fbpx
  • Matkad looduses,  Tripid,  Tsill

    Iisaku – Toila

    Polnud miljon aastat Iisakus kĂ€inud seega tuli asja teha 😉 Viimati sai kĂ€idud siis kui vaatetorn oli veel vana. NĂŒĂŒd uus kah Ă€ra nĂ€htud, vaade parem kui eelmisest. Pidavat mĂ”ned meetrid kĂ”rgem ka olema 😉 Nii, et sealkandis luusijad uus vaade on saadaval 😀 Peale torniga tutvumist viskasime pilgu peale kohalikule muuseumile ka. Kurja kui Ă€ge sĂ”ba seal oli, mul just sellist oleks vaja.

    Iisakult edasi Lohusuu poole. Senikaua kui saun kĂŒdes katsetasin natuke pilte teha vihmasajus, midagi ehk tuli isegi vĂ€lja. Pitsaahi sai ka Ă€ra katsetatud, seekord kĂŒll lihaga mitte pitsaga aga eks ĂŒkspĂ€ev tuleb pitsa ka 😉

    JĂ€rgmisel pĂ€eval oli plaan kodupoole tagasi tiksuda aga kus sa sellega, ega otse ju ei saa 😀 Kahjuks oli muidugi jube vihmane ilm aga paar pilti ikka sain Toila oru pargis teha seni kui teised pargiga tutvusid. Kah ĂŒks vĂ€gev kohake kus tasub kĂ€ia, iga aastaga muutub see aina ilusamaks. Oru pargi ajalugu algab 1897 aastast, mil Peterburi kaupmees Grigori Jelissejev ostis PĂŒhajĂ”e kaldal asuvad talud 30 000 rubla eest ning PĂŒhajĂ”e mĂ”isa koos karjamĂ”isaga 94 000 rubla eest. Kokku osteti ca 144 ha maad. Ehitise projekti tellis G. Jelissejev tolleaegselt tuntumalt arhitektilt Gavril Baranovskilt. Rajatava 90 ha suuruse pargi plaani koostas Riia linnaaedade direktor Georg Kuphaldt. Tsaaririigi kokkuvarisemise tagajĂ€rjel emigreerusid Jelissejevid vĂ€lismaale ja loss koos pargiga jĂ€i hooldamata. 1934.a. ostsid Eesti tööstusringkonnad Oru lossikompleksi koos pargiga G. Jelissejevilt 100 000 krooni eest ja kinkisid selle Eesti Vabariigile riigipea suveresidentsiks. TĂ€psemalt saab oru pargist lugeda siit

    Toilast edasi kimasime korra Valastele, teel pĂ”ikasime sisse pĂ€ris huvitavasse kohakesse… Kuldkaru mĂ”is. Polnud sellest varem midagi kuulnudki. Sees muidugi ei kĂ€inud aga juba vĂ€ljast paistis Ă€ge. LĂ”puks kiire pĂ”ige ka Valastele. Seal valmis uus vaateplatvorm, nĂŒĂŒd saab sedamööda alla orgu minna ja sealt mere ÀÀrde jalutama. PĂ€ris vĂ€gev, tasub samuti tudeerimist. Huvitav, et vaatamata vihmastele ilmadele polnud seal tilkagi vett. Tagasiteel pĂ”ikasin korra metsa pissile ja mida ma nĂ€en…. pohlad juba tĂ€itsa valmis 😉

  • Tripid

    TĂŒrgi blogi. Õied ja marjad

    Ühest lillest on marjad saanud. Kuna seda lille on siin ĂŒsna palju, siis nĂŒĂŒd on ka marju kĂ”ik kohad tĂ€is. Pealtvaadates kangesti pĂ”ldmarja sarnased. Ma ei tea pĂ€ris tĂ€pselt selle taime nime, aga tundub, et vĂ”iks olla lantaan. Sel juhul on marjad mĂŒrgised ja pigem neid mitte proovida.

  • Tripid,  Tsill

    TĂŒrgi tripi teine pĂ€ev

    Hommikul tiksusin vaikselt linna, oli ise kolamise pĂ€ev. Ziilu rĂŒgas tööd teha ja seltsi pakkuda ei saanud. Aga pole hullu linn pisike, saab ruttu selgeks ja igaksjuhuks kĂ€sigeps kaasas 😉 Tiksusin vaikselt mööda pisikesi tĂ€navaid otsides meelepĂ€rast söögikohta. Vahepeal nĂ€ppisin vĂ€he muĆĄmulat ja mooruspuu vilju. TĂ€itsa söödavad muidu. MuĆĄmulade aeg on suht lĂ€bi saanud, juba enamus Ă€ra kuivanud puu otsa. LĂ”puks jĂ”udsin jalakĂ€ijate tĂ€navale, uurisin vĂ€he poodides pakutavat. Toidupoodi kui sellist vĂ€ga ei leia, on ainult ehted, riided ja magus, ĂŒle ĂŒhe praktiliselt, natuke tehnikapoode ka. Sealt saab ainult telefonile ĂŒhtteist muud tarka ei midagi. Aga mis turistile ikka vaja on peale ehete ja telefonividinate. Kaupmehed on 2 in 1 😀 😀 nii mĂŒĂŒgimehed kui sisseviskajad. Kohe kukutakse midagi pakkuma kui mööda lĂ€hed, turistihinnad on ĂŒsna krĂ”bedad aga kaubelda annab ka tuima nĂ€oga. Panin tĂ€hele, et vene turist vĂ€ga ei kauple mis kĂŒsitakse seda maksavad, ilmselt raha kĂŒll 😉 Sain jutule ĂŒhe kohaliku reisipakettide ja muu huvitegevuse mĂŒĂŒjaga. TĂ€itsa tore vana oli, vĂ€ga hea vene keelega ja teadis Eestist pĂ€ris palju… isegi kohanimesi. Üritas mulle pakkuda kĂ”ikvĂ”imalikke tegevusi alates hamammist kuni lennuni Istanbuli. Ütlesin talle, et mul siin oma reisikonsultant 😉 ja saan ehk veel soodsamalt 😀 😀 Muidugi pakkumised on siin huvitavad ja tĂ€naval suht mĂ”istliku hinnaga. Ja mis veel on huvitav selle asja juures, et ĂŒkskĂ”ik mis paketi ostad, ei pea sugugi pead valutama kuidas sa sinna ja tagasi saad, piisab vaid sellest kui ĂŒtled kus hotellis elad. Sulle öeldakse kohe mis kell transport hotelli ees sind ootab, et viia ja tuua. SellesmĂ”ttes on korraldus super. LĂ”puks pĂ”ikasin sisse ĂŒhte kohvikusse ja tellisin vĂ€ikse söögi. Kui kĂ”ht tĂ€is kĂŒsisin arve. Äge 21 sajandil tuuakse sulle kĂ€sitsi kirjutatud arve 😀 😀 Kusjuures maksta saab suht millega iganes…. kohalik, euro, dollar, rubla, kaardiga. Kohe konverditakse sulle sobivasse valuutasse kĂ”ik hinnad. Mu arve oli 28 kohalikku, see nats ĂŒle 4 eurtsi aga sĂŒĂŒa sai sitaks selle raha eest. Kusjuures toidu kĂ”rvale toodav sai on jube hea, seda vĂ”ibki sööma jÀÀda. Meie sai on ikka saepuru selle kĂ”rval.

    Kui kĂ”ht tĂ€is kĂ€isin töllerdasin piki peatĂ€navat nii kaugele kui viitsisin. Mina selline nurgatagustes kĂ€ia vaatasin, et peatĂ€navad suht puhtad ja vinks-vonks aga nurgatagused on suht rĂ€pased. Ja paar Ă€gedat asja jĂ€i silma…. pĂ”himĂ”tteliselt on igal nurgal telefoniputkad kĂ”ikvĂ”imalike kujundustega. Ja kĂ”ikvĂ”imalike pankade pangaautomaatide rivid kah suht tihedalt, uurisin mĂ”nda lĂ€hemalt. PĂ€ris huvitav oli… tundus, et vĂ€lja saad vĂ”tta sula nii kohalikus, euro vĂ”i dollari variandis. Samuti oli huvitav, et linnas ei nĂ€e rahva hulgas siblimas – sittumas mitte ĂŒhtki linnuparve, kuid linnulaulu on kĂ”ikjal kuulda. Ilmselt on siin abiks need kassid mis kĂ”ikjal peesitavad 😉 TĂ€navatelt saab rentida mis iganes sĂ”iduvahendeid alates autodest lĂ”petades rollude, ATV, pagide ja jalgratastega. Rollud ja muud sellised vĂ€iksemad kulgemisvahendid on enamjaolt elektrilised ja neid nĂ€eb suristamas kĂ”ikjal.

    Tee ÀÀres kasvas pĂ€ris palju pilliroogu aga jube suur teine 😀 Viinamarjad hakkavad ka juba varsti valmis saama. TĂ€nava ÀÀres nĂ€gin, et siinmail tuntakse ka viikingeid 😀 😀 tĂ€itsa viking hotell oli olemas. Kuskil nurgataguses nĂ€gin rolluvenda kes oli rollule Ă€geda kĂ€ru taha aretanud ja kĂ€is korjas sellega prĂŒgikastidest metalli kokku 😀 😀 Krt kĂ€ru disaini ei jĂ”udnud uurida, pani minema enne kui ligi jĂ”udsin aga tundus, et kĂ€ru kliirens oli regullitav kas Ă”hu vĂ”i Ă”liga.

    JĂ”udsin vĂ€ikse ringiga jalakĂ€ijate tĂ€navale tagasi ja lonkisin ranna poole, vĂ€ljas hullult palav +30 aga suht talutav. Tegin ĂŒhes kohvikus vĂ€ikse kohvi ajaviiteks. Isegi Eesti lipp oli ĂŒleval 😉 ja seda TĂŒrgi silma nĂ€eb igas vĂ”imalikus ja vĂ”imatus kohas, isegi tĂ€navasillutise sees vĂ”ib neid nĂ€ha. Pidavat kaitsma kurja silma ja kaetamise eest 😀 Krt ja siis paugatas jĂ€rsku, et kuskilt vaja lilled leida… minu personaalgiidil homme sĂŒnna. Ja saad sa aru mitte ĂŒhtki lillepoodi… kĂŒsin siis ĂŒhelt kaupmehelt, et kus lilli mĂŒĂŒakse… Öeldi, et vaata siin kĂ€ib miski vennike lillekorviga mööda tĂ€navat edasi-tagasi ja pakub kĂ”igile lilli aga keegi ei osta 😀 😀 NĂŒĂŒd kui sina kĂŒsid siis teda nĂ€ha ei ole 😀 😀 Ütles veel, et sama tĂ€nava teises otsas mis on suht ÀÀrelinn juba on miski lillepood. Tuiasin seda otsima, leidsin ka aga seal oli valik suht olematu ja niru. JĂ€id ostmata… Lonkisin tagasi ranna poole omal kael kahekorra, et Ă€kki on tĂ€naval ikka see vennike kes pidavat mĂŒĂŒma lilli aga ei miskit… Rannapargis miski hotelli ees oli kuldmehike, eemalt paistis jummala Lenini moodi 😀 aga lĂ€hemale jĂ”udes selgus, et ikka ei ole Vovka. Parkides on ĂŒsna palju ka laste mĂ€nguvĂ€ljakuid ja drenazööre. Lonkisin vĂ€he mööda randa, isegi ĂŒks piraadilaev oli sadamas kliente ootamas 😉

    Kui rannas ka tiir tehtud tiksusin vaikselt kodu poole. Huvi pĂ€rast vaatasin tĂ€navatel ikka auto numbreid, et palju siin turiste autodega on aga ĂŒlla-ĂŒlla neid ikka ÀÀrmiselt vĂ€he, eile nĂ€gin araabia numbritega LĂ€nkarit, tĂ€na nĂ€gin araabia numbritega Mustangit ja ĂŒhte vene numbritega BMW muid silma ei hakanud.

    LĂ”puks jĂ”udsin ringiga kodu tagasi. Oli veel plaan Ă”htul GöynĂŒki kanjonisse minna kui auto saab ja ziilu sĂ”ita jaksab peale tööpĂ€eva. Auto sai ja sĂ”ita jaksati ka 😉 Kimasime kanjoni poole minema. Huvitav on see, et jube palju jĂ”esĂ€nge on mis suhteliselt kuivad aga ilmselt vihmaperioodil on vett hullult. Seda oli aimata juba sĂ€ngi laiusest. JĂ”udsime kohale kella 18 ajal kuid sisse meid enam ei lastud, öeldi, et 18.30 suletakse. Mis siis ikka luusisime siinsamas vĂ€he ringi, vaatasime kanu ja muid pudulojuseid mida on siin ka suht igas Ă”ues. Isegi keset linna kuuleb kuke kiremist 😀 😀 LĂ”puks hĂŒppasime autosse ja vaikselt tagasi kodupoole, tee ÀÀres tegime vĂ€ikse peatuse, et vĂ”tta lonks vĂ€rsket apelsinimahla. Seda saab iga tee ÀÀres laivis vana sulle kohe pressib 😉 tavaliselt on hind 2 klaasi 1€ andsin kĂŒmpsu aga poisil polnud tagasi anda. LĂ”puks sain 8 eurtsi kokku rohkem polnud….. tegi meile veel 2 klaasi mahla 😀 Vennike pakkus meile mett ka aga me sellest vĂ€ga vaimustuses ei olnud. Mett on seal ka hullult, igal mĂ€enĂ”lval nĂ€ed mesitarusi. LĂ”puks jĂ”udsime tagasi koju panime auto Ă€ra ja lonkisime randa sööma. Omlett on juba kuidagi traditsiooniks muutunud 😉 Kui kĂ”ht tĂ€is tiksusime vaikselt kodu poole ja saad sa aru…. krt nagu maa alt ilmub lausa 3 lillemĂŒĂŒjat korraga 😀 😀 Mis siin ikka… ostsin Ă€ra ja andsin kohe ĂŒle ka… kus sa neid ikka enam peidad juba asi nĂ€htud 😀 😀 PĂ€ev otsa otsisin kust Ziilu sĂŒnnipĂ€evaks lilli saab aga nĂŒĂŒd ilmusid tĂŒhjalt kohalt 😀 😀

  • Tripid

    TĂŒrgi blogi. Viinamarjad juba paisuvad

    Ma ikka harjumuspĂ€raselt jĂ€lgin, mida loodus teeb. Meil siin kĂ”rvaltĂ€navas on ĂŒks koht, kus viinamarjad kasvavad ĂŒle aia. Viimati kui neid pildistasin, oli 15. mai ja siis nad olid sellised kribalad.

    Uus pilt samast pÔÔsast on tehtud 31.mail. Areng on selgemast selgem. Varsti saab meil vĂ€rskeid viinamarju 😛

    Mooruspuumarjad on ka juba kohati valmis. Viigimarjad alles valmistuvad. Viigimarjad on ĂŒhed mul lemmikud ja neid ma igatahes ootan juba vĂ€ga.

  • Matkad looduses,  Tehtud ĂŒritused

    Kakerdaja matk

    LĂ”puks sai Ă€ra tehtud ammu planeeritud matk lastele. Kuigi mitte nii nagu algselt planeeritud aga mis teha igakord ei lĂ€he nii nagu soovitakse. Plaanis oli ka rabas ööbimine, kuid kahjuks ei leitud niipalju selleks sobivaid magamiskotte. Aga pole hullu, ööbimise plaan on jĂ”us nagunii ja ĂŒkspĂ€ev teeme selle teoks. Saime kokku Kakerdaja raba Noku lĂ”kkekoha juures. Ilm oli ilus ja rahvast rabas nagu laulupeol. Otsustasime, et ei roni kohe raba peale vaid alustame KalajĂ€rve matkarajaga. Metsas kevad ikka tĂ€ies hoos, linnud laulavad nii, et omi mĂ”tteidki ei kuule. Kohekohe on kĂ”ik roheline ka. Sinililli ja ĂŒlaseid kĂ”ik kohad tĂ€is. 😀 😀 Kui metsareeglid lastele rÀÀgitud alustasime minekut KalajĂ€rve suunas. Seda rada polnud ma juba ammu kĂ€inud, vahepeal oli laudteed vĂ€rskendatud ja ĂŒle mudaste kohtade sai ilusti kuiva jalaga.

    LĂ”puks jĂ”udsime mööda matkarada lĂ”kkekoha juurde. Otsustasime seal teha vĂ€ikse lĂ”una. Aga noh mittesuitsetajate vĂ€rk kellelgi polnud tikke kaasas lĂ”kke sĂŒĂŒtamiseks 😀 😀 Juba pidasime plaani, et pĂ€ikselise ilmaga aitab pudel hĂ€dast vĂ€lja aga polnud vaja. Mingi seltskond sĂ”itis lĂ”kkekoha juurde, sain nendelt tikke laenuks 😉 Tegime lĂ”kke ĂŒles, lapsed said oma kaasasolnud stafi soojaks teha ja keha kinnitada. Isegi kohalikud linnud tulid uurima mida head me sööme. Kui söödud-joodud lonkisime Noku lĂ”kkekoha poole edasi, et siis seal vaadata jooksvalt edasimineku vĂ€rki.

    Noku lĂ”kkekoha juures oli vahepeal rahvast vĂ€hemaks jÀÀnud ja otsustasime, et lĂ€hme kĂ€ime raba peal ka tiiru Ă€ra. Raba servas nĂ€gime mingit Ă€gedat kĂ€ru ja lauavirna, eemalt oli kuulda ka hullu kopsimist. Lonkisime mööda vĂ€rsket laudteed jĂ€rve poole ja varsti mĂ€rkasimegi laudtee ehitajaid. NĂ€o jĂ€rgi oli juba nĂ€ha, et mitte kohalikud 😀 😀 KĂŒsisin vennikestelt kas laudtee lĂ€heb Kiievini vĂ€lja 😀 Ütlesid, et nii kaugele neil ei kĂ€stud ehitada 😀 😀 Jalutasime edasi kuni jĂ€rveni ja sealt tuldud teed tagasi. Vahepeal leidsime isegi peotĂ€ie jĂ”hvikaid. VĂ€ga head magusad olid 😉 LĂ”puks jĂ”udsime autode juurde tagasi, andsin lastele koju kaasa 5 liitrit kasemahla ja lĂ€ksime selleks korraks laiali. VĂ€hemalt nĂŒĂŒd on hea teada, et mĂ”neks aastaks on olemas Kakerdajas kuni jĂ€rveni uus laudtee 😉

  • Matkad looduses,  Tehtud ĂŒritused,  Tripid

    Jalgrattamatk Naissaarel

    ÜkspĂ€ev tulles vastu töörahva soovidele organiseerisin vĂ€ikse jalgrattamatka Naissaarel. Paika pandud kuupĂ€eval kogunesid kĂ”ik sadamas, pakkisime rattad ja varustuse kaatrile ja tuld saarele. Saarel orgunnisin varustuse transpordi majutuspaika ja ise tiksusime vaikselt ratastega lĂ€bi Taani kuninga aia majaka poole. Vahepeal sattusime piraatide kĂŒĂŒsi aga kĂ”ik lahenes Ă”nnelikult 😀 😀

    LĂ”puks jĂ”udsime majaka juurde. Vana vene sĂ”javĂ€eosa garaazi katusel vĂ”tsid lambad pĂ€ikest 😀 KĂ€isime kĂ”igepealt vaatamas vana abinurga mÔÔtja alust. Samas turnisime ka vanas piirivalve vaatetornis.

    Sealt edasi liikusime majaka juurde. Kolja lubas meid majakasse kah. Natuke luusisime veel patareides ja korra kĂ€isime ka Kunila mĂ€el. Seal vedeles tee ÀÀres terve kuhi mĂŒrske. LĂ”puks kobisime tagasi telkimiskohta ja tsillisime Ă”htuni Ă”ues ja saunas.

    JĂ€rgmisel hommikul kui pestud-kustud-kammitud liikusime mööda metsateid lĂ”unakaldale kus kunagi miine pĂ”letati. Turnisime ka teele jÀÀvatel militaarobjektidel. Vahepeal kui mööda mere ÀÀrt liikusime siis seal oli pĂ€ris mitmeid pisikesi rĂ€stikuid teel keras. Eemalt vaatad krt koerasitt 😀 😀 jĂ”uad lĂ€hedale vĂ”i juba kohakuti siis kihutab see “koerasitt” viuh pÔÔsasse 😀 😀

    LĂ”puks jĂ”udsin nĂ€ljaste matkalistega RĂ€hnipessa. Tahtsin Petkalt kiirelt sebida miskit söögipoolist. Petka ĂŒtles, et peale krĂ”psude pole eriti midagi aga siis meenus, et proua saab toas kohe supi valmis 😀 LĂ€ks taris selle kohe potiga vĂ€lja. Kurja terve Petkale tehtud potitĂ€is suppi söödi Ă€ra 😀 😀 Kui kĂ”hud tĂ€is katsetasime dresiinat. Panime rattad peale ja sĂŒgasime kondiauru jĂ”ul sadama poole 😀 😀

    Sadama juurest panime ratastega vaikselt edasi. Kolistasime mööda miiniladusi ja muid militaarobjekte Ôige mitu tundi. LÔpuks jÔudsime tagasi telkimiskohta surmvÀsinuna. Ring tuli pea 40 kiltsa rattaspido jÀrgi. Tegime vÀikse sauna ja kotile. Hommikul tiksusime ratastega vaikselt sadamasse ja sealt kaatriga kodupoole.

  • Matkad looduses,  Tehtud ĂŒritused,  Tripid

    Naissaar vol….

    Seekord korraldasin Naissaarel vÀikse retroekskursiooni. Sadamas ootas meid Pazik. Kobisime peale ja Kolja alustas saare tutvustamisega.

    Vaadata seal saarel ikka ĂŒhtteist on. Luusisime mööda militaarobjekte ja sirutasime jalga rannas. Hullult oli seekord rohutirtse igalpool ja kĂ”ik olid ikka pĂ€ris pirakad.

    HĂŒlkari puhkekohal nautisime vaadet Tallinna lahele ja linnale. Uurisime mĂ€lestusmĂ€rki jne. Peale seda kimasime RĂ€hnipessa, huvilised uurisid militaarmuuseumi. Mina jĂ€tsin selle seekord vahele ja kasutasin aega Petka ja Koljaga lobisemiseks 😀 😀

    Peale muuseumi kĂŒlastust kasutasime vaba aega metsas ja rannas luusimiseks. Kes korjas kaasa mĂ”ned seened, kes nosis marju. Ja oligi mĂ€rkamatult pĂ€evake lĂ€inud. Kolja viskas meid sadamasse tagasi, kobisime kaatrile ja tĂ€iskĂ€ik kodupoole.

  • Matkad looduses,  Tripid

    Naissaarel teatris

    Seekordsel Naissaare kĂ€igul ĂŒhendasin meeldiva kasulikuga. Sai seenel-marjul kĂ€idud ja teatris kah. Sadamas kĂ”igepealt sai ikka tervitatud nastikust sadamavahti. Siis autosse ja metsa luusima, vanas sĂ”javĂ€eosas isegi vahitorn veel pĂŒsti ja sadade kaupa tĂŒhje konservikarpe. Eks sellel konservikarpide kogumisel oli ka mingi praktiline vÀÀrtus. Need riputati tavaliselt vĂ€eosa piirava traataia kĂŒlge siis oli kuulda kui keegi vastu aeda lĂ€ks. Kolisesid hirmsasti 😀 😀

    KÀigult korjasime seeni ja marju. Neid ikka jÀtkub Naissaarel.

    Luusisime vahepeal natuke rannas kah. PĂ€ris huvitav kĂ€nd vedeles rannas, nagu vĂ€ike sauruse pea 😀 😀

    Vaatasime ĂŒle ka kivikuhjad metsas. Nendest graniitkividest oleks pidanud saama Peeter Suure merekindluse osad. Kahjuks jĂ€i see ehitus seisma. Kivikuhjad metsas on muljetavaldavad kĂ”ik on ilusti nagu riita laotud ehituse ootel.

    Õhtul kimasime autoga Omari kĂŒĂŒni poole teatrisse. Vahepeal tuli rongile teed anda 😀 😀 Petka transportis teatrihuvilisi RĂ€hnipessa 😀 😀 Teater oli pĂ€ris ok ja saal, see tĂ€hendab kĂŒĂŒn oli rahvast tĂ€is. Peale teatrielamust viuh kordonisse sauna ja kotile.

  • Matkad looduses,  Tripid

    Naissaarel seenel

    Seekord viis töö Naissaarele paariks pĂ€evaks. Mis seal ikka peale tööd teha kui mitte seenele minna 😀 Ämber nĂ€ppu ja mööda mereÀÀrt minema patareide taha. Nagu ikka on Naissaarel seeni kĂ”vasti, eriti tatikaid. Neid vĂ”ib vikatiga niita mĂ”nes kohas. Ja ega kukeseentega ka seal koonerdata 😀

    Maasikaid oli isegi veel nii mÔneski kohas. Pohli ka pÀris palju aga neid ei viitsinud korjata.

    Ühes kohas sattusin mingi orgia otsa 😀 😀 Orgia oli ilmselt nii kĂ”va olnud, et isegi kumminaised olid vĂ€ga vĂ€sinud 😀 😀

    Üks pĂ€ris pirakas rĂ€stik jĂ€i ka ette luite otsas.

    Õhtul peale tööd ja korilust kulus hĂ€sti saun Ă€ra 😉

  • Tripid

    Luusimas

    Seekord otsustasime sĂ”pradega trippida teistmoodi 😀 SĂŒgasime siit ĂŒhe jutiga lĂ”unasse ja hakkasime sealt vaikselt tagasi tulema. VĂ”tsime majutuse KerepÀÀlse turismitalus. Kui olime sisse kolinud lĂ€ksime otse lĂ€bi metsa jala HĂ€rma mĂŒĂŒri vaatama. Turnisime pool pĂ€eva mööda liivapaljandeid jne. LĂ”puks sai kopp ette ja lonkisime KerepÀÀlsele tagasi.

    KerepÀÀlsel tutvusime taluga, lahke pererahvas nÀidati kÔikvÔimalikke koduloomi. LÔpuks tegime vÀikse sauna ja kobisime kotile.

    JÀrgmisel pÀeval kiire pÔige möödasÔidul Vastseliina kiriku juurde ja edasi kohalikku poodi ja tanklasse. Kui autod tangitud ja söögivarud poest sebitud lÀks sÔit edasi Vastseliina linnuse poole.


    Vastseliina linnuse juurest algab pĂ€ris huvitav matkarada mille tahan ĂŒkskord lĂ€bi kĂ€ia seltskonnaga. Linnus on oma ajaloo poolest ĂŒsna vĂ€rvikas, vĂ€idetavalt oli see mitmeid aastaid mereröövlite koduks. Samuti on see olnud palverĂ€nnakute kohaks. Kui linnus ka inspekteeritud ja lĂ€bi turnitud suundusime edasi KalmetumĂ€e ja JĂ”ksi mĂŒĂŒri poole.

    JĂ”ksi mĂŒĂŒri juures sai siis veel ĂŒle jĂ”e rippsilla kaudu. Kahjuks mĂ”ni aasta hiljem viis kevadine tulvavesi selle minema. VĂ€idetavalt olla mĂŒĂŒri jalamil olevatesse koobastesse maetud PĂ”hjasĂ”ja ajal inimesi… See kĂŒll vĂ€he kahtlane sest koopad suure veega ligipÀÀsmatud ja tegelikult ĂŒsna pisikesed. II MS ajal varjusid seal kohalikud sĂ”ja eest… see on juba reaalsem. Üle jĂ”e asub PĂ€evapööramise mĂ€gi, mida on kasutatud ilmselt aastasadu riituste lĂ€biviimiseks pööripĂ€evadel. Seal asub ka maausuliste jaoks oluline pudruplats. TĂ€nasel pĂ€eval nĂ€itavad arheoloogilised uuringud, et ilmselt oli seal pronksiaja lĂ”pus vĂ”i rauaaja alguses linnus. Iseenesest on see pĂ€ris huvitav ja tundub, et ka vĂ€ega mĂ€gi. Siit edasi liikusime Piusa koobaste poole.

    Teel Piusa koobastesse hĂŒppasime lĂ€bi ka Obinitsa surnuaialt. Vaatasime ĂŒle seto lauluema Taarka puhkepaiga, tegime tiiru ĂŒmber kohaliku kiriku ja edasi Piusa poole

    Piusal luusisime natuke mööda kĂŒnkaid ja luurasime ka koobastes. KĂŒlastuskeskusest nĂ€eb paari koopajuppi raha eest. Aga mujal on neid koopaid seal nĂ”rkemiseni mida saab ilma rahata vaadata, kuid omal vastutusel. Eks me siis vaatasime natuke omal vastutusel, sest see mis raha eest nĂ€idatakse on rohkem naljanumber kui koopad. Aimu mastaapsusest saab ikka natuke mujal 😀 😀 Kui koopad ka uudistatud ja jÀÀdvustatud kimasime edasi kodu poole.

    Teel pÔikasime kiiruga veel Maanteemuuseumi. Veetsime seal tubli tunni, uudistasime tehnikat jne. Sealt kimasime kodupoole juba ilma mÀrkimisvÀÀrsete peatusteta kuni Kassinurmeni vÀlja.

    Kassinurmes vaatasime natuke ringi linnuses. Seda oli isegi natuke juurde ehitatud. Kahjuks tÀnaseks pÀevaks on seal kÔik mÀdanenud ja varisemisohtlik. Vaatamata sellele, et seal on tÀitsa aktiivne selts olemas. J a paraku ei ole ainult kindlus kÀest Àra lastud, vaid kogu kompleks vajaks korralikku vÀrskendust..