-
Mesilasvaha – ideaalne tooraine koduste küünalde valmistamiseks
Jõuluaeg tulekul ja küünlategu on täies hoos. Töötoas küsitakse üsna tihti, kas me ka valame ja värvime küünlaid? Kuna töötoas katsume kasutada võimalikult loodussõbralikku materjali, ehk siis mesilasvaha, mis on juba ise olenevalt eelnevast kasutustihedusest veidi erinevat tooni, siis värvimise vajadus puudub. Erinevat tooni vahalehti kombineerides saab ilma värvita värvilise küünla 😉 Muud lisavärvi vahaküünalde värvimiseks me ei kasuta, kuna pole veel leiutatud värvi mis põlemisel ei erita tervisele ohtlikke jääkaineid.
Panen paari lausega kirja, miks me ei kasuta töötoas parafiini, steariini jne. Parafiin on kõige levinum ja odavaim küünla valmistamise tooraine, mida valmistatakse naftatööstuse jääkainest. Kasumi nimel selle tootmiseks keskkonnale erilist tähelepanu ei pöörata. Valdav enamus küünaldest valmistatakse parafiinist selle odavuse tõttu. Silmailuks neid värvitakse või lakitakse ning lõhnastamiseks lisatakse sünteetilisi lõhnaaineid. Küünla põletamisel ongi just need viimased tervisele kõige ohtlikumad.
Steariini valmistatakse taimsest või loomsest toorainest, enamjaolt palmi- või sojaõlist. Iseenesest pole idee ju paha… looduslik ja puha, aga siin peab väga jälgima, kas steariin on toodetud tavapõllundusega või ökoserdiga. Tavapõllunduses hävitatakse palmide istutamiseks tuhandeid ruutkilomeetreid vihmametsa. Steariinist küünlad on märksa kallimad kui parafiinist küünlad ja eks siingi rikub kõik ilusa ära lisatud värv, lakk ja sünteetilised lõhnaained.
Parafiin- ja steariinküünlaid töötoas ilma sulatamata ja vormi valamata teha ei saa. Valamine ja kastmine ei sobi kahjuks ajamahukuse ning ohtlikkuse tõttu piduliku ürituse vahepalaks.
Kõike eeltoodut arvestades on kõige kallim ja kvaliteetsem tooraine küünalde valmistamiseks mesilasvaha. Mesilasvaha valmistavad töömesilased, kes väljutavad seda oma vahanäärmetest kärgede valmistamiseks. Mesilased hakkavad vaha eritama 3-5 päeva vanuselt ning lõpetavad korjemesilastena 18-20 päeva vanuselt. Looduse poolt on vahale juba lisatud naturaalne lõhn ja värv. Enne kasutamist on soovitav mesilasvahast küünlaid hoida külmkapis, siis põlevad küünlad tunduvalt kauem.
Küünalde ajaloost ka
Valgusallikana on neid kasutatud enam kui 5000 aastat, kuid nende päritolust pole eriti midagi teada. Võimalik, et esimesi küünlalaadseid asju valmistasid vanad egiptlased, kes kombineerisid pirru ja loomarasva. Tahiga küünlaid hakati sealmail kasutama ca 3000 aastat tagasi. Peale seda kui olid roomlastelt tuuri pannud idee keerata papüürus rulli ning kasutada seda tahina mesilasvahast või loomarasvast tehtud küünlas. Ega teisedki rahvad küünlateos maha ei jäänud, näiteks hiinlased olla teinud küünlaid putukatest ja taimedest pabertoru sisse ning tahina kasutasid rullis riisipaberit, jaapanlased valmistasid küünlaid pähklitest saadud vahast ning hindud keetsid kaneelipuu vilju, et saada küünlavaha. Keskajal ilmusid kuskilt mesilasvahast küünlad, mis põlesid palju puhtamalt ja meeldivamalt, kui loomarasvast küünlad, mis tekitasid ebameeldivat suitsu. Eks ilmselt seetõttu on tänapäevalgi kirikutes kasutusel mesilasvaha küünlad. Hea lõhn ja praktiliselt olematu tahm on need omadused, mis tagavad puhta keskkonna, sest kes jõuaks sadade tavaküünalde tahma maha nühkida. 13 sajandiks oli küünalde tegemine muutunud Inglismaal ja Prantsusmaal gildi levinud käsitööalaks, mõned küünlategijad käisid majast majja ning tegid küünlaid rasvast, mis oli just selle jaoks tallele pandud. Ameerika kolooniates olla küünlaid tehtud isegi loorberipuu marjadest, neid keetes saadi hea lõhna ja suhtelistelt puhtalt põlev vaha. Aga kuna neid marju väga tüütu korjata, siis kadus asi pikkamööda unustusehõlma.
18 sajandil, seoses vaalapüügi kasvuga, toodeti vaha vaala spermatseedist tehtud õlist. Huvitaval kombel ei kaasnenud nende küünaldega halba lõhna ega suitsu. Ühtlasi tekitasid need küünlad märgatavalt heledama leegi ning vaha oli kõvem kui mesilasvaha ja loomarasv. See ei pehmenenud ega vajunud ka palaval suvepäeval ära. Ajaloolised arvavad, et esimesed standardküünlad ongi tehtud just taolisest vahast.
Enamik avastusi, mis mõjutavad ka tänapäeva küünlategu tehti 19 sajandil. Avastati kuidas eraldada steariinhapet loomsetest rasvhapetest. See tõi kaasa steariinvaha leviku, kuna vaha oli tugev, vastupidav ning põles vigadeta. Õpiti kuidas tõhusalt eraldada looduslikult esinev vahajas aine naftast, võeti kasutusele parafiinvaha. Mõndagi põnevat Eesti küünlateo kohta saab lugeda ERMi blogist. Mesilasvahast küünlaid ja muudki põnevat saab meie poest
Kui leidsid siit midagi kasulikku, siis palun jaga:
-
Tori – Sindi
Sai veidi Pärnumaal luusitud. Tori kandis liblikad juba lendavad ja kohalikud hoolitsevad usinasti lindude üürikorterite eest. Vana maha ja uus asemele, igati teretulnud teema.
Plaanisime külastada Tori põrgut ka aga kus sa sellega. Loodus on siin meisterdanud rüsijääst terved suured kuhjad. Üle nende turnima ei viitsinud hakata, eks külastame uuesti suve poole.
Tori põrgu teises otsas, ütleme siis nii, et surnuaiast päris kaugel vedeleb hulgaliselt tühje küünlatopse. Linnud on need laiali vedanud ja auklikuks nokkinud, ei tea mida nad sealt seest otsinud on… Ilmselgelt on siin mõtlemisainet kas on mõistlik kasutada plasttopsides küünlaid kalmistutel. Eriti veel kui nad jäävad haudadele vedelema kuudeks, enne kui keegi viitsib need ära koristada. Linnud söövad plasti ja tuul lennutab neid kõikjale…..
Vaatasime üle selle Sindi paisu üllitise kah. Vahel ikka mõtlen mis kuramuse valu ajab pimedusega löödud aktiviste kõike lammutama. Miski haige tähelepanuvajadus või mis? Aastakümnetega on asi juba paika loksunud aga siis ärkab mõni ja arvab, et kõik on sitt. Üks kala on probleem aga tuhanded jõekarbid jne ei ole probleem… Huvitav, et mujal maailmas sellist jura väga ei kohta. Suhtutakse asja ikka mõistusega mitte idiootliku aktivismiga. Huvitav millal minnakse kangiga Keila-Joa joa kallale, kala ei pääse ju kudema 😀 😀
Selline see kunagine üle 100 aasta seisnud pais tänapäeval välja näebki.
Kui leidsid siit midagi kasulikku, siis palun jaga:
-
Midagi uut jõuluvana kotti
Kui hooaeg läbi on veidi aega tegeleda muude põnevate asjadega. Eelmisel aastal tegime posu jõulupakke. Pakkides kasutasime praktiliselt ainult kohaliku käsitööna valmistatud asju. Ägedaid naturaalsest lamba- ja searasvast valmistatud seepe saime ühe hea sõbra käest, kes neid oma koduköögis valmistab. Küünalde valmistamine oli seekord vähe lihtsam protsess, varasemalt see materjali otsimine protsess juba läbi tehtud. Naturaalset mesilasvaha saime tuttavalt mesinikult ja tahi nööri oli varuks piisavalt. Algselt võttis tahi jaoks õige niidi otsimine mööda poode ikka aega, igat suva niiti pole hea kasutada, see tekitab põlemisel tahma ja mürgiseid jääke. Igasugu põnevaid siirupeid sai suvel oma tarbeks valmis keedetud, miksmitte veidi ka kingipakki panna 😉 Angervaksa siirup on tuntud rahvameditsiinis kui looduslik palaviku alandaja. Kuusevõrsesiirup pidavat jälle aitama köha vastu jne. Tegime ka natuke võilillesiirupit ja ebaküdoonia siirupit aga see kulus omale marjaks ära ja kingikotti ei jõudnud 😉 Noor põdrakanep läks otse pannile ja kõrvenõges kotletiks, seda väärt kraami korjata varuks ei jõudnudki. Meilt küsiti ka teesegusid ja muud looduslikku kingikotti aga kahjuks nii palju varutud ei olnud, et kingikotti panna. Aga eks midagi uut võtame projekti nagunii 😉
Kevadel mõtlesime, et see aasta varume kõiki asju pisut rohkem, aga kahjuks sellel aastal oli muid toimetusi nii palju, et kingikottide sisule mõelda eriti aega polnudki. Ühtteist siiski õnnestus varuda. Kevadel kohe värskeid kuusevõrseid siirupiks. Sügise poole veetsime lapsega kvaliteetaega metsas seenel käies. Veidi ebaküdooniat nii siirupiks kui ka krõpsudeks kommi asemele.
Sellel aastal paneme soovijatele kingipakki juba teada tuntud käsitööna valminud seebid. Naturaalsest mesilasvahast küünlad või küünalde valmistamise komplekti koos juhendiga. Natuke kuivatatud kukeseeni, valikus on ka lehterkukeseened. Kuivatatud kukeseened on suurepärane maitselisand mitmesuguste roogade jaoks, näiteks hautis, supp, kaste jne. Kuivatatud seeni võib kasutada roa peamise koostisosana või jahvatatult maitseainena. Enne roa valmistamist tuleb seeni 2-3 tundi vees või piimas leotada. Kuusevõrse ja ebaküdoonia siirupit. Veidi ka ebaküdoonia krõpse, seda muidugi juhul kui minu maiustamisest neid üle jääb 😉 Kuramuse head said.
Lõpuks ikka ühtteist kokku sai. Komplekteerisime kokku paar erinevat pakki. Ah jaa saime kingikarpideks väikse koguse päris ägedaid puidust käsitööna valmistatud karbikesi. Karbike ise on juba väärtus omaette. Nii, et meilt jõulukuuse alla ühtteist ikka leiab. Kingipakkide valikut näeb meie poes. Kõiki pakkides olevaid tooteid saab ka eraldi osta.
Ei tea kuidas teistega aga mulle meeldib kuusevõrse siirupit kohvisse panna. Liharoogadele saab ka head ja põnevat maitset 😉
Kui leidsid siit midagi kasulikku, siis palun jaga:
-
Suvised platsihooldustööd
Mõnda aega tagasi sai juba kirjutatud mõningatest meie töödest lähemalt, katsun jätkata seda traditsiooni, et mõned huvitavamad hooldustööd lahti kirjutada. Paar näidet ka sellest kuidas saab unarusse jäänud platsid korda. Samas igakord ei olegi platsid unaruses, vaid lihtsalt puudub oskus ja jaks neid korrastada. Katsume neid siis omaltpoolt aidata kes ise ei oska või ei jaksa.
Metsistunud põõsaste juurimine ja äärte survepesu
Sellel platsil on ilusti näha mis juhtub kui istutada platsile paar pisikest põõsast kuid ei raatsi neid pügada. Lõppkokkuvõttes tuleb kõik välja juurida, et platsile saada veidikenegi uut välimust. Siin lisaks põõsaste väljajuurimisele pesime survepesuriga puhtaks piirde ja vahetasime sammaldunud liiva. Liiva puhul on ka enamjaolt see jutt, et pange lihtsalt vanale peale aga paraku päris nii ei saa. Enamusel platsidel on korduvalt liiva peale pandud ja järjekordset uut liiva pole lihtsalt mitte kuhugi panna kui platsil on juba kuhi peal. Piirdepesu juures tuleb alati ennem hoolikalt vaadata kas ikka kannatab survepesu või tuleb käsitsi pesta.
Liiva äravedu ja uue liiva toomine
Siinsel platsil vahetasime liiva. See tähendab, et riisud vana liiva kokku hunnikusse paned uue aluskatte ja liiva ning vead vana liiva minema jäätmejaama. Mõned kliendid räägivad, et lükake kuskile põõsa alla, kuid nii teha tegelikult ei tohi. Mõnel üksikul kalmistul on veel koht kuhu vana liiv ladustada aga valdaval enamusel sellist kohta pole. Lisaks liivavahetusele panime uued vaasid, lilled ja küünlad, puhastasime piirde, pesime puhtaks nimeplaadid ja panime neile uued ühesugused alused. Siin platsil näeb samuti juba natuke käest lastud elupuid, needki proovisime ühte mõõtu saada. Nii suuri ja kiirekasvulisi elupuid oleks mõistlik kaks korda aastas lõigata, et neid kontrolli all hoida.
Piirete puhastamine ja käsipesu
Siinse platsi puhul kaevasime kõigepealt pinnasest välja osa piirdest ja puhastasime samblast. Vot selle piirde puhul poleks olnud survepesu isegi mõeldav mitte, aga käsipesuga sai asja küll. Seejärel eemaldasime ja utiliseerisime vana kruusa, panime uue aluskatte ja kruusa. Hauaplaatidele panime uued alused ning hauakivid paigaldasime alustele. Tavaliselt peseme hoolduse käigus puhtaks ka hauaplaadid ja hauakivid, kuid siin soovisid tellijad neid ise puhastada.
Liiva vahetamine
Siin teostasime kõige tavalisema liivavahetuse. Nii nagu ikka, vana ära ja jäätmejaama ning uus aluskate ja liiv. Siinse platsi puhul polegi muud varianti kui tahad mõneks aastaks osjadest ja sõnajalgadest lahti saada. Kui taimed on juba võimust võtnud platsil siis rohimine enam väga ei aita.
Rohimine
See plats tahaks juba suuremat hooldust, aga vastavalt kliendi soovile üritasime seekord kuidagi rohust lahti saada. Midagi isegi õnnestus ajutiselt saavutada, kuid kui siin pinnakatet ei vaheta siis paari nädalaga on tagasi algne välimus.
Hooldus, lilled ja küünal
See paar aastat hooldamata plats oli omaette põnevas kohas, sinna saab läbi Venemaa sõites 😉 Hooldamata oli tegelikult seetõttu, et piirid kinni ja hooldama ei pääse. Siin puhastasime umbrohust, istutasime lilled ja panime küünla. Siit kalmistult kadusime muidugi välgukiirusel, kihulastest oli õhk nii paks, et lausa mustad pilved olid neist. Need imepisikesed kurivaimud ju närivad igaltpoolt ja sääsetõrjevahend mõjub neile nagu suuvärskendi 😀 😀
Vana hauapiirde korrastamine
Siin oli algselt juttu uuest piirdest, kuid peale vana liiva eemaldust ja piirde pinnasest väljakaevamist selgus, et paekivi on heas seisus ja vajaks ainult puhastust. Puhastasime piirde, panime uue liiva, pesime puhtaks hauakivi ja kärpisime pikalt hooldamata naaberplatsilt välja kasvanud elupuud ja tulemus sai päris hea.
Lagunenud hauapiirde korrastamine
Sellel platsil ajasime sirgeks ja puhastasime paekivipiirde. Kuigi siin oleks juba mõistlik olnud paekivi välja vahetada, ilmastik on oma töö ära teinud ja paekivi ära lagundanud. Ehk kestab veel mõne aja. Lisaks vahetasime liiva, pesime puhtaks hauakivid ja pügasime vähe puid.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et igakord polegi vaja uut ehitada. Vahel piisab vana ülesleidmisest ja puhastusest 😉 Töö on väiksem ja odavam.
Vajad ka abi hauaplatside korrastamisel ja selliste tööde tegemisel? Meie eriala ongi igasugu hooldustööd kalmistutel – võta ühendust ja telli.
Kui leidsid siit midagi kasulikku, siis palun jaga:
-
Raasiku kalmistu
Mõned hooldus ja renoveerimistööd on olnud Raasiku vanal kalmistul aga nüüd paar väiksemat hooldust ka uuel kalmistul. (Võtan tellimusi, võta ühendust). Suhteliselt kiriku lähedal on üks omapärane kivirist ja hauaplats, mis teema sellega on ei lugenud kuskilt välja. Aga lõpuks kalmistul, siin paar platsi korda ja uurima mida huvitavat siin kalmistul on. Siin on isegi II MS langenute mälestusmärk ja isegi suhteliselt korras teine.
Siin hakkas silma ka paar huvitavat piiret. Üks selline mustast graniidist ja üsnagi tagasihoidlik jäi silma, ei midagi suurejoonelist nagu need tavaliselt kipuvad olema aga päris ilus iseenesest. Paekivi ja tänava äärekivi kohtab siin üllatavalt palju igas variandis. Ja see plastmassmuru….. ehhh…
Kuuskede all oli üks omamoodi suure alusega raudrist, selliste massiivsete alustega tavaliselt väga ei näe. Siinsamas ka väike platsike kohalike sportlaste mälestamiseks. Sellist asja ka väga kalmistutel ei näe. Aga eks sellepärast ongi meie kalmistud huvitavad, et igaühel oma stiil ja mida kõike põnevat sealt ei leia. Ega ilmaasjata pole mujal maailmas kalmistuturism kuum teema.
Kui leidsid siit midagi kasulikku, siis palun jaga:
-
Hooldus- ja renoveerimistööd kalmistutel
Tehtud töödest on küll väike pildigalerii üleval aga inimesed vahel küsivad mis töid te mingi platsi juures tegite. Eks ma katsun siin mõned tehtud tööd lahti kirjutada. Kahjuks on kalmistutel hooldamata platse aina rohkem ja rohkem.
Panen ka paar pildikest värskenduseks, et mis juhtub siis kui istutate platsile kena pisikese elupuu aga pügada seda ei raatsi. Mõne aastaga läheb asi käest ära. Õnneks tänapäeval on olemas spetsiaalselt kalmistutele aretatud elupuid mis on väga aeglase kasvuga. Aga väikest pügamist tahavad needki.
Teine teema on massiivsed monoliitsed platsipiirded kõrghaljastuse alla. Kasvades puud lõhuvad teie ilusa piirde, seetõttu on mõistlik ehitada piirded sellisest materjalist mida saab vajadusel ringi tõsta. Ega ilmaasjata ei nõuta, et piire peab olema lihtsalt eemaldatav. Paljud hooldamata hauad antakse teatud aja möödumisel välja uutele kasutajatele peale matmiseks ning monoliitsete piirete eemaldamine on väga tülikas. Kujutage nüüd ette, teil on matused aga paar hauda eemal lammutavad töömehed piikidega betooni… et ka seal saaks kedagi sängitada.
Betoonist hauapiirete hooldus
Viimasel ajal olen samuti kokku puutunud ühe omapärase nähtusega. Betoonpiirdeid soovitakse miskipärast üle värvida kas siis kohe otse mustuse peale või siis puhastatud pind üle värvida. Kui küsid, et milleks see vajalik on…. rikkuda ilusat piiret värviga. Siis tavaliselt vastata ei osata. Tuleb väike jutt, et keegi kuskil soovitas üle värvida siis ei pidavat määrduma. Küsin, et kui põranda üle värvid kas siis sinna tolm ja mustus ei kogune?? Tuleb väga ruttu vastuseks, et ole nüüd, ikka pesta tuleb põrandat. Aga mis piirdega teisiti on…. Kas värvid või ei, mustus koguneb ikka. Nii, et ma küll ei näe mingit mõtet betooni või kivi värvida, sellega rikute ära hoopis. Kui kunagi on vaja see määrdunud ja lahti koorunud värv eemaldada siis näete sellega kurja vaeva.
Liiva vahetus ja hauaplaatide pesu
Eks hoolduse puhul käib see ikka vastavalt tellija võimalustele, kes tahab ainult liiva vahetada või ainult hauaplaate pesta jne jne. Mõnda platsi käidki jupikaupa tegemas, ükskord teed hauakivi puhtaks, siis piirde puhastus või ehitus, lõpuks jupikaupa muud asjad. Allolevatel piltidel on näha üks selline väike platsike, kus oli sooviks ainult plaatide pesu ja liiva vahetus. Aga ega see pole niisama lihtne, et tood liiva kohale ja viskad peale, tõmbad lapiga üle hauakivi ja valmis ongi. Kõigepealt tuleb pealt ära vedada sinna kogunenud mitme aasta lehed, välja juurida juba kasvama hakanud võsa, siis veel vana liiv ära vedada ja utiliseerida. Alles siis on tekkinud koht kuhu saab uut liiva panna ja seegi tuleb kuskilt tuua. Sageli küsitakse miks paljas liivavahetus nii kallis on… Aga ei ole see ju sugugi poole tunni töö nagu arvatakse ja vastavalt töö mahule on ka hind.
Viltuvajunud kivide kohendamine
Siin platsil oli sooviks piirde ja hauakivide puhastus, ühe viltuvajunud hauakivi otseks panek, põõsa väljajuurimine, istutusnurkade ehitus. Siin oli plats naaberplatsist kõvasti kõrgemal ja päitsis puudus piire mis takistaks uue liiva valgumist naaberplatsile. Sai soovitatud sinna piire panna. Iseenesest kõik lihtsad tööd aga ka nende lihtsate asjade juures võib ette tulla üllatusi ja kõvasti lisatööd. Nii juhtuski siin, üldjuhul vajub kivi viltu koos alusega, pole midagi hullu kivi aluselt maha, alus otseks ja kivi tagasi. Aga siin selgus peale kivi aluselt maha võtmist, et betoonalus on ajahambast nii puretud, et järgi ainult tükid. Kõik see piltidel nähtav betoonkärakas tuli kuidagi kätte saada, et saaks kivile uue aluse panna. Lõpuks said ülalmainitud tööd tehtud ja jupp piiret ka juurde ehitatud, et liiv platsilt “reisima” ei läheks.
Kivide ja vaaside puhastamine
Siin natuke lihtsamat tööd ka, hauakivide ja vaaside puhastus, piirde pinnasest väljapuhastamine ja liiva vahetus.
Erimõõdus hauapiirde ehitamine
Samas sai tehtud ka üks tavapärasemast laiemast paekivist hauapiire. Kõigepealt nagu ikka, kalmistuvahiga kooskõlastus kas platsi tohib suuremaks ehitada, materjalide kasutus jne. Kui need protseduurid korras tuli üles võtta ja utiliseerida hiidvana piire, tasandada plats, uus piire paika panna. Lõpuks oligi asi niikaugel, et aluskate alla, uus liiv platsile ja muld peenrasse. Nüüd ootame veel uut hauakivi plaadi asemele siis saab lõplikult valmis.
Viltuvajunud hauakivi ja mätaspiirde korrastamine
Siin platsil katsusime sirgeks saada viltuvajunud hauakivi. Õnneks oli siin alus terve ja peale väikest pusimist saime kivi otseks. Lõpuks eemaldasime vana liiva, lõikasime platsile mättapiirde ja panime uue liiva peale.
Betoonpiirde puhastamine
Siin mõned näited erinevatest piirdepuhastustest. Esimestel piltidel siis nö. kõige tavalisem ja odavam “pesubetoon” see on lihvimata variant ja kui seda koguaeg puhastada ei viitsi siis on sammal mõne aastaga peal ja puhastada on seda ülimalt….. Survepesuriga on tükid taga, ainult käsitsi nühidki sammalt maha. Teisel platsil puhastasime piirde pinnasest välja ja puhastasime. Betoonpiiret on palju lihtsam puhastada aga siingi peab vaatama kuidas piire säilinud on. Kui ikka vana ja pude siis samuti ainult käsipesu, survepesurimehed võib kohe ära unustada sellisel puhul.
Hauaplatsi ühe külje remont
Sellel platsil puhastasime piirde, ajasime sirgeks viltuvajunud hauakivi ja piirde, pesime hauakivi ja vahetasime liiva. Katkiste kõnniteeplaatide asemele panime uue piirdetüki.
Killustiku vahetus
Siin vahetasime välja vana ja väsinud hauapiirde, ehitasime uue peenrapiirde ja panime uue killustiku. Siinse platsi tegemisel tekkis ka üks täiesti ootamatu olukord. Platsile sooviti samasugust heledat graniitkildu nagu algne oli aga võta näpust. Tuleb välja, et meie moodne viirus on ka siin oma mõju näidanud. Helehalli graniitkillustikku ei toodagi maale vähese nõudluse tõttu. On kas päris valge või selline hall nagu lõpuks platsile sai. Päris kadunud muidugi see killustik siiski ei ole, seda võib ehituspoest kilo kaupa osta eksklusiivkattena. Kui seda läheb platsile ikka ca 800 kilo siis tuleb hind kordi ja kordi suurem kui ta varasemalt laoplatsil maksis.
Kääpa tasandamine ja platsi korrastamine
Siin platsil eemaldasime kääpa ja vana pinnase, puhastasime välja vana piirde ja lisasime puuduolevad piirdetükid, kujundasime platsi, ehitasime peenranurga, tõstsime ringi hauakivi ja panime uue liiva. Samuti läks platsile uus vaas koos mulla ja lilledega. Teise platsi kujundasime samuti ringi, puhastasime piirde ja hauakivi, ehitasime peenranurga, parandasime pingi ja panime uue liiva. Sellele platsile läks samuti uus vaas lilledega. Igakord ei ole mõtet asju minema visata, siin sai pingi kasutuskõlblikuks laudise vahetusega.
Teenuse tellimine
Kuna surnuaedade korrastamine ja hauapiirete ehitamine on minu töö, siis kasutan võimalust ka endale veidi reklaami teha. Minu teenust saab tellida siitsamast kodulehelt. Hind sõltub tehtavatest töödest, haua suurusest, praegusest seisukorrast ja ligipääsetavusest, iga plats ja töö on erinev, seega küsi hinnapakkumist.
Kui leidsid siit midagi kasulikku, siis palun jaga:
-
Hauahoolduse hooaeg
Eelmisel aastal umbes samal ajal sai päris kõvasti pusitud ja nii mõnigi haud sai uue ilme. Sellel aastal katsume jätkata sama joont, kuigi veidi teise eesmärgiga. Lihtsalt ei jõua kõike teha ja kõike mis tahetakse ei saagi teha, sest seadus või eeskiri ei luba. Ühesõnaga betooni ei vala, plastlilli ei vii ja küünalde osas on ka mõned mõtted.
Muidugi kui nüüd natuke tagasi vaadata siis 2019 aastal renoveerisime viimase hauaplatsi paar päeva enne jõule, nii soe ilm oli. 2020 alustasime esimese suurema tööga alles aprilli teises pooles ja lõpetasime hooaja novembris. Hooaja viimasteks töödeks oli Liiva kalmistul ühe pisikese platsi korrastamine, hauaplaadil kirje taastamine ning üks vähe suurem plats kuhu läks kliendi soovil uus kandilistest paekivitükkidest piire.
Käesolev hooaeg algas tegelikult juba jaanuaris küünalde viimisega ning täiega läks käima märtsi lõpus. On tehtud ka juba esimesed riisumised ja lillede istutamised.
Mõne suurema töö käigus sai välja kaevatud ja puhastatud mulla alla mattunud platsipiire, puhastatud hauakivid, vahetatud liiv jne. Siinsel platsil on näha, et piire ei ole sirge. Sellel on väga lihtne häda, omalajal oli kombeks kivid kinni panna betooniga ja nüüd kui oleks vaja katkist kivi asendada tuleb kogu piire lahti lammutada. Aga kui paekivi on juba oma aja ära elanud piirdena siis on seda praktiliselt võimatu teha ilma, et ülejäänud kivid ära ei laguneks. Sellisel juhul on juba mõistlikum uus piire panna. Sellist paekivi betooniga kinnitamise kommet on mõnel kalmistul tänapäevalgi. Jah saab küll ilusa vahekohtadeta müüri aga vajadusega mõni üksik lagunenud kivi välja vahetada lammutad kogu piirde. Nii, et siin on asjadega nii ja naa. Meie paneme paekivipiirde paika nn. lahtisel meetodil.
Siin on nüüd eemaldatud ja utiliseeritud vana praktiliselt täiesti lagunenud piire ning paigaldatud uus, tellija joonise järgi tehtud paekivipiire. Kasutatud on tavapärasest laiemat tehases mõõtu lõigatud paekivi. Harvendatud sai kõvasti päitsis olevat sirelihekki, et piire üldse paika mahuks. Siin pole plats veel päris valmis, ootame uut hauakivi plaadi asemele. Ja neid valmimisjärgus platse on veel terve hulk, mis ootab liiva, mis kruusa jne. Aga nendest platsidest kirjutame ka ükspäev.
Uute tööde tellimusi võib ikka saata. Igasugu hooldused, koristused, renoveerimised, puhastamised ja piirete ehitamised sobivad. Betoonivalu pole päris minu eriala, selle kohta ütlen kohe ära, et pöörduge mujale. Aga paekivipiirded on just täpselt see, mida hea meelega ehitan ja remondin. Kontaktid on siin.
Kui leidsid siit midagi kasulikku, siis palun jaga:
-
Hooaeg avatud
Selle aasta esimesed küünlad kalmistule toimetatud. Mõnusalt lumine surnuaed ja mis huvitav, et mitte ühtki inimese jälge polnud veel märgata kuigi viimasest lumesajust juba mitu päeva möödas.
Mõtlesime, et sellel aastal katsetame klaasküünaldega ja seda puht praktilisel eesmärgil. Kesta saab korduvkasutada ja sinna sisse põlenud küünla asemel mahub õliküünal ja klaaskest on dekoratiivne ka. See omakorda põleb palju kauem kui parafiinist küünal. Ja mis veel eriti oluline… klaasküünal on raske ning tuul ei puhu seda ümber. Sellega väldib seda, et tuul neid tühje plastkesti mööda kalmistut ringi ei veereta. Varasem kogemus plastist hauaküünaldega on see….. nagu on tuulisem pead vaatama kuidas küünal panna, et tuul pikali ei lükkaks või ära ei puhuks. Hea on kui hauaplatsi katteks on puistematerjal. Sellisel juhul saab plastist küünla veidi süvendada platsi aga kui pole siis jääb vaid loota, et äkki tuul ei puhu pikali. Aga klaasküünlaga seda probleemi ei ole kui just mingit väga hullu tormi pole. Klaasküünal põleb tuulise ilmaga vägagi hästi ja pole karta, et tuul ära puhub.
Kui leidsid siit midagi kasulikku, siis palun jaga:
-
Kas vanast saab asja?
Meie tarbimisühiskonnas on kombeks asjad minema visata kui nad on määrdunud….. eelarvamusega, et nendest ei saa asja. Sageli platsi hooldades ütlevad tellijad, et visake vana vaas minema ja pange uus. Enne kui seda tegema hakkan viskan ikka pilgu peale. Üldjuhul saab neist veel asja ja peale puhastamist teenivad oma otstarvet rõõmsalt edasi. Tegelikult on see kättevõtmise asi. Üritame vähendada tarbimist ja prügi teket. Nii nagu saab kalmistul puhastada vana piiret saab sama edukalt puhastada ka päevinäinud vaasi. Peale puhastust näeb välja uueväärne.
Kui leidsid siit midagi kasulikku, siis palun jaga:
-
Odav, hea ja hooldevaba …. hauaplatsi katted
Varasemalt sai lubatud, et ükspäev kirjutan ka hauaplatside kattest. Oma töö käigus olen kokku puutunud mitmesuguste soovidega ja tehtud ka mitmeid töid. Kui abi vaja, siis ühendust saab ikka hauaplatsihooldus@muhkel.ee
Alustaks siis kõige traditsioonilisemast…
Liiv
Liiv on hauaplatsi katmiseks kõige käepärasem ja odavam materjal. Liiva tonn ei maksa praktiliselt midagi aga katsu sa see kalmistule saada karjäärist. Tänapäeval on väga vähestel kalmistutel tasuta liiv kohapeal olemas. Transport on päris kallis, eriti kui tahad väikest kogust. Ja ega seda kohe ei saagi, mõnel kalmistul tuleb nädalake oodata ennem kui kohale tuuakse. Liiv jätab puhta mulje ja seda on mugav hooldada. Üsnagi lihtne on riisuda okkaid ja lehti, triipe on ka rehaga hea peale tõmmata.
Iseenesest sobib ka muld liiva asemele aga selle saamine on veel probleemsem kui liiva saamine. Poes pakutakse igasugu varianti “mulda” aga mullast on asi tegelikkuses väga kaugel. Pigem saad hunniku turvast mis kalmistule teps mitte ei kõlba.
Liiva alla soovitakse sageli panna aluskatet, et rohi ei kasvaks. Tegelikkuses on see suhteliselt kasutu. Kas panete aluskatte või ei rohi kasvab ikka sama jõudsalt. Päris hooldevabad pole kumbki, tee mis sa tahad aga seeme lendab ikka peale ja idaneb.
Kergkruus
Vahepeal oli see kalmistutel tavaline asi aga õnneks saadi ruttu aru, et see sinna ei kõlba. Seda müüakse igas ehituspoes ja isegi nääps naisterahvas suudab seda paar kotti kaenlasse haarata ja kalmistule marssida. Eks muidugi ilu on vaataja silmades aga minumeelest näeb see välja nagu hunnik jänese või lambapabulaid. Teiseks pole kergkruus sugugi keskonnasäästlik kevadise sulaveega veereb minema, risustab ümbrust ja ummistab kanalistsioone. Kergkruus palju ei maksa, aga hooldamine üsna kehv.
Killustik, täpsemalt graniitkillustik
Seda on saada ehituspoodides või karjääris erinevates fraktsioonides ja värvides. Kõige peenem meenutab liiva, seda on lihtne rehaga prahist puhastada. Mida suurem fraktsioon seda tülikam on kivide vahelt lehti ja okkaid kätte saada. Riisuda ei saa, siin on parim abiline lehepuhur. Graniitkild on muidugi liivast kõvasti kallim ja nagu juba aru saite siis mitte sugugi hooldevaba.
Kõnniteeplaadid
Neid on igas ehituspoes piisavalt suur valik vastavalt rahakoti paksusele. Neid on siledale piirdevabale pinnale hea laduda, üldjuhul on nad kas 30×30 või 40x40cm. Odav see lõbu ei ole ja hooldevaba ka mitte. Plaadid tahavad aegajalt pesu ja plaadivahed umbrohust puhastust. Matuse puhul hea lihtne lahti võtta ja pärast tagasi panna.
Tänavakivid ja plaadid
Nende valik võtab silmist kirjuks aga iseküsimus kas hauaplatsi on ikka vaja kujundada plaadipoe näitusesaaliks. Piirde sisse täite ladumine on üsna töömahukas ja vajab eritööriistu plaatide-kivide lõikamiseks. Alguses võibolla on isegi ilus… Maitse küsimus muidugi. Aga hooldevaba see ei ole, nagu oled natuke laisk on ruttu samblas nii nagu mõnelt pildilt näha võib. Matuse puhul on muidugi päris töömahukas lahti võtta ja pärast tagasi panna.
Kunstmuru
Poest saab meetriga osta ja platsile laotada, aga minumeelest pole kalmistu nüüd küll see koht kus plastmassi propageerida. Odava ja imeliku mulje jätab… Eriti kui raha oli kallis graniitpiire tellida aga sisuks topite odava plastmuru. Hooldevaba pole seegi.
Graniitplaat
Kui plaat on kogu platsi ulatuses siis vajab üsna vähe hoolt, käite vahel lapiga üle ja on ilus puhas jälle. Aga kui on paneelidena pandud siis vajab märgatavalt rohkem hoolt, liitekohtade vahel hakkab loodus kohe tegutsema. Odav see lõbu muidugi ei ole. Ja probleemne on kui sinna on matma vaja hakata…. Tellid kraana, et pealt tõsta ja pärast tagasi.
Kui leidsid siit midagi kasulikku, siis palun jaga:
