• Tripid,  Tsill

    Egiptuse trip. See teine Egiptus.

    Nagu lubatud sai panen mõned pildid ka nurgatagustes luusimisest. Ega siin väga luusida ei saa, mererand on enamjaolt hotellide oma ja turvamees valvab piiril. Aga Ega elu pole nii roosa nagu läbi prilli paistab, siin leidub nii mahajäetud lagunenud hotelle kui ka kunagi ehitama hakatud ja siis on ehitus seiskunud. On ka selliseid kus omanik väidetavalt vangi pandud ja hotell seisabki tühjana oodates oma aega. Enamus turiste käivad siin rannas peesitamas või siis hotellis joomas ning oma peatuspaigast väga kaugemale ei jõuagi 😀 😀 Üllataval kombel meie hotellis vedelevaid joodikuid ei näinud, huvitav, kas liiga kallis hotell selleks või krt teab mis. Aga grillkanu nägi küllaga, ükskõik mis kell sa mööda ei läinud ikka ühed ja samad näod vedelevad lamamistoolil. Eks ma üritasin kõigepealt vaadata mis meie hotelli aia taga on… Tee ääres korralik silt aga edasi tühermaa ja varemed. Isegi valvuri putka olemas, seal muidugi ilmselt pole kaua keegi valves olnud. Aga siitsamast läbi selle territooriumi sai otse randa lonkida või lausa autoga sõita. Tee oli lausa vanade palmitüvedega ääristatud. Põhimõtteliselt üks tüvi pikuti neljaks aetud ja siis püsti maasse betooniga. Varemetesse ei viitsinud lonkida aga tundus, et seal pesitses see vennike oma hobustega kes rannas väikse tasu eest sõitu tegi. Vähemalt hobused paistsid küll seal ees olema. Kaamel oli ilmselt kuskil mujal, seda nägin toa aknast mitu korda mööda maanteed lonkimas omanik seljas. Muidugi prügi on siin palju kuigi ütleks, et enamus sellest on siiski vanad palmitüved, palmilehed jne. Iseenesest peaks see nüüd avalik rand olema. Rannariba iseenesest paarikümne meetri ulatuses puhas aga kaugemale minna ei maksa 😀

    Teisel pool hotelli sama teema, tühermaa koos valvuriputkaga kus samuti pole valvurit ammu nähtud. Siinpool muidugi pole ka hotellivaremeid. Ei hakanud üle tühermaa igaks juhuks randa minema. Kõrval hotelli valvur tuli välja vaatama mis ma seal kolan 😉 Pole hullu sinna ranna poolsesse otsa saab meie hotelli rannast ka 😉 Meie hotelli turva vaatas küll kui me piirist välja läksime aga midagi ei öelnud. Umbes jaja meetri pärast oli järgmise hotelli piir ja sealne turva tammus ringi ega lubanud edasi minna. Kuigi seal ei näinud rannas mitte ühtki hingelist. Rannajoonest veidi eemal hakkab peale juba praktiliselt rämps, tahtsime seal veits luusida aga turvad lendasid kohe peale 😀 😀 Väga viisakalt muidugi, öeldes, et seal ei tohi käia.

    Kui ranna pool sai uuritud kobisin üle maantee teisele poole tühermaale kolistama. Need eraldusriba osad mis on hotellide kohal on üldiselt puhtad aga tarvitseb vaid piiridest välja minna kui…. Ah jaa ühte pisikest nii ca 30 cm pikkust sisaliku laadset elukat nägin ka, see pani välkkiirelt risuhunniku alla. Tundus olema varaan aga pole kindel.

    Hulkusime vähe kesklinna nurgatagustes ka. Mnjh kui mõnda hotelli juba eemalt sellise urkana näed siis ilmselt majutuma sinna eriti ei kisu. Nurgatagustes näeb päris palju kasse – koeri, siin ongi nad rohkem hulkuvad kui koduloomad. Üsna rääbakad näevad välja. Suuremad tänavad kus turistid käivad on enamjaolt ikka puhtad. Kui just väravast sisse või üle aia ei kiika siis on kõik enamvähem vinksvonks 😉 Mahajäetud kioskeid ja poekesi on nii mõnigi.

    Huvitav, et siin ehitusobjektidel või vundamendiaukudel enamjaolt puuduvad piirdeaiad, kui sisse kukud on see kukkuja probleem 😀 😀 Kuskil suva kohas pressisime ennast sisse majade vahel vast meetri laiusest praost 😉 kurja see puha tänav ju. Vaatad ühest vahest sisse seal pesu kuivab, vaatad teisest seal rämps jne jne. Majaehitus siin ka kummaline, kõigepealt valatakse postid koos risttaladega jne, siis kunagi kui aega saavad laotakse postivahed tellistega täis. Ei mingit krohvi ega voodrit. Muidugi neist postidest tolgendavad välja pikad armatuuri jupid ja need pole asjata. Kui näiteks perepoeg võtab naise siis saab kohe lihtsalt teise korruse peale ehitada, algus juba olemas 😉 Krt teab misaegseid vundamendiauke on iga nurga taga ja need on muutunud korralikuks prügimäeks. No kurja ma ei tahaks küll sellise vaatega majas elada.

    Mõnes kohas on vastu tuldud prügi sorteerimishuvilistele turistidele ja vastavad prügikastid püsti pandud. Aga väga üksikutes kohtades nägin selliseid. Muidu on ikka üks prügikast kõige jaoks. Kusjuures prügiautot kui sellist ei näinud kordagi. Neid trike vendi aga nõrkemiseni kellel prügikotid peal. Ühesõnaga päris põnev oli kolistada mööda nurgataguseid, kohalikud ei teinud mingist suva turistist väljagi, mõni vastutulija isegi teretas. Vahel ka väiksed lapsed jooksid järgi hüüdsid hello hello. Nii, aga lumehelbekesed ärge seda järgi tehke, pärast ei jõua keegi ravida šokki või jumal teab mida veel 😀 😀

    Kuritegevusega ei pidavat väga hullu midagi olema. Võibolla turistil tõesti ei maksa üksi nurgatagustes luusida… Levinud pidavat olema naiste “lüpsmine” ehk siis siinsete meeste “suur armastus” ja ülevoolavalt romantiline “armumine”, mis lõpeb enamikel juhtudest naiselt maksimaalse raha ja vara väljapetmisega. Hinnas on siin korteri ostnud naised. Nende juurde üritatakse tungida elama, muidugi täielikule ülalpidamisele. Ja voilaaa mingil hetkel astub uksest sisse politsei, kes kontrollib, kas mees ja naine on omavahel abielus…. Kui pole, on naine prostituut ja pannakse vangi või paremal juhul saadetakse maalt välja, korter muidugi jääb egiptlastele. Hotellides elavaid turiste üldjuhul selle teemaliselt ei kontrollita, nende armuafäärid politseid eriti ei huvita. Turistid on ju majanduse ja kohalike ärimeeste tuluallikad. Politsei ja kohus pidavat olema kohalike poole kallutatud ja nö araablane saab enamjaolt õiguse.

    Natuke rahast ja muust ka… Saab maksta nii dollaris, euros kui kohalikus naelas. Ega nad siin väga vahet teha ei taha mitte kohalikuga makstes ja ümardavad hinnad täisarvuks. Kui ütlevad, et 1$ siis see enamjaolt tähendab ka ühte € kuigi tegelikkuses on kursivahe. Kõige kasulikum on maksta siiski kohalikus naelas. Nii mõnedki puuviljad ja värgid maksavad kohalikus rahas vähem kui muus rahas. 1 daalaseid võib kaasa vedida nt jootrahaks. Kuigi pole pointi, kohapeal automaadist saad välja võtta kohalikku niipalju kui kulub. Kohalikud pangaautomaadid vahetavad ka sulli kohalikuks. Poodides saab kaardiga ka maksta, mitte küll igalpool. Igasugu piletitega on ka väike kino. Need on edevad, hologrammid peal ja puha 😀 Paljudel piletitel ka QR koodid aga reaalsuses istub vennike väravas ja rebib pileti serva nagu Venemaal 😀 😀 Isegi vastavaid seadmeid mis koodi loeks pääslas ei näinud. Küsisin ühelt “piletirebijalt” mis värk, ütles seadmed katki 😀 😀 Kuningate orus oli siiski vähe “kultuursem”, seal saad ühe piletiga külastada kolme hauakambrit. Rebimise asemel tehti augurauaga auk 😉 Tehnika areneb 😀 😀

  • Tripid,  Tsill

    Egiptuse trip. Politsei ja liiklus

    Sportlikust huvist sai veidi vaadatud politsei toimetusi. Autod on neil head ja ilmselt vastavalt vajadusele sõiduautod või kastikad. Džiipe ja tsikleid näeb ka, aga vähem. Ringi sõelutakse koguaeg ja igal pool, isegi hotellidest käivad regulaarselt läbi. Kuskil nurga taga kiirust mõõtmas neid ei näinud. Paikseid politseiposte ja blokkposte on ka päris palju. Isegi meie hotelli lähedal olid mõlemad olemas. Kuna see oli lähedal siis jalutasin aegajalt mööda ja vaatasin mis toimetused käivad. Pildistada neid ei tohi, kui näevad, et pildistad on kuri karjas. Vähemal juhul käsevad pildi ära kustutada aga võivad ka fotoka või telefoni ära võtta. Käisin paaril korral erinevates kohtades küsimas kas tohib pildidatada, vastus oli kategooriline ei. Postidel on tavaliselt katusealune kus auto sees seisab. Kuidas neil see tegelik töökorraldus on ei tea aga möödaminnes ühtteist ikka näed. Ilmselt tavainimene marsib mööda ja ei näe erilist midagi. Ühesõnaga tee on siin mitmerealine ja eraldusribaga, blokkposti juures on mitu “lamavat” ja tõketega liiklus piiratud nii, et mitu rida kokku aetud üheks reaks ja läbi sõidad siksakis. Otseselt lauskontrolli pole, aga markeeritakse ja pisteliselt kontrollitakse nö. “legoks”. Linnast väljuval suunal on ainult blokkpost aga kesklinna suunal on päris korralik teema. Blokkpost on mehitatud päris korralikult, mitu autot, tsikkel jne, isegi kergekuulipilduja toru jäi silma. Tee ääres on kergema varustusega politseinikud aga tee keskel eraldusribal on mõlemil suunal kõigepealt alustel laskeavadega kilbid ja täisvarustuses automaaturid jälgivad väga pingsalt liiklust. Siis edasi istub keegi ja näpib telefoni, tundus, et need on kontrollijad. Kui markeerijad annavad märku siis tema peab kinni ja kontrollib. Vähemalt mõnel korral tundus asi nii olema. Keskel on terve seltskond kes jälgib liiklust, siinsamas on ka laud kus süüakse – juuakse. Kesklinna minev suund oli kordades rohkem turvatud. Kõigepealt oli see ülalmainitud blokkpost siis sadakond meetrit edasi linna poole politseipost. Üks mees istub pidevalt autos ja kuulab eetrit. Auto kõrval on kuulivesti ja automaadiga paarimees laskeavaga kilbi taga. Ja veel veidi edasi linna poole on veel post. Aga see on vägagi märkamatu ja kui vaadata ei oska siis ei näegi. Kuskil heki vahel või all on veel täisvarustuses pehme kilbi varjus automaatur.

    Teel Luxorisse läbi kõrbe on ka siin seal blokkposte aga seal väga ei kontrollita. See hommikune söögi ja kempsupeatusega parkla oli ka politseid täis. Mitu autot, automaaturid katusel jne. Juba varasemalt vaatasin, et politseiautode numbrimärgid on politseil lausa politsei kirjaga. Siin peatuses jäi silma üks auto musta numbrimärgiga mille keskel kaalud. Küsisin giidilt mis värk, ütles, et see on maksukoguja auto. Linnades näeb selliseid siniseid nö. turistipolitsei putkasi, niipalju kui neist mööda jalutasin ei näinud nendes hingelistki. Hurghadas ühes kohas oli vennike putkast veidi eemal põõsa all tooliga ja näppis telefoni. Luxoris nägin isegi motopolitseid toimetamas, tõstuk kohal ja puha. Kiirabi masinad pole neil ka pahad.

    Kõrbes näeb selliseid blokkposte kus maas on laskepesa ja posti otsas ka. Luxorisse sissesõidul on need isegi mehitatud ja automaaditorud paistavad välja ja kus siin on kõikvõimalikke kaameraid…. Sellise pildil oleva soomustatud autoga veetakse raha pangaautomaatidesse. Isegi muuseumi turvameestel on automaadid 😉

    Natuke siis erinevatest sõiduvahenditest ka, see on siin väga kirev ja sugugi mitte kehv. Tsikleid näed muidugi igas asendis. Kiiver on siin nõrkadele, kogu tripi jooksul nägin ainult ühte tsiklivenda kiivriga. Kusjuures tsiklid tunduvad olema kõik mingid tundmatud Hiina tooted, välja arvatud politseil muidugi 😉 Oi ja sinna mahub peale palju, nii titemamma imikuga kui pinutäis lapsi. Mis on muidugi huvitav, et siin on tsiklitel ka ees numbrimärk.

    Teine silmahakkav töövahend on siin trike kui seda võib nii nimetada. Sellega tehakse kõike, veetakse kaupa, inimesi, prügi ja jumal teab mida veel. Nende koormakujundus on ka imeline. Kahjuks nagu ikka kipub olema ei saanud pildile hiigelsuuri koormaid mis kuskil vilksamisi mööda panid. Ja mis veel huvitav, et üsnagi tihti näed mõnda vennikest veel seal ulmekõrge kuhja otsas istumas ka 😀 😀 Luxorist pimedas tagasi tulles oli trassil ühe sellise riista peal koorem kõrgem kui mõnel rekkal, kahjuks seda kottpimedas pildile ei saanud. Kurivaimud kipuvad sõitma siin tuledeta 😀

    Autodega sama teema, väga levinud on Chevi kastikad ja veoautod. Pole selliseid meil näinudki. Nii mõnigi RAM hakkas silma. Täiesti tavaline asi on, et kastid on inimesi täis 😀 😀 Muidugi vahel näeb kaubakoormaid ka, mille koospüsimine ei vasta mingitele füüsika seadustele aga koos nad püsivad… Keset linna olid filmivõtted, Rami taga treila peal sõiduauto ja kaameramehed, nii filmitaksegi sõitvas autos toimuv 😉

    Ühistransport on ka päris huvitav. Üldjuhul on marsadeks Toyota bussid. ja need mahutavad täpselt niipalju kui sisse suudetakse pressida 😀 😀 Kui kuskilt taga otsast tahab keegi maha minna siis esimesed kobivad ilma kobinata maha ja pärast peale tagasi. Qenas näiteks olid marsadeks ka kuudiga kastikad, need samuti silmini täis rahvast 😀 😀 Päris palju tuk-tukke ka toimetamas aga samas Luxoris neid ei kohanud, seal hobukalessid igal nurgal. Taksod kipuvad olema kõik Hyundaid ja ühesuguse musta-oranži värvised. Taksojuhid päris tüütud, nagu longid mööda tee äärt nii kõik signaalitavad ja pakuvad küüti. Taksomeetrid on küll peal aga neid praktiliselt ei kasutata, seetõttu saab hinda väga hästi kaubelda 😉

    Qena ja Luxori kandis on linnapildis eesel täiesti tavaline, paar traktorit oli ka näha. Küsisin giidilt miks siin kogu põllumajandus on eeslite toel tänapäeval. Ütles, et traktorit kallis pidada, eesel on hooldevaba, isegi heina ei pea talle tegema, kõik kasvab aastaringi 😀 😀 😀 Idee poolest ju täitsa ivaga jutt, siin saab põllult aastas 3 saaki.

    Räägitakse, et vaene maa jne, aga kui linnapilti vaadata siis praktiliselt ronte ei näe. Isegi vanad autod on väliselt heas korras. Siin liigub igapäevaselt isegi selliseid rariteete mille eest meie hobitajad kõhklemata palju pappi välja köhiksid. Eks maapiirkondades on pilt teine, aga pole käinud ei tea… Kasutatuna Euroopast toodud auto tunneb ära enamjaolt selle järgi, et vanu numbreid ei viitsita maha kruttida 😀 😀 Kohalik number kruvitakse vana peale. Need tsisternid mis vahetpidamata ringi uhavad pole mitte kütsiautod vaid veeautod.

    Liiklusmärke on siin kõikvõimalikke, nii tavalisi kui plinkivaid, pöörlevaid jne. Juhilubadega pidavat imelik teema olema. Kui juba autokooli eest oled maksnud siis load saad kätte igal juhul, olenemata sellest kas eksami ära teed või kukud läbi. Linnas küll kiiruspiirang 50 aga siin lastakse nii kuidas keegi heaks arvab. Võrreldes Türgiga on siin ikka väike kaos 😀 😀 aga eks igalpool omad kiiksud. Kiirust piiravad märgid on Egiptuses nagu meilgi, aga Türgis võib tee ääres olla ka nt kiirust piirav märk numbriga 82 😀 😀 Liikluse ohjamiseks on tänavad täis “lamavaid”. Nagu ma juba varasemalt olen maininud siis kiivrid, liiklusmärgid, suunatuled ja muu taoline on siin mõeldud nõrkadele 😀 😀 Ülekäigurada kui sellist kohtab siin samuti harva, üle tee minnakse sealt kus parasjagu vaja on. Isegi käisime niimoodi ja teeületus polnud mingi eriline probleem. Ringteel või peateel sõitmine ei tähenda veel, et sul eesõigus on. Nii kummaline kui see ka pole siis kogu selle kaose juures on liiklus vägagi sujuv. Ettesõitmise või vahele trügimise peale ei signaalitata vihaselt ega vehita kätega, näitamaks rahvusvahelisi rumalaid käemärke. Lihtsalt lastaksegi vahele. Iga kord kui kuhugi tripile läksime siis vaatasin huviga kuidas liiklus toimib. Igaks manöövriks käib törts signaali. See on nagu morse…. üks lühike törts või 2 törtsu või siis pikad törtsud… Kõik tähendavad midagi. Ja sõrmedega näidatakse ka. Kui tagumine auto tahab mööda kimada paneb taga törtsu signaali, siis esimene võtab koomale või kui ei saa koomale võtta siis näitab näppudega aknast, kas saab mööda panna või ei 😀 😀 Meil tavaliselt tehakse seda asja suunatuledega. Samuti käib näiteks pimedale ristmikule lähenedes törts signaali. Igatahes on see päris pull teema.

    Aga kõige põnevam elu liikluses hakkab alles pimeduse saabudes 😀 😀 Päris tihti tiksusin rõdul nosisin kas maasikaid või mangot ja imetlesin tänavaliiklust. Pooltuled suht vähe kasutust leidvad vidinad auto küljes. Aga selle eest kõikvõimalikku blingi…. Meie osad rekkamehed kes autodest jõulupuid teevad on selle kõrval ikka poisikesed. Ees, külgedel, taga või all võib ikka näha igat värvi tulukesi. Isegi värvimuutvaid led ribasid ja tabloosid näeb. Ja kusjuures ega tsiklimehed kehvemad pole 😀 😀 Proovi sa meil sõita, et ees on nt rohelised, sinised või punased tuled. Kohe oled riigi suursponsor 😀 😀 Kurrja vat see on elamus omaette.

  • Tripid,  Tsill

    Egiptuse trip, Luxor

    Nonii. Äratus ja minek. Täna hommikusöögile hotellis ei saa, nats varavõitu on kell 4 😀 😀 Aga ega sellepärast veel pikal sõidul nälga jää. Siin süsteem lihtne, lähed õhtul ütled registratuuris, et hommikul sõidad ekskursioonile ja sulle pannakse hommikusöök kotiga kaasavõtmiseks valmis. Nii, paar asja kaasa, registratuurist läbi, hommikusöök kaasa ja juba oligi buss kohal. Hommikusöök oli pakitud ilusti hotelli logodega kotti. Reisijate nimekirja kontrollitakse siin jube tähelepanelikult. Nagu aru sain siis kõik linnast välja minevad tuurid regatakse kusagil ära ohutuse pärast. Väljasõidud lähevad kõik läbi blokkpostide kus kontrollitakse midagi, bussijuhid annavad miskid paberid kontrollijatele ja tuld. Mõnes kohas vaadatakse pisteliselt peeglitega autode alused läbi. Lõpuks kontrollidest läbi ja päike tõusnud, näeb mis ümbruses on. Krt ainult künkad ja kiviklibu, liivast nagu asi suht kaugel 😀 Vahel harva hakkab silma üksik puu või rohutuust. Kõrbes on veel mõned blokkpostid aga seal kinni ei peeta. Vahepeal näeb miski suva koha peal majade müüre, ilmselt seal elab keegi, siin ongi majad poolikud. Valmis maja eest tuleb riigile maksu maksta 😉 Iseenesest tee kõrbes on väga hea ja neljarealine, anna ainult tuld. Ega bussijuht väga hellitanud ka, stabiilselt lasi 120-130 rauas, liiklusmärgid on siin ilu pärast 😀 😀 Mõtlesin spidot vaadates, et vot bussijuht kõva mees tallab korralikult väikse Toyotsi bussiga. Siis pani meist sahinal mööda terve kolonn pooleteistkordseid busse ja tõmbasid täpiks. Nu kurja neil oli küll ca 150-160 rauas. Edaspidi kimas meist mööda veel palju busse. Meie bussijuht muidugi nägi, et ma teen pilti ja ütles, roni ette istuma, sealt parem pilti teha. Seda ei saanud lasta 2x öelda, kobisin viuh ette 😀 Vaatasin, et kohati jookseb paralleelselt maanteega mingi imelik tamm nagu oleks raudtee aja rööpaid näha pole. Küsisin giidilt mis värk… Oligi raudteetamm jh aga rööpad olevat ära varastatud 😀 Tea kas tegi nalja või asi tõsi… Lõpuks jõudsime keset kõrbe oleva parklani, siin väike jalasirutuse, pissi ja söögipeatus. Parkla autosid ja busse täis ning rahvast nagu putru. Täisvarustuses politsei turvamas nii maas kui maja katusel. Paras aeg oli vaadata mida hommikusöögiks hotellist kaasa pandi…. Mnjah siit jätkuks nii hommikuks, lõunaks kui õhtuks… Mõnusad maitsvad võikud, saiakesed, õunad, mahl, vesi. Kuuma kohvi sai kohalikust kohvikust osta aga see räme kirves… 3$ Bussijuhtide vahetus ja kimasime edasi Luxori poole. Rongi nägime kah 😉 siin raudtee alles 😀 😀

    Mida lähemale Niilusele jõudsime seda rohelisemaks ümbrus läks, hakkasid paistma lõputud põllusiilud ja veekanal. Sõitsime läbi päris ägedast alleest, nagu džungel. Eesleid ja kitsi on hullult, eesel on siin tänapäevalgi traktori asemel. Odav pidada, aastaringi roheline ja heina teha pole vaja, kulud minimaalsed. Siinseal hakkab silma kitsarööpmeline raudtee. Selgus, et seda mööda sõidab spetsiaalne rong mis kogub kohalikelt kokku kasvatatud suhkruroo ja veab vabrikusse. Suhkruroo kasvatus pidi olema giidi sõnul siin üsna kasumlik samas ka kulukas. Esimesel aastal on hea saak aga edaspidi iga aastaga aina väheneb. Iga paari aasta järel istutatakse põllule uued taimed, selleks kasutatakse vanade taimede ladvaosa tükke. Bussiaknast hakkas silma ka üks kohalik grillbaar 😀 rümp ripub konksu otsas tänava ääres, sealt sobilik tükk ja kohe tulele 😉 Lõpuks kimasime üle Niiluse ja võtsime suuna kuningate orule. Niilusel paistis ikka päris kõvasti kruiisilaevu, huvitav kas need kõik on töös ka… Või on kasutusel ujuvhotellidena.

    Sõitsime mööda Memnoni kolossist, piilusime bussiaknast Hatšepsuti templit ja hauakambreid täis mäenõlvu. Panen teemaväliselt siia pildi kohalikust kaardist, neile kes ei tea kus Esna asub 😀 😀 😀

    Kuningate orus vaatasime kõigepealt oru maketti nii pealt kui alt, siis jagas giid kätte piletid ja väikeste rongidega veeti meid mäest üles oru keskele. Siin said ise valikuliselt külastada kolme hauakambrit, need on pileti hinnas. Eraldi hinnaga on Tutanhamoni hauakamber, see maksab 300 kohalikku ja siin pidavat olema veel kallima piletiga hauakambreid. Tudeerisime skeemi, hauakambrite numeratsioon ei ole järjest vaid on nummerdatud vastavalt avastamise järjekorrale. Otsustasime puusalt tulistada ja vaadata esimesi ettejuhtuvaid hauakambreid. Alustasime Merenpathi hauakambrist, päris ägedad joonistused ja värgid. Kõvasti on restaureeritud, siinse eeskirja järgi ei tohi kõike taastada nii nagu oli, vaid peab olema näha vahe vana ja restaureeringu vahel. Vaatasime veel Ramses I ja III hauakambreid. Hauakambrites on ka ruume kuhu tavaliselt ei lasta aga 1$ turvamehele avab ka need ruumid 😀 Mingi hull teema on siin ka nende madude, neid on vorbitud igale poole ja igas asendis. See kolmepäine lohe mida kohalikud teadlased nimetavad Illujankaks on ka omaette teema, peaks olema ju kusagilt Anatooliast, st praeguse Türgi aladelt pärit. Teisel aastatuhandel EMA Anatoolia aladel elanud muistsetel hetiitidel oli kangelane – tormijumal Tešub kes võitles lohe Illujankaga. Tešubit tõlgendatakse tänapäeval kevadiste ja ärkavate jõudude persoonina, lohe Illujankat aga talvise aja persooniga. Sügisel, kui lõpeb maaharimise periood ja hetiidi kalendri järgi ka aasta, võidab lohe Illujanka (talv) Tešubit (kevad). Kui algab kevad, leiab nende kahe jumaliku kangelase vahel aset uus võitlus ning Tešub saab omakorda jagu Illujankast ehk kevad talvest. Iseenesest muidugi seda lohetapu teemat kohtab paljude rahvaste mütoloogias, isegi idanaabri mütoloogias Jürka võitleb lohega. Muidugi kokkuvõtteks on hauakambrid ägedad ja väärivad külastust. Pildid ei too esile pooltki seda mida tegelikult näeb. Kohe näha, et inimestel polnud internetti, 3D printereid ega cnc pinke ja oli aega kunstiga tegeleda 😀 😀 Iseenesest on olemas üks päris huvitav koduleheke, kaardil hauakambri nupukesele klikates saab vaadata mis seal on. Seal näeb ka millised hauakambrid välja nägin enne restaureerimist ja turistidele avamist. Samuti näeb sellel lehel ka neid hauakambreid kuhu turiste veel ei lasta.