fbpx
  • Tsill

    Avatud talude pÀev

    Kuna mul FB needust pole siis kuulen toimuvatest asjadest nagu vanasti otse rahvasuust ja tavaliselt viimasel hetkel 😀 Iseenesest mulle need avatud talude pĂ€evad ja kohvikute pĂ€evad meeldivad. NĂ€eb neid asju mida muidu tavaliselt ei nĂ€e ja nii mĂ”nigi kodukohvik annab oma kookidega suurtele kohvikutele silmad ette. Ega nĂŒĂŒdki kuulsin suht viimasel hetkel, et kuskil olla talu kus lakast leitud armastuskirju koduteatris ette loetakse. Ega midagi jalad kĂ”hu alt vĂ€lja ja uurima. Muidugi Ă”uel veidi pĂ”nevat tehnikat , enamus neist omalgi olnud. Kunagi oli meie peres isegi selline kolmerattaline rollu ainult rohelist vĂ€rvi ja kuudiga

    VĂ€ike talumuuseum ka pĂ€ris huvitav, isegi arvuti ja mobla “ema” oli olemas 😉 Vana raha ka olemas, oli just mingi aeg natuke selliste paberrahade ajalugu vaja omale selgeks teha. Sain pĂ€ris palju pĂ”nevat teada nende kohta. PĂ€ris pĂ”nev oli muidugi kastitĂ€is koduseepi 😀 😀 terve kĂŒla saaks aasta pesta ilmselt. Vanasti tehti kodus ikka korralikku pesuseepi, tĂ€napĂ€evane poekas ei pese eriti miskit ainult lĂ”hnab, kui sedagi. Paar huvitavat lampi hakkas ka silma.

    Perenaine teeb siin talus pĂ€ris omapĂ€rast ja pĂ”nevat lambamotiividega keraamikat 😉 NĂŒĂŒd ma tean kust saab vajadusel pĂ”nevat kingitust.

  • Tripid,  Tsill

    Kivikunni uurimas

    Miljon korda mööda sĂ”itnud sealt teeotsast kust Eesti kivide kuninga juurde saab ja isegi seal raketibaasis hullult paintballi mĂ€nginud omalajal aga kivi nĂ€gemata. Tegime plaani pesakonnaga ja lipsasime lĂ”puks uurima. Lootsin ikka midagi Ă€gedat nĂ€ha, juba nimi ju vĂ€gev aga noh jh…. Ilmselt Naissaare pĂ”lendikukivi on ka suurem rÀÀkimata Lahemaa majakivist. VĂ€ike kivi oli pÔÔsa all muud ei midagi 😀 😀 Raketibaasis vĂ€ga pikalt ringi luusida ei viitsinud, ĂŒkspĂ€ev kolan pikemalt. Krt jĂ€lle viskas sitta ventikasse “mahajĂ€etud sĂ”javĂ€ebaasid” no mida peab sodima seda igalepoole…. Kas niisama, ilma sodimata tĂ”esti ei saa kĂ€idud kuskil. Meil niigi kĂ”ik kohad tĂ€is neid omaaegseid Vasjade ja Dimade jÀÀdvustusi.

    Viskasime kiire pilgu Tohisoo mĂ”isale ka. PĂ€ris suur rott passis seal pargis 😀 😀 Omaaegses rĂŒĂŒtlimĂ”isas asub praegu koolituskeskus, mĂ”isa kohta saab rohkem lugeda siit. MĂ”isa parki on ehitatud pĂ€ris pirakad keraamikaahjud, tahaks neid töös nĂ€ha.

  • Nokitsemised,  Ă•pitoad,  Tsill

    Keraamikaga hullamas vol.4

    Nonii, uud katsetused ajaviiteks. Suvel paras tegevus Ă”ues ahju kĂŒtta 😀 😀 pĂŒromaanid nagu me oleme. Toorikud ahju ja tuli otsa, vahepeal kĂŒtsime ikka naabrimuti kummikutega kah 😉 LĂ”puks oli staff valmis praetud ja aeg ahjust vĂ€lja nokkida.

    Kui staff vĂ€ljas ja pestud lĂ€ks kohe uus tĂ€is ahju kĂŒpsema

    Pimedas ikka palju efektsem kĂŒtta 😀 😀 Leek korstnast vĂ€ljas on iga pĂ€ris efektne vaade. Ja pea 1000 kraadi sai ka ahju sisse 😉

    Peale paari tundi kĂ”va kĂŒtmist oli teine ahjutĂ€is ka valmis. PĂ€ris pĂ”nevaid asjakesi oli valmis meisterdatud

  • Nokitsemised,  Ă•pitoad,  Tsill

    Veel natuke pidurit kiiresse temposse

    MĂ”nda aega tagasi sai keraamikat nĂ€pitud ja lubatud, et kordame 😉 NĂŒĂŒd see siis kĂ€es. Vidinad ahju ja tuli rÀÀstasse 😀 😀 Kurja termomeetri saime peaaegu pĂ”hja.

    NĂ€ppisime ahju lahti, seal sees ikka pĂ€ris soe vist. Keraamika tĂ€itsa hÔÔgus… Ja tulemused pĂ€ris Ă€gedad. Peab vist veel kordama 😀 😀

  • Nokitsemised,  Ă•pitoad,  Tsill

    VĂ€he vaheldust kiiresse temposse

    Koguaeg kiire ja eriti puhata pole aegagi, veelvĂ€hem sĂ”pradega midagi korraldada. Aja mahavĂ”tmine muutus juba ĂŒsnagi aktuaalseks. Kamp kokku ja tuulduma 😉 KĂ”igepealt ikka lĂ€bi ajaveskist. Uurisime vĂ€he ĂŒmbrust ja ajaveski tegemisi. Siin toimetab isegi paar ringikest, enamjaolt muidugi keraamika teemalised. Isegi pĂ”letusahi olemas. Siin saab ka ĂŒrituseks ruume rentida. Aga meie lĂ€ksime ajas veel veidi tagasi ja kĂŒlastasime Rebala muuseumi. See igavesti Ă€ge muuseum. Kahju ainult, et lahti jube lĂŒhikest aega, paar pĂ€eva nĂ€dalas ja talvel saab siia ĂŒldse ainult kĂŒlastusaja eelneval kokkuleppel. Aga iseenesest tasub seal muuseumis kĂ€ia end harimas kĂŒll.

    LĂ”puks jĂ”udsime ise ka Kunstikrati Suvekoolis natuke keraamikat nokitseda. Natuke vĂ€rvidega mĂ€kerdamist ja vidinad ahju sooja 😀 Hagu ikka nii alla, et leek korstnast vĂ€ljas 😀 😀 LĂ”puks olid asjad kĂŒpsed ja sai imetleda omi saavutusi. PĂ€ris tsill teema ajaviiteks, seda tuleb korrata 😉

  • Tripid,  Tsill

    Festival “Zolotoi vek”

    SĂ”ps on mind juba sada korda moosinud kaasa erinevatele festivalidele ja ĂŒritustele osalejana aga ma ikka panen pidurit siin usinasti. Eks juba vanust ka ei viitsi vĂ€ga enam trallida 😀 Aga nuh kuna pĂ€ris suur ja Ă€ge festival Peterhofis siis ikka sĂ”rme andsin ja kĂ€si lĂ€ks viuh 😀 Eks see Peterhof ole ju ka nii, et inimesed ĂŒldjuhul teavad ainult purskaevude vĂ€rki aga tegelikult on siin miljon parki ja lossi veel peale selle. Festival toimus Aleksandri aias mis on tegelikult purskaevude pargiga kĂ”rvuti aga tĂ€iest eraldi teema koos oma muuseumide ja asjadega. Zolotoi vek on iseenesest taaskehastus ĂŒritus. Me kĂ€isime esimesel pĂ€eval panime telgid ja vĂ€rgid pĂŒsti, et jĂ€rgmine pĂ€ev oleks kohe hea alustada muude toimetustega 😉 😉

    Kui telgid pĂŒsti kolistasime vĂ€he territooriumil ringi. Aleksandri aed on jalutamiseks vĂ€ga ok asi, siin rahvast peaaegu ei ole. KĂ”ik vahivad ju purskaeve jne 😀 😀 Krt see tallide hoone on vĂ€gev…. ei tea mis sinna tuleb, hetkel kĂ”ik kinni löödud ja remont kĂ€ib. Isegi imperaatori peenrad on siin tĂ€itsa toimimas ja till-sibul kasvab 😉

    Tegime veel aega parajaks enne Piiterisse tagasi minekut ja kolasime ringi ĂŒmber Olga tiigi. Olga tiigi ÀÀres oli terve pinutĂ€is kunstnikke, kĂ”igil molbertid ees ja maalisid Peeter-Pauli kirikut. Seda Ă€rge sassi ajage Piiteris oleva Peeter-Pauli kirikuga 😉 siin on oma ja palju edevam. Olga tiigi saartel on veel Tsaritsini ja Olga paviljonid, neid uudistamas ei viitsinud kĂ€ia, jĂ€tsime teiseks korraks ka midagi 😉 Kui tiir tehtud hĂŒppasime marsale ja kimasime Piiterisse, algul oli kĂŒll mĂ”te telki jÀÀda aga ei viitsinud kĂ”ik staff oli nagunii veel Piiteris.

    JĂ€rgmisel pĂ€eval kui pestud-kustud-kammitud kimasime Peterhofi tagasi, siin juba elu kees. Oma osalejakaartidega saime viuh sisse teised pidid pileti ostma. etenduste proovid juba kĂ€isid tĂ€ies hoos ja kaupmehed olid oma letid laiali laotanud. Mida kĂ”ike siin saada ei olnud 😀 Isegi voorusevöid nii meestele kui naistele 😀 😀 Leedukad olid lahti löönud nii ehete kui ka proovimise letid. Siin said selga proovida vikuriideid ja pilti teha. ja ega need ei olnud ainukesed proovikad, neid oli ikka vĂ€ga palju. Osaleda sai ka erinevates töötubades. Meie laagris sai vibu lasta ja tĂ€itsa tasuta 😉 NĂ€ha sai veel nii öökulle kui jahikulle. Jahikullidel lasti isegi jahti pidada.

    Eriti Ă€ge oli leedukate kaasaskantav keraamikaahi, soovijad said omale valmis toorikute hulgast valida sobiva vidina mis siis ahjus valmis pĂ”letati. Muidugi ise said ka savist valmistada meelepĂ€ra asja, kuigi seda kohe pĂ”letada ei saanud vaid jĂ€id nö. toorikutena jĂ€rgmistele. Kusjuures miski ca 3 tunniga pĂ”letasid asjad ahjus valmis. Kusjuures lĂ”pptulemus oli pĂ€ris huvitava mustriga, pole meil eestis sellise mustriga asju nĂ€inudki. Ja ega sellisest rĂ€ndkeraamikavĂ€rgist pole ka miskit kuulnud. Leedukatega rÀÀkides pidid nad ĂŒle euroopa festivalidel niimoodu kĂ€ima tegutsemas. PĂ€ris lahe idee…

    LĂ”puks olid vĂ€iksed sĂ”javĂ€elised manöövrid kah taaskehastajate esitluses. PĂ€ris pĂ”nev oli, eks ma neid hulgaliselt ikka vaatamas kĂ€inud aga hobustega manöövreid pole veel nĂ€inud. Ja musketĂ€rid olid ka pĂ€ris Ă€gedad, neid taaskehastasid Peterburi vehklemiskooli Ă”pilased. Ja veel ĂŒks hea asi oli selle ĂŒrituse juures, et osaleja kaardiga said kĂ”ikidesse muuseumitesse siin territooriumil ja purskaevude juurde ka tasuta 😉 😉

    Kui ĂŒritus lĂ€bi lonkisime korra alla lahe ÀÀrde tuulduma. Miski hull liiklus oli lahel, meteorid lasid edasitagasi nii, et vahujutt taga.

  • Õpitoad,  Tripid,  Tsill

    Keraamika pÔletus vÀliahjus

    ÜkspĂ€ev sai tehtud vĂ€ike rakukeraamika pĂ”letus Kunstikrati Suvekooli vĂ€liahjus. Panime ahju staffi tĂ€is ja tuld. Ziilu oli katlakĂŒtjaks 😀 😀 ei tea millega kĂŒttis…. Suitsu jĂ€rgi tundus, et vanad kummikud 😀 aga tegelikult oli vist kivisĂŒsi. LĂ”puks sai ikka tulelondi korstnast vĂ€lja 😉

    Sai köetud ikka Ă”ige mitu tundi, enne kui koogid valmis said. LĂ”puks vĂ”tsime vidinad vĂ€lja ja pesime puhtaks. Öösel tulemust vaadata ei julgenud 😉 LĂ€ksime hoopis sauna ja kobisime kotile.

    JĂ€rgmisel pĂ€eval katsetasime algul natuke muud tehnikat, pritsisime ajaviiteks uued nĂ”ud ĂŒle ja siis lĂ€ksime vaatasime pĂ€evavalges eelmise pĂ€eva saavutusi. PĂ€ris kobedaid asju tuli ahjust 😉 Tiksusime veel natuke ja sĂ€ttisime Ă€ra kodupoole.

    Koduteel nĂ€gime hullult suurt sookureparve pĂ”llul. Paar klĂ”psu ja edasi. Tegime vĂ€ikse kĂ”rvalpĂ”ike veel IlumĂ€e kabelisse ja uudistasime kabelit seest ja vĂ€ljast. VĂ€ga Ă€ge kohake on see kabel. Kalmistu taga on korralik vĂ€likemps, isegi vaip on maas 😉

  • Tripid

    Paide linnamÀel

    MĂ”ned head aastad tagasi toimus Paide linnamĂ€el pĂ€ris pĂ”nev kogupereĂŒritus. Rahvale nĂ€idati ajaloo taaskehastajate poolt igasugu pĂ”nevaid asju. LinnamĂ€el olid viikingid ka oma laagri ĂŒles pannud ja demonstreerisid oma toimetusi. RĂ€nirahnud olid ka oma autoga tulnud kohale uudistama teiste tegemisi 😀 😀 Paide Ordulinnuse rajamist alustati 1265. aastal. Linnuse ehitamisel kasutati kohapeal leiduvat valget paekivi. Esimeseks rajatiseks oli VallimĂ€el 8-kandiline kaitsetorn Pikk Hermann, mis 1941. aastal purustati taganeva nĂ”ukogude armee poolt. 1993. aastal, JĂŒriöö ÜlestĂ”usu 650. aastapĂ€evaks ehitati Vallitorn uuesti ĂŒles.