ukse lahti teinud. KĂ€isime ajasime asjad jonksu kalmistul ja kadusime aega parajaks tegema saare teise serva.

    Luusides jĂ€i SuuremĂ”isa mĂ”isa varemete juures silma mingi huvitav keldrike. Tuli ikka uudishimust nina sisse pista. Sees vĂ€ike istumiskoht aga mis vĂ€rk sellega on ei sĂŒvenenud.

    Muidugi bussijaamu on siin igal nurgal ja algul ei saanud pihta mis vĂ€rk nende pĂ€ikesepaneelidega bussijaama katustel on… LĂ”puks ei andnud hing rahu ja kĂ€isin uurimas mida vĂ€rki on 😀 😀 Tuli vĂ€lja, et bussijaamades vĂ€ike LED valgus toimib pĂ€ikesepaneelide toitel. RĂ€lby pukktuulik oli ka Ă€ge, siin on ka vĂ€ike kĂ€sitöömĂŒĂŒk iseteenindusena 😉 vĂ”tad meelepĂ€rase vidina ja raha paned kivi alla 😉 😉

    Ühe puu kĂŒljes keset kĂŒla oli pĂ€ris pirakas pesakast, hubitav mis elukale see mĂ”eldud oli… Ja isegi toimiv valgusfoor oli 😀 😀 Eks selle otstarve siin saarel nagu ka Pranglil on puht dekoratiivne 😉 Vaatasime kiirelt veel paari nĂ”ukaaegset piirivalve vaatlusposti ja kimasime sadamasse. Koduteel veel vĂ€ike kohustuslik peatus Ungru lossi juures 😉

  • Matkad looduses,  Tripid,  Tsill

    Osmussaar

    Juba mitu aastat ĂŒritanud sinna saarele luusima minna aga ei ole kuidagi Ă”nnestunud. Kas aega ei ole vĂ”i kĂ”ik kohad matkale vĂ€lja mĂŒĂŒdud. Seekord Ă”nnestus kuidagi imekombel kĂ”ik asjad kokku klapitada, nĂŒĂŒd oli ainult vaja kokkulepitud ajal Dirhami sadamas olla. Sadamas grupijuht juba ootas, kui kĂ”ik koos transportis Arabella meid Osmussaart avastama 😉

    Et siis natuke saare ajaloost paar sĂ”na 😉 Osmussaare rootsikeelse nime Odensholm jĂ€rgi vĂ”ib arvata, et saar oli peatuspaigaks juba vikuajal. Nime seostatakse ka PĂ”hjala jumala Odiniga kelle kohta liigub siin palju legende. Ürikutes mainitakse vaid möödaminnes seda mereteede suhtes keskset aga mĂ”isavaldustest kaugele jÀÀvat saart, mis tĂ”enĂ€oliselt oli asustatud vabade inimestega. Saare viimase asukad teavad oma esivanemaid vaid kĂŒmme pĂ”lve tagasi ning arvavad, et nende esiisad asusid tĂŒhjale saarele 17 sajandi esimesel poolel. Eks siin ole ka katk laastamistööd teinud seetĂ”ttu on nii esma- kui taasasustajate pĂ€ritolu kohta on ĂŒsna vĂ€he teada. Teadaolevalt oli elanike arv kĂ”ige suurem 1934 aastal, rahvaloenduse jĂ€rgi elas saarel 131 inimest, kĂ”ik peale majakavahi perekonna olid rahvuselt rootslased. Rahvaarvu reguleerimiseks kehtis Osmussaarel kirjutama seadus, et kolm venda vĂ”isid kohale jÀÀda, ĂŒlejÀÀnud pidid minema mujalt Ă”nne otsima. Pered olid ĂŒldjuhul suurpered, kuhu kuulus keskmiselt 12 inimest, tuli ette ka paarikĂŒmneliikmelisi peresid. Osmussaare kĂŒla Bien oli tĂŒĂŒpiline sumbkĂŒla, mis oli asustuse kasvades ĂŒha tihenenud. KĂŒla juurde kuulusid kaks tuulikut. Isegi kabel oli olemas saarel. Esimene tuletorn ehitati siin 1765 aastal aga see kadus lainetesse 19 sajandi keskel. Praegusele asukohale ehitatud torn oli rusudes nii Esimese kui ka Teise maailmasĂ”ja lĂ”puks. 1920 aastal taastati kivist tuletorn mis asendati 1952 aastal praeguse raudbetoonist ehitisega.

    Tunnike tiksumist mööda peegelsiledat merd ja kohal olimegi. Kohalik matkarada teeb saarele tiiru peale ja pĂ€evakesega kĂ€ib selle lĂ€bi nagu giid mainis. Sadamast hakkasime vaikselt tiksuma. Giid oli vĂ€ga asjalik ja tempo ka tĂ€itsa ok mu haige jala jaoks. Ma isegi jĂ”udsin iga nurga taha vaadata 😉 Ikka vaja luusida rannas ja vaadata mida meri kaldale toob. Midagi erilist ei olnud, ainult paar apelsini ja surnud hĂŒljes. Kuna siin saarel vĂ€idetavalt kiskjaid ei ole kes laibad nahka paneks siis on see siin saarel puhtalt putukate pĂ€rusmaa. Kurja oleks varem teadnud oleks kĂ€rbsetĂ”ukude jaoks karbi kaasa vĂ”tnud, need kalameeste seas nĂ”utud kaup 😉

    Peale vĂ€ikest jalutuskĂ€iku olimegi juba kabeli kuures. Esimene puitkabel rajati Osmussaare sadamasse juba 16 sajandil. Kuna siin saarekesel maapind kerkib usinasti siis tĂ€napĂ€eval paikneb kabel ca 1,5 kiltsa kaugusel sadamast. 1766 pĂŒhitseti sisse samasse kohta ehitatud lubjakivist kabel. See seisis seal kuni 1941 aastani, mil see Aadu ja Jossifi meeste naginas puruks lasti. Sellest sĂ€ilis vaid fassaad ja torn. Kabeli varemete konserveerimistöödega alustati 2006 aastal, mille kĂ€igus taastati osaliselt kabeli mĂŒĂŒrid ja kellatorn. Töödega lĂ”petati 2009 aastal, mil paigaldati kabelile uus kell ja katusele tuulelipp. Muidugi on siin ka pisike kalmistu aga tĂ€napĂ€eval siia enam ei maeta. Siinsamas on ka tĂ€iesti korralik kemps, ei peagi pÔÔsa taha minema 😉 Siit edasi liikusime kohalikke militaarobjekte uurima. Neid siin ikka natuke on aga sellest kirjutan hiljem lĂ€hemalt.

    Enne majakani jĂ”udmist oli ikka vaja ĂŒle vaadata kohalik pankrannik. See jĂ€lle selline omapĂ€rane kus peaks tegelikult pikemalt luusima. Siinkandis on pĂ”hja lĂ€inud vĂ”i lastud ikka hulgaliselt laevukesi. Suht kalda ÀÀres vedeleb miski aurukatla laadne asjandus ja mingi ĂŒlekandevĂ€rk. Huvitav, et siin on sellised asjad veel tĂ€itsa alles. Aegna ja Naissaar tehti omalajal ikka tĂ€itsa paljaks metalliĂ€rikate poolt.

    Majaka juures paar punkrit ja muud mudru. Majakavahi majas saab vajadusel ka ööbida ning vĂ€ike iseteeninduse lett on siin ka olemas, igatahes vett ja jÀÀtist saab 😉 😉 Kohvi saab ka teha.

    VĂ€ikse tasu eest saab majakasse ĂŒles turnida ja vaateid nautida.

    Kui jalad sirutatud, kaasasolevad vĂ”ikud söödud, muuseum uuritud hakkasime vaikselt tagasi liikuma sadama poole. PĂ”ikasime korraks veel uurima II MS langenute mĂ€lestusmĂ€rki ja ĂŒhishauda. Huvitaval kombel oli see isegi suht korras ja hooldatud, ĂŒldjuhul need nĂ”ukaobeliskid on rÀÀmas ja hooldamata. Siinsamas on ka kaugusmÔÔtja torn. LĂ”puks olime sadamas tagasi, laev juba ootas. Aga paar millimallikat ikka ĂŒritasin pildile saada niikaua kui rahvas laeva kobis 😉

    Mandril tagasi tegime vĂ€ikse söögi sadamakohvikus. TĂ€iesti ok söök oli maitselt, natuke kĂŒll Raekohaplatsi hinnad aga pole hullu 😉 Koduteel pĂ”ikasime sisse veel NĂ”va sadamasse, tahtsin teada mis on saanud nendest omalajal suure hurraaga ehitatud vikulaevadest. Üks vedeles sadamas kurvalt aga kus teine pole aimugi. Paar kohalikku vennikest pĂŒĂŒdsid siinsamas kala, kĂŒsisin neilt aga isegi nemad ei teadnud.

  • Matkad looduses,  Tripid

    Metsanurme matkarada.

    Sada korda kuulnud sellest Metsanurme matkarajast igasugu pĂ”nevaid jutte aga ise sinna kordagi jĂ”udnud ei ole. Eks tuli asi ette vĂ”tta ja ise pilk peale visata. Kui pikk see rada siis tegelikult on ei teagi… Erinevatel andmetel on selle pikkus 8 – 9,5km, seega paras paari tunniga lĂ€bi jalutada. Auto saab parkida kĂŒlakeskuse juurde ja sealt mööda tĂ€histatud teed tuld anda. Siinsamas on ka talumuuseum. Keegi on siin vanad rehvid Ă€ra kasutanud ĂŒsna praktiliselt ja nendest majakese ehitanud.

    PĂ€ris pikk osa sellest rahast kulgeb muidugi mööda kĂŒlateed kus midagi erilist ei ole. Rada lĂ”peb Üksnurme mĂ”isa varemete juures, sealt tuleb padavai tagasi lonkida veidi ja siis saab vĂ€ikse kĂ”rvalpĂ”ike metsa teha. Kohalike koduloolased on siin pĂ€ris usinasti asju uurinud aga see kuskil matkarajal vĂ€ga ei kohta, peale hiiekoha. VĂ€idetavalt leiti siit mĂ”isa maadelt Baltimaade suurim mĂŒndileid. See koht on matkarajal isegi mĂ€rgitud. MĂ”is ise vĂ€ga trööstitus olukorras ja mahajĂ€etud. Üksnurme mĂ”is asutati ilmselt kuskil 1630 aastatel. MĂ”isa esmaomanik oli Heinrich Hastfer. See on olnud veel Karl von Gernet, Julius von Ramm, Dietrich von der Pahleni ja von Baggehufwudtide omanduses. Alates 1900 aastast kuni 1919 aasta vÔÔrandamiseni oli mĂ”is von Antropoffite aadliperekonna valduses.

    Tagasi lonkisime juba vĂ€he pĂ”nevamat osa mööda. JĂ”e ÀÀres on ka paar head RMK lĂ”kkekohta. Seal on ikka palju tsillimas kĂ€idud aga kahjuks on sealt tĂ€naseks pĂ€evaks mĂ”ni kadunud. Seda head katusealusega lĂ”kkekohta enam ei ole kahjuks. Vaikselt tiksumiseks vĂ€ga hea rada ja rahvast ka ei ole 😉

  • Matkad looduses,  Tehtud ĂŒritused,  Tripid

    ValgejÀrve matk vol.2

    Vot kus kahe nĂ€dala jooksul vĂ”ib kogu olustik muutuda. Alles kĂ€isime ValgejĂ€rvel seltskonnaga matkal ja lund oli nii, et anna olla aga nĂŒĂŒd peaaegu sulanud kĂ”ik. Lonkisime mööda laudteed matkaraja lĂ€bi. VĂ€iksel jĂ€rvesaarel uurisime kuidas karu on mĂ€nnile jĂ€tnud oma tegutsemise jĂ€lgi. PĂ€ris korralikud kĂŒĂŒnisejĂ€ljed on nĂ€ha. Piilusime vĂ€he vaatetornist ĂŒmbrust ja samuti maitsesime allikast vett. Seal on pĂ€ris hea maitsega vesi.

    LĂ”puks jĂ”udsime tipi juurde seegi kord ja tegime vĂ€ikse lĂ”kke. Maiustasime vĂ”ikudega ja jĂ”ime kuuma teed peale. Kahju, et seda tipid enam ei ole. Kellegi hoolimatu vĂ”i kuri kĂ€si on sellele tule otsa pannud ja maani maha pĂ”letanud. Krt leidub ikka lolle. On siis raske lĂ”ke Ă€ra kustutada kui lahkud….. VĂ€ga mĂ”tlemapanev lause on MTÜ kodukal selle asja kohta. “Sellised kurvad lood panevad mĂ”tlema, kas Ă”hinapĂ”hiselt kĂ”igile loodu ikka vÀÀrib tegemist”…. Sellel on tĂ€itsa iva sees, viimasel ajal nĂ€eb ĂŒsna tihti kuidas kellegi nö. imearmsad “vabakasvatuse vĂ”sukesed” midagi lĂ”huvad ja vanemad vahivad pealt.

  • Matkad looduses,  Tehtud ĂŒritused,  Tripid

    ValgejÀrve matk

    Ajasime kamba kokku ja kimasime ValgejĂ€rvele tsillima. KĂ”rvemaa ja Kakerdaja on viimasel ajal kuidagi laadaks muutunud, rahvast nagu Viru tĂ€naval keset pĂŒhapĂ€eva 😀 😀 ValgejĂ€rve Õnneks Tallinnast piisavalt kaugel ja lĂ€bustajad pole seda veel avastanud. Seal saab veel rahulikult tsillida ilma, et oleks mingit hullu kisa ja lĂ€rmi. Metsas tahaks ikka metsahÀÀli kuulata 😉 Sattusime sinna tĂ€itsa Ă”igel ajal, vĂ€rsket lund oli sadanud ja mets oli ilus valge, ĂŒhtki inimjĂ€lge polnud nĂ€ha peale meie omade 😀 KĂ€isime kĂ”ik seal suud lahti ja nautisime vaateid 😀 Turnisime vaatetorni ja maitsesime allikavett.

    LĂ”puks jĂ”udsime tiiruga tipi juurde. Tegime tule ĂŒles ja nosisime oma kaasasolnud vĂ”ikud Ă€ra. See tipi on seal ĂŒks Ă€ge kohake ma seal isegi ööbinud mĂ”ned korrad nii suvel kui talvel. See kuulub kohalikule MTÜ-le ja viisakas on selle kasutamisest neile teada anda.

  • Matkad looduses,  Tehtud ĂŒritused,  Tsill

    Kakerdajas ööbimas

    Sai just Ă€sja öösel rabas pildistamas kĂ€idud ja sealt lĂ€ks idanema see ööbimise teema. Algul oli plaan, et lĂ€hme Ă”htul ainult ööbima aga kĂ€igult mĂ”tlesime, et need kes viitsivad ka vĂ€ikse matka teha vĂ”iks juba hommikul minna. Kui Ă”ige pĂ€ev oli kĂ€es siis staff autosse ja Kakerdaja poole punuma. Õnneks on seal talvel suht vĂ€he rahvast, veelvĂ€hem ööbimas. KĂ”igepealt nagu ikka asjale kohane vĂ€ike matk rabas Kakerdaja jĂ€rveni ja tagasi. See on muidugi niru, et ĂŒmber selle jĂ€rve ei ole matkarada, kuigi vĂ”iks olla…. Aega oli sitaks Ă”htuni, kuna osa huvilisi pidi alles Ă”htul meiega liituma. Tegime tiiru ka ĂŒmber kalajĂ€rvede, mingid vennikesed olid jĂ€rvele kilesauna teinud 😉 Ohh kuidas oleks tahtnud ka sinna minna… Aga eks ma ĂŒkspĂ€ev korraldan selle ka Ă€ra.

    LĂ”puks oli Ă”htu kĂ€es, tegime lĂ”kke ĂŒles ja valmistasime pesa ette öiseks ekstreemiks. Alusmatid ja magamiskotid paika ja koormakate metsaonnile ette. LĂ”puks jĂ”udis ĂŒlejÀÀnud seltskond ka kohale. Tegime vĂ€iksed söögid lĂ”kkel ja kobisime kotile. KĂ”ik mahtusime ilusti ritta nagu silgud karbis 😀 😀 Hommikul olid igatahes kĂ”ik elus ja terved. Peale Ă€ratust vĂ€ike kuum tee ja vĂ”iku ning kodupoole punuma. PĂ€ris ok tsill oli, peaks kordama.

  • Matkad looduses,  Tehtud ĂŒritused,  Tripid,  Tsill

    Öösel Kakerdajas pildistamas

    Nagu mul ikka siin teemad tekivad tĂŒhjalt kohalt 😉 Seegi kord tuli plaan puusalt 😀 😀 SĂ”pradega kamp kokku ja Kakerdaja rabasse pildistama. Staff autosse ja minek, ilus tĂ€iskuu öö oli. Parklast raba peale marssida ikka natuke on proovisime ka siin metsa vahel paar pilti teha, midagi tuli isegi vĂ€lja.