• Matkad looduses,  Tsill

    Koolilapsed vikus tsillimas.

    Kui Rix veel junga oli sai natuke tsillitud vikus. KĂ”igepealt tuli ikka proovile panna osavus kirveviskes ja vibulaskmises 😉 Siis sai mÔÔtu vĂ”tta linnuselahingus.

    Kui linnus vallutatud, kĂ€isime Siniallikatel uurimas kas allikad ikka on sinised vĂ”i on muud vĂ€rvi ka 😉 Kui natuke teadmisi ammutatud Siniallikate ja eestlaste pĂŒhapaikade kohta oli aeg kuulata juttu viikingite tegemistest ja varustusest. Soovijad said proovida mis tunne oli olla tĂ€isvarustuses sĂ”jamees 😉 😉 Kui see ka proovitud jĂ€i veel viikingilaevaga retkel kĂ€ia. LaevasĂ”idul sai proovida aerutamist, mis polegi niisama lihtne. Et laev liiguks on vaja korralikku meeskonnatööd .

  • Tripid

    Leedus luusimas

    Sai ĂŒkspĂ€ev tiba Leedus luusitud.. Nagu ikka siit padavai mööda E67 minema. Õnneks kuskil piirikontrolli pole saab sĂŒgada ĂŒhe jutiga niikaua kui jaksad 😀 Esimene Leedu traditsiooniline peatus 19-ndal. VĂ€ike söök ja jalutuskĂ€ik pisikeses loomaaias kus linnarahvas saab nĂ€ha igasugu elukaid 😀

    Kui kĂ”ht tĂ€is, jalad sirutatud panime padavai Ć iauliai poole.. Seal pidavat miski ristimĂ€gi olema kuhu kĂ”ik riste kokku veavad… Kurrja oli neid seal ikka natuke kokku veetud jh. TuristinĂ€nni mĂŒĂŒv tĂ€di ĂŒtles, et neid pidavat seal olema ĂŒle 200 000 nu ei usu… Kes neid ikka luges 😉

    Edasi kimasime kuskile karup… pidavat hea telkimiskoht olema.. Isegi oli tĂ€itsa talutav telkimisala omaette, kĂ€mps omaette. TĂ”mbasime paari eurtsi eest telgid pĂŒsti. KĂ€isime söömas ja kobisime kotile..

    Hommikul kui pestud-kustud-kammitud kimasime Palangasse. Hommikul oli rand suht inimtĂŒhi. Samas promenaadil kĂ€is hull elu

    LĂ”una ajal mĂ”tlesime, et peaks ikka Kura sÀÀrel ka kĂ€ima.. Kimasime Klaipedasse, sealt laevaga viuh Kura sÀÀrele. Luusisime veidi ringi. KĂ€isime meremuuseumis ja vaatasime delfinaariumis etendust… Krt delfinaarium on neil lahja…. vastikult pime. Piiteri oma on hoopis teine tera

    Kui Kura sÀÀr inspekteeritud, laevale ta telkima tagasi… Hommikul padavai kodupoole. LĂ€tis tegime vĂ€ikse kĂ”rvalpĂ”ike Rundale lossi. TĂ€itsa vĂ€gev mulje ja tasus igaljuhul vaatamist

  • Tripid,  Tsill

    Vormsi

    MĂ”nda aega tagasi sai kolatud Osmussaarel, nĂŒĂŒd jĂ€rg Vormsi kĂ€es 😉 Laevapileteid autole sebides tundus, et see pĂ€ris kuum saareke. PĂ€ris paljud vĂ€ljumised pikalt vĂ€lja mĂŒĂŒdud. Aga igatahes sinna me saime. Plaaniks oli kalmistul asjatamine ja siis vabakava. KĂ”igepealt mĂ”tlesime kiirelt luusida Rumpo matkarajal, sinna kimades viskasime kiire pilgu tee ÀÀres olevale Vormsi ajaaiale. PĂ€ris Ă€ge nĂ€itus kohalikust eluolust vanasti ja tĂ€itsa tasuta. Kui nĂ€itus uuritud kimasime edasi matkarajale. See pĂ€ris lahe vaikselt tiksumiseks. Kahju ainult, et need vaatetornid nii madalad on, vĂ”iks vabalt olla paar meetrit kĂ”rgemad. Huvitav, et siin olid kadakad hullult marju tĂ€is, pole ammu nii suurt kadakamarjade hulka nĂ€inud. Ah jaa siin on ka saun kus saab teha enneolematut romantikat 😉 Sauna saab ujudes, kummipaadiga vĂ”i SUP laudadega ja mahub sinna 8 inimest. Hind tuleb muidugi peremehega kokku leppida.

    Matkarajal nĂ€eb toimetamas hulgaliselt veiseid. Uudistasime natuke ĂŒksteist ja toimetasime omi tegemisi edasi segamatult.

    Kui matkarajal tiir peal uurisme vĂ€he kohaliku Ă”igeusukiriku varemeid. Siinsamas on isegi tankla olemas 😉 Muidugi Vormsi Ă”igeusu kogudus oli Eestis ainulaadne kuna toimetas ainukesena rootsikeelse kogudusena. Asutamisel tundus koguduse tulevik lootustandev, aga mitmete asjaolude tĂ”ttu kaotas 20 sajandil elujĂ”u ja saarerahvas lĂ€ks suurel arvul tagasi luteri kirikusse. Kahju muidugi, et sinna kirikusse sisse ei saa. Huvitav on see, et uksed on tĂ€pselt samas stiilis nagu Virtsu vanal Ă”igeusu kirikul mida sai ka hiljuti kĂŒlastatud.

    Kui juba seal saare servas siis ikka vaja majakas ka ĂŒle vaadata. Huvitav, et Ă”ige mitmes kohas nĂ€gime tee ÀÀres naljakaid pukke, huvitav milleks neid seal kasutatakse… Majakas siin malmist ja vĂ€ikse raha eest saab isegi ĂŒles turnida. All on isegi ĂŒks tehnohoone sĂ€ilitatud koos tehnikaga rahvale vaatamiseks. Samalaadne tehnohoone on ka Naissaarel aga seal on koos raadiojaamaga. Kahjuks seda tehnohoonet Naissaarel avalikkusele ei nĂ€idata, ehk kunagi tehakse lahti… Mul muidugi on Ă”nnestunud seal mĂ”ned korrad kĂ€ia.

    Kui majakas uuritud vĂ”tsime suuna kalmistule. Teel sinna pĂ”ikasime lĂ€bi kĂ€sitöötoast ja uurisime mida pakutakse. Siin pĂ€ris palju igasugu vidinaid, isegi pĂ€ris kĂ”va valik vikunuge oli saada 😉 Ja oligi aeg kirik ja kalmistu ĂŒle vaadata. Kohalik 13 sajandil ehitatud PĂŒha Olavi kirik on ilmselt ĂŒks suurimaid vaatamisvÀÀrsusi saarel kui muidugi mitte arvestada suurt ratasristide vĂ€lja kalmistul. Algne kirik oli ilmselt puust, kivist kooriruum ehitati juurde alles 14 sajandil. Kirikule ehitati ka kellatorn, mille jÀÀnuseid on siiani sissekĂ€igu juures nĂ€ha. Kirik rĂŒĂŒstati tĂ€ielikult Liivi sĂ”ja ajal. Rööviti kirikuhĂ”be ning kirikukellad viidi Saaremaale. RĂŒĂŒstajateks olid nii vene sĂ”javĂ€elased, saarlased ja rootslased. 1632 pĂŒstitati vana puuhoone asemele uus kivihoone. Kiriku iseĂ€rasuseks on tĂ€napĂ€eval torni puudumine, kirikukell ripub ukse kohal kĂ”rge katuseharja all. Tahtsime kirikusse sisse ka saada aga kahjuks sel pĂ€eval polnud kedagi saarel kes oleks ukse lahti teinud. KĂ€isime ajasime asjad jonksu kalmistul ja kadusime aega parajaks tegema saare teise serva.

    Luusides jĂ€i SuuremĂ”isa mĂ”isa varemete juures silma mingi huvitav keldrike. Tuli ikka uudishimust nina sisse pista. Sees vĂ€ike istumiskoht aga mis vĂ€rk sellega on ei sĂŒvenenud.

    Muidugi bussijaamu on siin igal nurgal ja algul ei saanud pihta mis vĂ€rk nende pĂ€ikesepaneelidega bussijaama katustel on… LĂ”puks ei andnud hing rahu ja kĂ€isin uurimas mida vĂ€rki on 😀 😀 Tuli vĂ€lja, et bussijaamades vĂ€ike LED valgus toimib pĂ€ikesepaneelide toitel. RĂ€lby pukktuulik oli ka Ă€ge, siin on ka vĂ€ike kĂ€sitöömĂŒĂŒk iseteenindusena 😉 vĂ”tad meelepĂ€rase vidina ja raha paned kivi alla 😉 😉

    Ühe puu kĂŒljes keset kĂŒla oli pĂ€ris pirakas pesakast, hubitav mis elukale see mĂ”eldud oli… Ja isegi toimiv valgusfoor oli 😀 😀 Eks selle otstarve siin saarel nagu ka Pranglil on puht dekoratiivne 😉 Vaatasime kiirelt veel paari nĂ”ukaaegset piirivalve vaatlusposti ja kimasime sadamasse. Koduteel veel vĂ€ike kohustuslik peatus Ungru lossi juures 😉

  • Matkad looduses,  Tripid,  Tsill

    Osmussaar

    Juba mitu aastat ĂŒritanud sinna saarele luusima minna aga ei ole kuidagi Ă”nnestunud. Kas aega ei ole vĂ”i kĂ”ik kohad matkale vĂ€lja mĂŒĂŒdud. Seekord Ă”nnestus kuidagi imekombel kĂ”ik asjad kokku klapitada, nĂŒĂŒd oli ainult vaja kokkulepitud ajal Dirhami sadamas olla. Sadamas grupijuht juba ootas, kui kĂ”ik koos transportis Arabella meid Osmussaart avastama 😉

    Et siis natuke saare ajaloost paar sĂ”na 😉 Osmussaare rootsikeelse nime Odensholm jĂ€rgi vĂ”ib arvata, et saar oli peatuspaigaks juba vikuajal. Nime seostatakse ka PĂ”hjala jumala Odiniga kelle kohta liigub siin palju legende. Ürikutes mainitakse vaid möödaminnes seda mereteede suhtes keskset aga mĂ”isavaldustest kaugele jÀÀvat saart, mis tĂ”enĂ€oliselt oli asustatud vabade inimestega. Saare viimase asukad teavad oma esivanemaid vaid kĂŒmme pĂ”lve tagasi ning arvavad, et nende esiisad asusid tĂŒhjale saarele 17 sajandi esimesel poolel. Eks siin ole ka katk laastamistööd teinud seetĂ”ttu on nii esma- kui taasasustajate pĂ€ritolu kohta on ĂŒsna vĂ€he teada. Teadaolevalt oli elanike arv kĂ”ige suurem 1934 aastal, rahvaloenduse jĂ€rgi elas saarel 131 inimest, kĂ”ik peale majakavahi perekonna olid rahvuselt rootslased. Rahvaarvu reguleerimiseks kehtis Osmussaarel kirjutama seadus, et kolm venda vĂ”isid kohale jÀÀda, ĂŒlejÀÀnud pidid minema mujalt Ă”nne otsima. Pered olid ĂŒldjuhul suurpered, kuhu kuulus keskmiselt 12 inimest, tuli ette ka paarikĂŒmneliikmelisi peresid. Osmussaare kĂŒla Bien oli tĂŒĂŒpiline sumbkĂŒla, mis oli asustuse kasvades ĂŒha tihenenud. KĂŒla juurde kuulusid kaks tuulikut. Isegi kabel oli olemas saarel. Esimene tuletorn ehitati siin 1765 aastal aga see kadus lainetesse 19 sajandi keskel. Praegusele asukohale ehitatud torn oli rusudes nii Esimese kui ka Teise maailmasĂ”ja lĂ”puks. 1920 aastal taastati kivist tuletorn mis asendati 1952 aastal praeguse raudbetoonist ehitisega.

    Tunnike tiksumist mööda peegelsiledat merd ja kohal olimegi. Kohalik matkarada teeb saarele tiiru peale ja pĂ€evakesega kĂ€ib selle lĂ€bi nagu giid mainis. Sadamast hakkasime vaikselt tiksuma. Giid oli vĂ€ga asjalik ja tempo ka tĂ€itsa ok mu haige jala jaoks. Ma isegi jĂ”udsin iga nurga taha vaadata 😉 Ikka vaja luusida rannas ja vaadata mida meri kaldale toob. Midagi erilist ei olnud, ainult paar apelsini ja surnud hĂŒljes. Kuna siin saarel vĂ€idetavalt kiskjaid ei ole kes laibad nahka paneks siis on see siin saarel puhtalt putukate pĂ€rusmaa. Kurja oleks varem teadnud oleks kĂ€rbsetĂ”ukude jaoks karbi kaasa vĂ”tnud, need kalameeste seas nĂ”utud kaup 😉

    Peale vĂ€ikest jalutuskĂ€iku olimegi juba kabeli kuures. Esimene puitkabel rajati Osmussaare sadamasse juba 16 sajandil. Kuna siin saarekesel maapind kerkib usinasti siis tĂ€napĂ€eval paikneb kabel ca 1,5 kiltsa kaugusel sadamast. 1766 pĂŒhitseti sisse samasse kohta ehitatud lubjakivist kabel. See seisis seal kuni 1941 aastani, mil see Aadu ja Jossifi meeste naginas puruks lasti. Sellest sĂ€ilis vaid fassaad ja torn. Kabeli varemete konserveerimistöödega alustati 2006 aastal, mille kĂ€igus taastati osaliselt kabeli mĂŒĂŒrid ja kellatorn. Töödega lĂ”petati 2009 aastal, mil paigaldati kabelile uus kell ja katusele tuulelipp. Muidugi on siin ka pisike kalmistu aga tĂ€napĂ€eval siia enam ei maeta. Siinsamas on ka tĂ€iesti korralik kemps, ei peagi pÔÔsa taha minema 😉 Siit edasi liikusime kohalikke militaarobjekte uurima. Neid siin ikka natuke on aga sellest kirjutan hiljem lĂ€hemalt.

    Enne majakani jĂ”udmist oli ikka vaja ĂŒle vaadata kohalik pankrannik. See jĂ€lle selline omapĂ€rane kus peaks tegelikult pikemalt luusima. Siinkandis on pĂ”hja lĂ€inud vĂ”i lastud ikka hulgaliselt laevukesi. Suht kalda ÀÀres vedeleb miski aurukatla laadne asjandus ja mingi ĂŒlekandevĂ€rk. Huvitav, et siin on sellised asjad veel tĂ€itsa alles. Aegna ja Naissaar tehti omalajal ikka tĂ€itsa paljaks metalliĂ€rikate poolt.

    Majaka juures paar punkrit ja muud mudru. Majakavahi majas saab vajadusel ka ööbida ning vĂ€ike iseteeninduse lett on siin ka olemas, igatahes vett ja jÀÀtist saab 😉 😉 Kohvi saab ka teha.

    VĂ€ikse tasu eest saab majakasse ĂŒles turnida ja vaateid nautida.

    Kui jalad sirutatud, kaasasolevad vĂ”ikud söödud, muuseum uuritud hakkasime vaikselt tagasi liikuma sadama poole. PĂ”ikasime korraks veel uurima II MS langenute mĂ€lestusmĂ€rki ja ĂŒhishauda. Huvitaval kombel oli see isegi suht korras ja hooldatud, ĂŒldjuhul need nĂ”ukaobeliskid on rÀÀmas ja hooldamata. Siinsamas on ka kaugusmÔÔtja torn. LĂ”puks olime sadamas tagasi, laev juba ootas. Aga paar millimallikat ikka ĂŒritasin pildile saada niikaua kui rahvas laeva kobis 😉

    Mandril tagasi tegime vĂ€ikse söögi sadamakohvikus. TĂ€iesti ok söök oli maitselt, natuke kĂŒll Raekohaplatsi hinnad aga pole hullu 😉 Koduteel pĂ”ikasime sisse veel NĂ”va sadamasse, tahtsin teada mis on saanud nendest omalajal suure hurraaga ehitatud vikulaevadest. Üks vedeles sadamas kurvalt aga kus teine pole aimugi. Paar kohalikku vennikest pĂŒĂŒdsid siinsamas kala, kĂŒsisin neilt aga isegi nemad ei teadnud.

  • Muu vĂ€rk,  Tsill

    Patarei vangla

    Pole ammu pealinnas töllerdanud. VĂ”tsin kĂ€tte ja tegin asja, kurja kĂŒll hullult palav pĂ€ev. VĂ”tsin ĂŒhe jÀÀtise ja kohvi mingis suva kohvikus vanalinna mĂŒĂŒri ÀÀres ja seedisin mida edasi teha sellise palavaga. Muidugi avastasin, et siinsamas on mingi Ukraina kirikuvĂ€rk ja samas peaks ka Ukraina kultuurikeskus olema. Aga kahjuks sinna sisse luusima ei saanud. Tuli teine jahedam koht otsida 😉

    Paugatas, et Patarei vangla on lahti ja seal miskine nĂ€itus toimumas. Vot palavaga hea jahe koht luusimiseks 😉 Omalajal kui see veel vanglana toimis sai seal kĂ€idud tööasju ajamas ikka korduvalt. Aga ega siis seal ringi luusida saanud, pÀÀslast otse ĂŒlekuulamisruumi ja tagasi 😀 😀 Muidugi nĂŒĂŒd nĂ€eb see vĂ€rgendus vĂ€lja selline rÀÀmas ja mahajĂ€etuna. Aga eks siin pole viitsinud riik kĂ€tt alla panna aastaid, et sĂ€ilitada ĂŒhte Peeter Suure merekindluse terviklikumalt sĂ€ilinud osa. Ajalooliselt oleks see pĂ€ris ok turismiobjekt ju. Muidugi investeerimist tahab korralikult. Aga eks tulevikus ole nĂ€ha kui hĂ€sti SÔÔrumaa selle renoveerimisega hakkama saab. Praegu ĂŒhtteist on juba tehtud. Ajaloos on see algselt kaitserajatiseks ehitatud hoone kasutust leidnud iga valitsuse ajal. Algselt merekindlusena ehitatud hoone minetas oma otstarbe peale Krimmi sĂ”da ja kindlus ehitati ĂŒmber kasarmuks. Eesti vabariigi ajal tehti siia vangla mis toimis 1919 – 2002 iga valitsuse ajal. Isegi sĂ”ja ajal oli siin Jossi ja Aadu meestel vangla. 1940 oli selle vangla ajaloos ilmselt kĂ”ige sĂŒngem aeg, siis hoiti siin kinni poliitilistel pĂ”hjustel vĂ€ga palju eestlasi. Aga see selleks, kellel huvi lĂ€heb viskab ise pilgu peale sellele vĂ€rgile. KĂ”igepealt viskasime pilgu peale jalutuskambritele ja koerakuutidele.

    Edasi vaatasime ĂŒle ĂŒksikkambrite poole. Siin enamus kambrites pandi nari seina kĂŒlge kokku, et pĂ€eval lebotada ei saaks. Siin vangla osas hoiti enamust EW eliiti enne kui maha löödi vĂ”i mujale vanglatesse saadeti. Siin saab tahvlitelt lugeda nii mĂ”negi sealviibinu mĂ€lestusi.

    Siit edasi viskasime pilgu peale pesuruumile ja ĂŒhiskambritele. Seal magati nagu silgud reas 😀 😀 paarikĂŒmne kaupa. Mnjaaa ei taha teada mis aroom oli seal peale lĂ”unaks olnud hapukapsasuppi….

    Seintel pĂ€ris hĂ€id plakateid mis on ajakohased ka tĂ€napĂ€eval miskis mĂ”ttes, eriti see esimese plakati esimene lause…

    Fotolaboris kĂ€isime ka, seal tehti igast kurjakast pildid. Vahel toodi siia etapiga mitu inimest korraga ja, et nad omavahel rÀÀkida ei saaks ega nĂ€eks ĂŒksteist pandi jĂ€rjekorras olijad kappi kinni oma jĂ€rtsu ootama 😀 😀 PĂ”himĂ”tteliselt praegu siit rohkem edasi ei saa praegu. Aga ehk tulevikus saab. Tegime vĂ€ikse tiiru veel lennusadamasse ja kobisin kodu Ă€ra.

  • Nokitsemised,  Ă•pitoad,  Tsill

    Veidi vaheldust kiiretesse tööpÀevadesse.

    Hullult toimetamisi viimasel ajal olnud ja veidi puhkust kulub marjaks 😉 ViikingitekĂŒla hea koht vahelduseks. Seal saab tsillida aegajalt ĂŒmber kehastades viikingilaeva kapteniks vĂ”i relvameistriks. KĂ”ik on teretulnud laevaga sĂ”itma vĂ”i meisterdada. Kuna ma seal igapĂ€evaselt ei toimeta siis tuleb sĂ”idu vĂ”i meisterdamise ajad eelnevalt kokku leppida… VĂ”i jĂ€lgida reklaami ViikingitekĂŒla FB lehel 😉 Kui tunned endas olevat natuke viikingit siis tule meisterda omale varustus ja lĂ€hme laevaga retkele 😉

  • Muu vĂ€rk,  Tripid

    Libises vĂ€he kĂ€est Ă€ra…..

    Juba kaks korda laevaga Piiteris kĂ€inud, ega siis kolmaski korda saa olemata olla 😀 Nagu tavaliselt ikka jĂ”uad laevaga hommikul kohale ajad asjad Ă€ra ja 16.30 bussile, Ă”htul juba kodus. Laevaga igavesti tsill minna, sĂŒĂŒa saab ohtralt ja millised vaated avanevad laeva pardalt…. Neid peab ise nĂ€gema. Seekord viskas juba Tallinnas vĂ€ikse pabula ventikasse 😀 Kui algas laevale pealesĂ”it arvas buss, et ta ei lĂ€he kĂ€ima…. Kiire vahekord viis asja sihile, saime kĂ€ima ja laeva ka. MĂ”tlesime, et kui Piiteris laevalt mahasĂ”iduks raibe kĂ€ima ei lĂ€he siis paneme pĂ”lema selle rondi. Piiteri reisisadamasse sissesĂ”idul nautisime vaateid ja ringtee ehitust ĂŒle mere vaiade otsas, pĂ€ris kĂ”va teema… Aga ju kuulis meie kurja juttu 😀 😀 LĂ€ks poolest pöördest kĂ€ima ja saime maha ka, kohe algas uus keberniit. Piirivalvel ja tollil oli aega kĂŒll, passisime nagu ogarad piiripunktis ja ootasime miskit “natsalnikut” lĂ”puks tuli, lĂ”i templi papiirenile ja saime minema. Pidime saama asjad aetud siinsamas sadama juures aga nu ei saa ikka ilma jandita. KakalĂ”ikur aimas juba miskit seiklust 😀 😀 Aga, et see miskiks ulmeseikluseks kujuneb ei teadnud ilmselt temagi. Vana kellele pidime selle rondi viima arvas, et Ă€kitse me sĂ”idame lĂ€bi Piiteri Ă€ra Tallinna maanteele vĂ€lja ta ei julgevat ise lĂ€bi linna sĂ”ita. Nujh kĂ”ik on hea aga ma isegi ei vĂ”tnud gepsu kodust kaasa, sitta sa mĂ€letad kuidas sai bussiga lĂ€bi linna teisele poole… Õnneks pole Piiter keeruline linn natuke seedida siis saab viuh kuhu vaja. Aga kurja siin miskid ĂŒmbersuunamised ja teeremondid, lĂ€ks rĂ€medaks keerutamiseks aga lĂ”puks saime teisele poole kokkulepitud kohta. Keda ei ole on see ahv kes ootama pidi. LĂ”puks helistas ja hĂ€daldas, et vot miski teema tal, Ă€kitse saame vĂ€he Moskva poole sĂ”ita. Noh heakĂŒll vĂ€he ju vĂ”is ega tĂ€na enam 16.30 bussile nagunii ei jĂ”ua. Panime jugama mööda trassi Moskva poole, varsti öö kĂ€es ja ilge kopp ees sellest jurast. Panime bussi miskisse suva parklasse tee ÀÀres ja sĂ”itsime taksoga lĂ€hedalasuvasse hotelli kotile. Hommikul vedasime ennast bussi juurde, seal jĂ€lle hĂ€dakisa lahti, et Ă€kitse sĂ”idame veel sörtsu kuna tal pole bussijuhti. Et sĂ”idavad sĂ”iduautoga ees ja me bussiga sabas. Tra kĂŒll varsti oligi Moskva kĂ€eulatuses. Panime mööda ringteed sellest mööda. Miskis suva urkas sĂ”ime ja kimasime edasi. Ja siis ĂŒhel T kujulisel ristmikul parempööret tehes kooles buss Ă€ra 😀 😀 😀 Mitte ĂŒkski kĂ€ik ei lĂ€inud sisse tee mis tahad. PĂ€ris hea nali, 12 meetrine junn on keset ristmikku ja ei liigu kuskile 😀 😀 Megairwww tĂ”mba see ront Ă€ra kuidas tahad. Hakati siis otsima laibakat kes Ă€ra veaks aga tuli vĂ€lja, et Moskva kandis pole olemaski nii suurt laibakat kes suudaks 12 meetrist ronti liigutada 😀 😀 Nali naljaks – kusi kaljaks 😀 aga meie ront seisis 3 pĂ€eva keset ristmikku 😀 😀 Politsei kĂ€is mitu korda uurimas kuidas ristmiku vabaks saaks aga ei saanud nemadki miskit teha. Kohalikega saime juba sĂ”pradeks selle kolme pĂ€evaga kĂ€isime sĂ”ime igasugu marju nende aedades jne. LĂ”puks sai mul sellest jurast ikka ilge kopp ette. Õnneks oli Moskvani ainult 50 kiltsa.