fbpx
  • Tripid,  Tsill

    Kogukonnaga trippimas

    Nonii, ikka lasti koos kogukonnaga trippima 😉 PĂ€ris Ă€gedaid trippe orgunnitakse, kuigi eks mul ole need kohad enamjaolt juba varasemalt ja korduvalt lĂ€bi kolatud. Eelmisel aastal oli ka Ida-Viru tripp ja isegi kui siiapoole 10 trippi jutti teha ei jĂ”ua kĂ”iki Ă€gedaid kohti lĂ€bi kĂ€ia. Kui eelmisel aastal alustasime Purtse kindluselamust siis seekord alustasime Kaevandusmuuseumist. Varasemalt siia nii mĂ”negi grupi toonud aga ise veel kordagi kĂ€inud ei olnud. Siin natuke teistsugused reeglid kui tavamuuseumis ja pilet on ka pĂ€ris soolase hinnaga. Iseenesest pĂ€ris Ă€ge muuseum ja siin lĂ€ks meil Ă”ige mitu tundi koos lĂ”unasöögiga. Aga sellest muuseumist kirjutan ĂŒkspĂ€ev eraldi pikemalt. Siit edasi kimasime Narva, seal pidi meil olema linnuse kĂŒlastus giidiga.

    Vot sellise rongiga saab siin sĂ”ita 😉

    Sellega oli muidugi ĂŒks huvitav seik ja sĂ”nal on ikka suur jĂ”ud. Kui ma enne reisi programmi vaatasin siis mĂ”tlesin, et Narva Hermanni linnus on kĂŒll igavesti Ă€ge koht ja seal on avatud uusi ruume kĂŒlastajatele aga mulle meeldiks Kreenholmis rohkem luusida. See on kuidagi selline huvitava energiaga koht kuhu tĂ”mbab tagasi, kuigi ma seal korduvalt kĂ€inud. Muidugi eriti Ă€ge on seal siis kui lĂŒĂŒsid lahti ja kosed vett tĂ€is, see asi on Ă”nnestunud oma silmaga Ă€ra nĂ€ha, eks ma sellest ka ĂŒkspĂ€ev kirjutan pikemalt. Kuna tammi juhtimine kĂ€ib Venemaa poolelt siis ei tea keegi kunagi millal nad suvatsevad lĂŒĂŒsid avada. Kohapeal selgus, et orgunnimisel oli kuskil mingi “kala” sees ja me ei saanud linnusesse, selle asemel saadetigi meid Kreenholmi 😀 😀 Vot mĂ”tle veel, et nii vĂ”iks olla… Ah jaa linnuse Ă”uel oli isegi korralik nĂ€itus EV taasloomisest ja kohalikud meistrimehed mĂŒĂŒvad arheoloogiliste leidude sarnaseid ehteid mida mina tavaliselt töötubades huvilistega meisterdan 😉

    Ja olimegi viuh Kreenholmis, giidid aeti vabal pĂ€eval vĂ€lja 😉 Kuna siinne marsruut ja jutt teada siis irdusin vaikselt grupist ja kolasin omal kĂ€el. Kreenholmi kohta saab lugeda pikemalt siit. Vahepeal on siin muidugi nats korrastatud ja pĂ€ris palju ĂŒritusi korraldatud. Hakkas silma, et uue peavĂ€rava juures on ilusti lipud ĂŒleval aga kolmest lipust ainult Eesti lipp on valgustatud. Ühes hoones oli aknal nĂ€ha isegi nĂ”ukaaegset konditsioneeri mis aknaauku kĂ€is. Mulgi selline kodus olemas ja tĂ€itsa töötab 😉

    See rĂ”du mis ehitati Joala kontserdiks seisab ka paigal. See istutati pĂ€ris hĂ€sti konteksti, kes ei tea see arvab, et see on sama vana kui hoonegi 😉 Kui juba piiri ÀÀres siis tuleb ikka naabreid ka vaadata, huvitaval kombel ikka veel pĂŒsib seal ĂŒhe maja katusel pĂŒsti ĂŒsnagi vĂ€sinud tornike.

    Praegu ĂŒhes saalis mingi huvitav sidumismĂ€ngude nĂ€itus ja teises saalis pandi pĂŒsti lava miski ĂŒrituse jaoks. MĂ”ned pĂ€evad tagasi oli isegi hommikutelevisioon Kreenholmis saadet tegemas.

    Kolasin nats mööda kottpimedaid keldreid ja ega ĂŒlemistel korrustelgi kĂ€imata jÀÀnud.

    Vanadest ladudest on rĂ€mps Ă€ra koristatud ja vĂ€idetavalt tahetakse siia teha nĂ€itusesaalid ja panna liikuma vĂ€ike rong nii nagu omalajal oli. Kahe tööstushoone vahel oli ka pĂ€ris korralik pitsaahi 😉 PĂ€ris suur teine, mina igatahes ĂŒle ÀÀre sisse piiluma ei ulatunud. Tegelikkuses on see muidugi ventilatsiooniava. Kurjad keeled rÀÀgivad, et Kreenholmis on plaanis uus ekskursiooniprogramm mille kĂ€igus saab sisse ka tornidesse. Sealt pidavat avanema pĂ€ris Ă€ge vaade ĂŒmbrusele.

    LĂ”puks jĂ”udsime Narva – JĂ”esuusse, majutuskohaks oli Meresuu spa. Pole siin aastaid kĂ€inud, pĂ€ris kobedaks teine vahepeal tehtud ja tĂ€itsa soovitan kĂ€ia tsillimas. Peale spaad ja vĂ€gevat Ă”htusööki vaatasime ĂŒle ka kohaliku kuulsa ranna.

    Meresuu spa ees on selline vahva mÀngiv purskkaev

    Hommikul ĂŒhe jutiga kohe Rakvere linnusesse. Siin pole ka oma paar aastat kĂ€inud, veelvĂ€hem muidugi giidi saatel. Kui vĂ€hegi ajaloohuvi on siis soovitan kĂ€ia giidi saatel saate kuulda nii mĂ”ndagi pĂ”nevat ja proovida ka pĂŒssirohtu teha 😉 Kui Ă”igel ajal sinna satud siis nĂ€ed ja kuuled ka vĂ€ikest kahuripauku.

    Piinakambris saab ka giidi saatel palju teadmisi erinevatest vanadest piinamismeetoditest ja piinariistadest, kas linnuses oli oma timukas vĂ”i ei jne jne. Linnuses on veel palju muudki pĂ”nevat tegevust millest tasub ise osa saada mitte siit lugeda 😉 Kui tiir peal kinnitasime keha kohalikus kĂ”rtsus, toit oli vĂ€ga hea. Ja lĂ€bi ta selleks aastaks ta jĂ€lle oligi. Nii, et oodake, nagu lubatud sai kriban ĂŒkspĂ€ev Kaevandusmuuseumist ja suurveega Kreenholmist pikemalt.

    VĂ€ike pauk kahurist ka 😉

  • Tripid,  Tsill

    Narvas luusimas.

    Sattusin puht juhuslikult lugema mingi “paanikadirektori” blogi kus vennike kirjutas, et Narva minna ei saa kuna seal saab peksa juba selle eest, et eesti keelt rÀÀgid. Ja ĂŒleĂŒldse pole seal eesti keelega midagi peale hakata. Tahaks sellele “tarkurile” öelda, et mine ikka kĂ€i ise ennem Narvas Ă€ra kui targutama hakkad. Olen seal varasemalt palju kĂ€inud nii suurĂŒritustel osalemas kui niisama trippimas. Pole seal kunagi eesti keelega probleeme olnud, tĂ€iesti vabalt saab hakkama. Kohalikud on vĂ€ga tublid ja pĂŒĂŒdlikult rÀÀgivad eesti keeles kui vaja. Ei tea kust mĂ”ni vennike oskab tĂŒhjalt kohalt probleemi tekitada 😀 😀 Viimasel ajal satun Ida Virumaale pĂ€ris tihti, eks tuleb siis ka kohaliku kultuuriga tutvuda. Meenus, et palju poleemikat tekitanud Aleksandri kirikus on mingi uus moodne installatsioon. Viimati sai seal kĂ€idud aastaid tagasi, nĂŒĂŒd oligi aeg mĂ€lu vĂ€rskendada ja vaadata mida uut seal on. Ühtteist on siin isegi korda tehtud, kahjuks suur saal veel tegemata.

    Meid juhatati lahkesti suurde saali, seal lasime toolide seljatoed alla ja nautisime lakke projetseeritavat installatsiooni. PĂ€ris asjalik teema ja soovitan huvilistel seda vaatama minna ning tĂ€itsa tasuta saab 😀 😀

    KĂ€isime nautisime veel kirikutornist vaateid ĂŒmbrusele.

    Uurisime torni erinevatel korrustel olevat muuseumi. Seal oli ĂŒks pĂ”nev makett erinevate kindluste asukohaga. Osades neist olen kĂ€inud aga osadesse tuleb minna esimesel vĂ”imalusel. Praegu Venemaal kĂ€iguga vĂ€he jura, ei viitsi pĂ€rast garantiinis istuda.

    KĂ€isime uurisime pĂ”gusalt ka Narva Veneetsiat. See kujutab endast hiigelsuurt garaaĆŸikooperatiivi Narva veehoidla kanalite ÀÀres aga neis ei hoita mitte autosid vaid hoopis veesĂ”idukeid. Ja tundub, et neid siin ikka on ja mitte vĂ€he. Tuleb siin suvel pikemalt luusida.

  • Tehtud ĂŒritused,  Tripid

    Narva Kreenholm

    Juba ammu oli plaanis Kreenholmi tudeerimine projekt. SĂ”brad elasid jalgupidi seljas, et teeks Ă€ra. Kuna sinna sisse saab ainult ekskursiooniga siis natuke uurimist ja oligi aeg broneeritud. Jama on muidugi seal see, et giidid vĂ€ga valvsalt jĂ€lgivad kus sa kĂ€id ja mis teed, piiritsoon ikkagi ju. Aga eks meil mĂ”nes kohas Ă”nnestus ikka natuke kĂ”rvale lipsata. Ikka vĂ€ga vĂ”imas tehas oli omalajal. Kahju, et meil ĂŒritatakse kĂ”ik rahaks teha ja p… keerata.

    1857. aastal ostis Bremenist pĂ€rit Moskva kaupmees parun Ludwig Knoop 50 000 rubla eest Stutthoffide perekonnalt Narvas Kreenholmi saare, kuhu senise kahe metsatööstusettevĂ”tte asemele rajas tekstiilitööstusettevĂ”te. 2 millise kuldrubla pĂ”hikapitaliga ettevĂ”tte Kreenholmi Manufaktuuri Ühisuse mille pĂ”hiosanik oli parun Ludwig Knoop ise ja teised osanikud olid Moskva, Peterburi, Narva ja vĂ€lismaised kaupmehed. Kreenholmi Manufaktuur planeeriti ja loodi tervikliku linnakuna, mis koosnes peale tootmishoonete ka administratiiv-, elu- ja ĂŒhiskondlike hoonete kompleksist. Hiilgeaegadel olla seal olnud 8000 ketrusmasinat ja 4500 töötajat. Kreenholmi manufaktuur oli tol ajal kĂ”ige kaasaegsem tööstusettevĂ”te Venemaal ning suurim tekstiilivabrik kogu Euroopas. Masinaid töötasid vesirataste abil, mis tsehhe lĂ€bivate pikkade ĂŒlekande-jĂ”uvĂ”llide ja rihmade sĂŒsteemi kaudu ketrusmasinaid ka kĂ€itasid. Hiljem asendati vesirattad vee jĂ”ul töötavate turbiinidega. Vesi juhiti turbiinidele mööda selleks otstarbeks ehitatud kanaleid. Kogu vabrikus oli ehitatud tolle aja kohta vĂ€ga moodne ventilatsioon – ventilaatorite ja metallist vĂ€ljatĂ”mbetorustikuga. Eriti tolmustele töökohtadele oli paigaldatud lisaks veel kohtventilatsioon. Õhus leiduvat tolmu pĂŒĂŒti veel eriliste Ă”huniisutussĂŒsteemide abil. Kuna puuvill ja eriti puuvillatolm on vĂ€ga tule- ja plahvatusohtlik oli kogu vabrikus sisseseatud automaatne tulekustutussĂŒsteem. Juhul, kui ruumis tĂ”usis temperatuur teatud tasemeni, rakendusid tööle pumbad, mis juhtisid kustutusvee mööda torusid tsehhides asuvatesse veepihustitesse. MĂ”nda eriti ohtlikusse kohta olid paigaldatud ka elektrilised tuletĂ”rjeandurid. TĂ€htsamate ĂŒksuste vahel oli vabrikus telefonside. Hoonetes oli keskkĂŒttega sarnanev kĂŒttesĂŒsteem, katlamaja köeti turbaga, mida veeti omaenda kitsarööpmelise raudteega KĂ”rgesoost. ÜhesĂ”naga oli see manufaktuur kui riik riigis. Oma töötajate jaoks oli olemas kĂ”ik vajalik… lasteaed, haigla, poed, pesumaja, pagaritöökojad, politseijaoskond jne jne. Üle jĂ”e oli ehitatud rippsild mille kaudu töölised said otse tööle. Aga pole see elu seal olnud nii lilleline midagi, isegi streike on korraldatud tööliste poolt. TĂ€napĂ€eva mĂ”istes oli muidugi nii mĂ”nigi streikijate nĂ”ue kummaline 😀 😀 lubada lĂ”unat pidada senise 1 tunni asemel 1/2 tundi, lubada alustada tööd hommikul 5.30 senise 5.00 asemel, halva töö ja vĂ€hese tööviljakuse eest mitte trahvida, vaid vallandada vabrikust, “kĂ”rvaldada” vabriku hospidalist velsker Palkin, vahetada vĂ€lja “starosta” ametis olev Peeter SĂ€kk, lubada lastele rohkem aega kooliskĂ€imiseks.

    Praeguse seisuga on kĂ”ik rĂŒĂŒstatud ja mahajĂ€etud, ei tea mis sinna tulevikus tuleb, kuigi olen kuulnud ambitsioonikaid projekte selle kompleksi kohta pole ĂŒkski veel teostuseni jĂ”udnud. Huvitaval kombel on mĂ”nda saali jĂ€etud vaatamiseks mĂ”ned seadmed. Ziilu vana kuduja kĂ€is kohe uurimas kuidas kudumismasina töösse saaks 😀 😀 aga ei lĂ€inud projektiks. See on ka selline pĂ”nev koht kus vĂ”iks kindlasti luusimas kĂ€ia. Asja sebida saab siit.

    Muidugi on siit pĂ€ris Ă€ge vaadata seda piiritagust kĂŒla mis polegi niivĂ€ga vĂ€ljasurnud. Paar pĂ€ris huvitavat maja paistab seal, ĂŒhel on mingi kummaline puittorn ja teine on pisike kirik. Seda kirikut sai ĂŒkskord isegi uurimas kĂ€idud. PĂ€ris omapĂ€rane pisikene kirik kus soovitan ka kindlasti kĂ€ia.

    Kui Kreenholm uuritud mĂ”tlesime pilgu peale visata kohalikele kirikutele. Kirik ehitati 1881-1884 Kreenholmi Manufaktuuri luterlastest töölistele. Selle projekteeris Peterburi arhitekt akadeemik Otto Pius von Hippius. 1944.a. hĂ€vines kellatorn koos oreliga. TĂ€naseks on kiriku kellatorn taastatud. Siis oli kirik ĂŒsna trööstitus olekus. Kiriku tornist on ĂŒmbruskonnale vĂ€ga hea vaade. Nagu peopeal on Narva ja Jaanilinna linnused. TĂ€napĂ€eval nĂ€eb kiriku saalis installatsiooni “Taevas Narva kohal”. VaatemĂ€ng kuvatakse otse kiriku vĂ”lvidele ning seda saab jĂ€lgida spetsiaalselt selleks kohandatud toolidest, suunates pilgu veerandtunniks ĂŒles, kus taaselustub Narva vĂ€rvikas ajalugu. Kirikusse paigaldatud valgusintallatsioon on suurim pĂŒsiv projektsioonipind kogu Ida-Euroopas, kokku 520 m2. Seda asja peaksin ka ĂŒkspĂ€ev vaatama minema.

    Piilusime teise kirikusse kah, see ehitati aastatel 1890-1898, arhitekt Pavel Alish. Arhitektuuriline lahendus toetub bĂŒtsantsi traditsioonidele. Erilist vÀÀrtust omab rikkalik kolmeastmeline ikonostaas ja XVII sajandist pĂ€rit puust ristilöödud Kristus. See kirik tasus ka tĂ€iesti uudistamist. Kui kirikud kah uuritud tahtis seltskond sööma minna. Ma eriti sĂŒĂŒa ei tahtnud ja mĂ”tlesin, et vĂ”iks kiirelt hoopis Jaanilinna linnuses kĂ€ia. Kuna Ziilul oli ka juhuslikult pass kaasas ja viisa olemas siis lipsasime viuh jala ĂŒle piiri. Aga sellest Jaanilinna tripist kirjutan ĂŒkspĂ€ev eraldi 😉

    Kui me tagasi jĂ”udsime vĂ€lismaalt 😀 😀 kimasime vaikselt kodupoole. Aga kui juba Narvas olla siis tuleb ikka tanki ka vaatamas kĂ€ia. See pandi sinna postamendile 1970 aastal II MS lahingutes langenute mĂ€lestuseks. VĂ€idetavalt olla see tank kohas kus sĂ”ja ajal punaarmee forsseeris Narva jĂ”e. Narvast edasi kimasime SinimĂ€ele, turnisime sealses vaatetornis ja kaitserajatistes. Siin on sĂ€ilinud kolme eri ajajĂ€rgu kindlustusliini fragmendid. PĂ”hjasĂ”jast venelaste poolt rootslaste kartuses ehitatud muldvall, nn Rootsi vall, Esimesest maailmasĂ”jast maavĂ€gede Peterburi eelkaitseliin SinimĂ€gedes ja Teisest maailmasĂ”jast Saksa nn Idavalli varukaitseliin – nn Tannenbergi liin. Siin on ka muuseum kuhu olen korduvalt tahtnud sisse saada aga veel pole Ă”nnestunud. Alati olen sattunud sellisel ajal kus see kinni on.

    SinimĂ€gedest edasi kodupoole kimades tegime vĂ€ikse kĂ”rvalpĂ”ike Valastele ka. Siis oli veel vana vaateplatvorm pĂŒsti. Huvitav on alati vaadata seda noorpaaride lukuvĂ€rki. Seal nĂ€eb kĂ”ikvĂ”imalikke imeasju… jalgrattalukke, kolbe jne.

  • Tripid

    Jaanilinna nurga taga

    Narvas luusides on korduvalt silma jÀÀnud vĂ€lismaal asuv pisike kirik… Ühel heal pĂ€eval asjatasime seltskonnaga Narvas ja otsustasime lĂ€hemalt uurida seda kirikut. Mul ja Ziilul olid viisad, teistel polnud…. LĂ€ksime Kreenholmi juures piiripunktist ĂŒle jĂ”e. PiiriĂŒletus kĂ€is peris siva. Olles vastaskaldal panime kĂ€sitsi kiriku poole jugama.  Teel oli nĂ€ha vana nĂ”ukaaegne rippsild, mille kaudu ilmselt venkud Kreenholmis tööl kĂ€isid

    Edasi marssides jĂ”udsime lĂ”puks kiriku juurde.  Tegime tiiru peale aga sisse ei saanud

    TĂ”mbasime lesta. Saime vaevu 100 meetrit minna kui tuli vastu miski kohalik töötunkedes kĂŒlamees ja ĂŒtles, et ma vĂ”in teid sisse ka lasta…. Mis meil sai selle vastu olla… Vana tĂ”i vĂ”tme ja lasi meid sisse, isegi pilti lubas teha. Seest nĂ€gi kirik pĂ€ris kobe vĂ€lja

    Hakkasime juba Ă€ra minema kui vana ĂŒtles, et ooot meil veel alumine korrus ka… Kus on pĂŒhad sĂ€ilmed.  KĂ€isime loomulikult ka neid vaatamas, vana vĂ”ttis isegi katte maha kirstudelt ja lubas pilti teha.

    Kui ka alumine korrus oli uudistatud lĂ”ime onule patsu ja tĂ”mbasime lesta. Teel hakkas rĂ”vedalt vihma sadama. Passisime tĂŒkk aega bussijaamas vihmavarjus. Bussijaama vastas oli pĂ€ris Ă€geda arhidektuuriga maja. Kahju ainult, et kĂ€est lastud….

    Kui vihm vĂ€hemaks jĂ€i lonkisime kesklinna, sebisime seal poest kotid manti tĂ€is ja padavai kĂ€sitsi ĂŒle Narva silla. 

    Marsruudil nĂ€eb veel nii mĂ”ndagi pĂ”nevat. Huvilistel soovitan soojalt asi oma silmaga ĂŒle vaadata……….