fbpx
  • Tripid,  Tsill

    Seiklusministeeriumi kontaktivaba autoseiklus

    Mis sa siin ikka ilusa ilmaga teed muud kui seikled 😀 Pole teab mis ajast Seiklusministeeriumi seiklusel kĂ€inud. NĂŒĂŒd moodsad ajad alustad sealt kus tahad ja millal tahad, pĂ”hiline kĂ”ik punktid lĂ€bi kĂ€ia piiratud aja jooksul. Iseenesest on Ă€gedad ĂŒritused neil, satud sellistesse kohtadesse kuhu muidu tavaliselt ei satu ja otsid kohti millest sul pole varem aimugi olnud. Seikluse kĂ€igus sai isegi Keila lennukile pilk peale visatud, varasemalt oli ta kĂŒnka otsas parema koha peal aga seal maaomanikule asi vist ei meeldinud ja lennuk lohistati paarsada meetrit KarjakĂŒla poole pĂ”lluserva. Seal sees peaks olema kohalik mudellennuklubi. KarjakĂŒlas vaatasime veel kaske mille all Vilde Eedu olevat inspiratsiooni kogunud. Kurja nĂ€dalake tagasi veel eriti sinililli polnud kuskil aga nĂŒĂŒd metsaalune sinine 😉

    TĂŒrnpu park ka ĂŒks selline koht kus pole varem kĂ€inud, lihtsalt pole viitsinud sisse pĂ”igata 😉 NĂŒĂŒd sai siis see kohake ka ĂŒle vaadatud. JĂ€lle ĂŒks valge laik Eesti gloobusel vĂ€hem 😉

    Klooga holokausti memoriaalis ka uuesti kĂ€idud. Siin varem ka ikka mĂ”ned korrad kĂ€idud ja pikemalt ei hakka siinsel teemal peatuma, sellest varasemalt kirjutanud korduvalt. See uus lahendus siin memoriaalil on kĂŒll Ă€ge aga… KĂ”ik tekst klaastahvlitega ĂŒles panna on loetav normaalselt ainult hĂ€maras. PĂ€evavalgel tekitab selline variant varje ja lugeda normaalselt praktiliselt vĂ”imatu, see paistab ka piltidel hĂ€sti vĂ€lja. Siin vĂ”iks mingi muu mĂ”istlikum lahendus olla. Siinsamas lĂ€hedal on ka Ingerisoomlaste kalmistu. See on mul varasemalt kĂ€imata kohake. Olemasolust kĂŒll teadsin aga… nagu ikka nende asjadega on. Klooga – PĂ”llkĂŒla – Paldiski kandis olid teise maailmasĂ”ja ajal Ingerisoomlaste sĂ”japĂ”genike evakuatsioonilaagrid. Nende kaudu viidi ĂŒle 60 000 Ingerisoomlast idarindelt Eesti kaudu Soome. Teekonna jooksul hukkus ligi 800 inimest ja nad kĂ”ik on maetud nendesse metsadesse, kes kuhu.

    LĂ”puks punktikesi taga ajades otsaga Paldiskis aga kui juba siinkandis siis tuleb ikka vaadata kas karulauku on. Jaa tĂ€itsa on juba ja vĂ€ike kevadine vitamiiniamps sai tehtud 😉 Piilusime nats ka Peeter Suure merekindluse ehitisi. Muidugi kurb on see, et ikka veel tassivad inimesed prĂŒgi metsa alla, no ei saa lahti sellest kombest kuidagi….

    Vaatasime ĂŒle ka pankrannikul olevaid vene piirivalve punkrite varemeid. Keegi oli siin proovinud rootslaste mĂ€dakala 😀 😀 karp ja kummikindad vedelesid maas…. ju vist ei maitsenud 😀 😀 Ega siis Paldiskis olles saa jĂ€tta pilku peale viskamata Salavat Julajev ausambale. Ta olevat olnud baĆĄkiiri rahvuskangelane ja luuletaja kes vĂ”ttis osa Jemeljan PugatĆĄovi ĂŒlestĂ”usust. PĂ€rast vahistamist saadeti ta koos isaga sunnitööle Paldiskisse kus ta 1800 aastal sunnitöölaagris suri. 1989 pandi kuju pĂŒsti kuid aasta pĂ€rast pandi tuuri ja viidi Emexisse. Uus kuju kingiti Venemaa BaĆĄkortostani rahvusmuuseumi poolt Paldiski linnale 2016 aastal. Sellest saab lugeda lĂ€hemalt siit. Vot nii, et ainult meilt ei saadetud nĂ”ukavĂ”imu poolt rahvast Siberisse. Vaid tsaari ajal saadeti karup… ka meile asumisele 😀 😀

    Muidugi ei saanud ju vaatamata jĂ€tta Madise koske, Ämari kalmistut, Vasalemma lossi ja veel mitmeid ja mitmeid kohti mis seikluse kĂ€igus tuli lĂ€bida. Igatahes Seiklusministeeriumil on Ă€gedad ĂŒritused ja tuuldumiseks vĂ€gagi sobivad.

  • Tsill

    Kostivere karstiala

    KĂ€isin Saha kabeli juures asju ajamas ja kuna peale asjatamist tulema pidav ĂŒritus jĂ€i Ă€ra, siis tuli kuidagi kohe vaba aeg Ă€ra kasutada. Plahvatas kohe Kostivere karstiala. See on ka ĂŒks selline kohake mis on tee ÀÀres kui JĂ€gala kanti lĂ€hed aga vot kunagi pole sinna veel saanud 😀 Aga nagu juba kombeks, miks otse kui ringiga saab. VĂ€ike kĂ”rvalpĂ”ige Rebala lastekangrutele. Arheoloogiliselt on siin uuritud kuut kivikalmet (ĂŒks neist oli peaaegu hĂ€vinenud) mis rahvasuus tuntud lastekangrute nime all. Nende lĂ€bimÔÔt on 10-15 m, kĂ”rgus 0,6 – 1 m, koosnevad peamiselt paekividest. Enamasti on paekividest ringmĂŒĂŒr ja keskel kirst pĂ”letamata matusega I aastatuhande teisest poolest e.m.a. Siin on huvitav see, et kĂ”ikidesse kirstudesse oli maetud ka jĂ€relmatustena nii pĂ”letatud kui pĂ”letamata kadunukesi. Üks siinsetest kalmetest on vĂ€idetavalt ainuke teadaolev nĂ€ide kivikirstuga kalmest, kus puudub ringmĂŒĂŒr. Kokku avastati kalmetest 40 laibamatust ja 3 kogumikku pĂ”letusmatuseid. Neist 24 olid alla 10-aastased lapsed, sealhulgas 15 imikut. Saadud leidude pĂ”hjal on hinnatud, et vanim kalme rajati umbes hilispronksiaja lĂ”pus ning ĂŒlejÀÀnud kalmed jĂ€rgneva paarisaja aasta jooksul. Samas kolme kalme alt kogutud söeproovid dateeriti aga veel varasemasse aega… vahemikku 12 – 10 sajand e.m.a. Muidugi vĂ€he viskas siin sitta ventikasse see, et mingi ahv on lahti kangutanud ĂŒsna vĂ€rskelt ĂŒhe kirstu kivid.

    Kui kangrud uuritud viskasime kiire pilgu JÀgala joale. Nagu ikka kevadel oli siin ilusat shokolaadikarva vett nagu putru ja joa kohin kÔrvulukustav.

    LĂ”puks ka sihtmĂ€rki ĂŒle vaatama 😉 Kuna praegu on suurvesi siis on nĂ€ha maapealne jĂ”gi ja kohad kust vesi maa alla lĂ€heb pole nĂ€ha. Siinne karstiala on Eestimaa tuntuim ja Harjumaa suurim. Riikliku kaitse all on suur langatusala pindalaga 16 ha ja see on ka kĂ”ige huvitavam osa. Karstialal neeldub JĂ”elĂ€htme jĂ”gi Kostivere asula juures ja tuleb maapinnale JĂ”elĂ€htme vana silla juures. JĂ”e maa-aluste teede piirkonnas esineb omapĂ€rane lookarst avalĂ”hede, karstikraavide, -lehtrite ja -orgude nĂ€ol sĂŒgavusega kuni 5 m. Siin leidub vĂ€ikeseid koopaid ja omapĂ€raseid jÀÀnukpanku, nn. “kiviseened” ning karstisild. Muidugi on suurvee kiiremaks Ă€ravooluks siin kaevatud kanalid salajĂ”e kohale. Kuival perioodil voolab vesi mööda salajĂ”e vooluteid, mis moodustavad maa-alla keerulise vĂ”rgustiku. Siin peaks kasvama ka Eesti Punase Raamatu taim alpi nurmikas. NĂŒĂŒd on siis ka see valge laik Eesti gloobuselt pĂŒhitud 😉 Tuleb tulla uuesti luurele kui suurvesi lĂ€inud.

    Selle karstiala tekkelugu on ka vanarahva suus legendina, kuidas Kostivere kĂŒlainimesi aegajalt Vanapagan kimbutamas kĂ€inud: ettevĂ”tlikud mehed otsustanud siis ĂŒhel neljapĂ€eva Ă”htul VanatĂŒhjale kĂ€tte maksta ja jÀÀnud teda suurte malakatega varitsema. Tulnudki Sarvik head-paremat kaasa viima, kui mehed talle kohe kaigastega kallale tormanud ja PĂ”rguline maa alla peitu pugenud. NĂŒĂŒd jooksebki jĂ”gi 2,5 km maa all. Vanakurja pĂ”genemisteed mööda kuni JĂ”elĂ€htmeni ja segamini pekstud maapind olevat Kostivere meeste vihast sĂŒndinud.

  • Viimne puhkepaik

    Hauahoolduse hooaeg

    Eelmisel aastal umbes samal ajal sai pĂ€ris kĂ”vasti pusitud ja nii mĂ”nigi haud sai uue ilme. Sellel aastal katsume jĂ€tkata sama joont, kuigi veidi teise eesmĂ€rgiga. Lihtsalt ei jĂ”ua kĂ”ike teha ja kĂ”ike mis tahetakse ei saagi teha, sest seadus vĂ”i eeskiri ei luba. ÜhesĂ”naga betooni ei vala, plastlilli ei vii ja kĂŒĂŒnalde osas on ka mĂ”ned mĂ”tted. Muidugi Kui nĂŒĂŒd natuke tagasi vaadata siis 2019 aastal renoveerisime viimase hauaplatsi paar pĂ€eva enne jĂ”ule, nii soe ilm oli. 2020 alustasime esimese suurema tööga alles aprilli teises pooles ja lĂ”petasime hooaja novembris. Hooaja viimasteks töödeks oli Liiva kalmistul ĂŒhe pisikese platsi korrastamine, hauaplaadil kirje taastamine ning ĂŒks vĂ€he suurem plats kuhu lĂ€ks kliendi soovil uus kandilistest paekivitĂŒkkidest piire.

    KĂ€esolev hooaeg algas tegelikult juba jaanuaris kĂŒĂŒnalde viimisega ning tĂ€iega lĂ€ks kĂ€ima mĂ€rtsi lĂ”pus. On tehtud ka juba esimesed riisumised ja lillede istutamised.

    MĂ”ne suurema töö kĂ€igus sai vĂ€lja kaevatud ja puhastatud mulla alla mattunud platsipiire, puhastatud hauakivid, vahetatud liiv jne. Siinsel platsil on nĂ€ha, et piire ei ole sirge. Sellel on vĂ€ga lihtne hĂ€da, omalajal oli kombeks kivid kinni panna betooniga ja nĂŒĂŒd kui oleks vaja katkist kivi asendada tuleb kogu piire lahti lammutada. Aga kui paekivi on juba oma aja Ă€ra elanud piirdena siis on seda praktiliselt vĂ”imatu teha ilma, et ĂŒlejÀÀnud kivid Ă€ra ei laguneks. Sellisel juhul on juba mĂ”istlikum uus piire panna. Sellist paekivi betooniga kinnitamise kommet on mĂ”nel kalmistul tĂ€napĂ€evalgi. Jah saab kĂŒll ilusa vahekohtadeta mĂŒĂŒri aga vajadusega mĂ”ni ĂŒksik lagunenud kivi vĂ€lja vahetada lammutad kogu piirde. Nii, et siin on asjadega nii ja naa. Meie paneme paekivipiirde paika nn. lahtisel meetodil.

    Siin on nĂŒĂŒd eemaldatud ja utiliseeritud vana praktiliselt tĂ€iesti lagunenud piire ning paigaldatud uus, tellija joonise jĂ€rgi tehtud paekivipiire. Kasutatud on tavapĂ€rasest laiemat tehases mÔÔtu lĂ”igatud paekivi. Harvendatud sai kĂ”vasti pĂ€itsis olevat sirelihekki, et piire ĂŒldse paika mahuks. Siin pole plats veel pĂ€ris valmis, ootame uut hauakivi plaadi asemele. Ja neid valmimisjĂ€rgus platse on veel terve hulk, mis ootab liiva, mis kruusa jne. Aga nendest platsidest kirjutame ka ĂŒkspĂ€ev.

  • Viimne puhkepaik

    Hooaeg avatud

    Selle aasta esimesed kĂŒĂŒnlad kalmistule toimetatud. MĂ”nusalt lumine surnuaed ja mis huvitav, et mitte ĂŒhtki inimese jĂ€lge polnud veel mĂ€rgata kuigi viimasest lumesajust juba mitu pĂ€eva möödas.

    MĂ”tlesime, et sellel aastal katsetame klaaskĂŒĂŒnaldega ja seda puht praktilisel eesmĂ€rgil. Kesta saab korduvkasutada ja sinna sisse pĂ”lenud kĂŒĂŒnla asemel mahub Ă”likĂŒĂŒnal ja klaaskest on dekoratiivne ka. See omakorda pĂ”leb palju kauem kui parafiinist kĂŒĂŒnal. Ja mis veel eriti oluline… klaaskĂŒĂŒnal on raske ning tuul ei puhu seda ĂŒmber. Sellega vĂ€ldib seda, et tuul neid tĂŒhje plastkesti mööda kalmistut ringi ei veereta. Varasem kogemus plastist hauakĂŒĂŒnaldega on see….. nagu on tuulisem pead vaatama kuidas kĂŒĂŒnal panna, et tuul pikali ei lĂŒkkaks vĂ”i Ă€ra ei puhuks. Hea on kui hauaplatsi katteks on puistematerjal. Sellisel juhul saab plastist kĂŒĂŒnla veidi sĂŒvendada platsi aga kui pole siis jÀÀb vaid loota, et Ă€kki tuul ei puhu pikali. Aga klaaskĂŒĂŒnlaga seda probleemi ei ole kui just mingit vĂ€ga hullu tormi pole. KlaaskĂŒĂŒnal pĂ”leb tuulise ilmaga vĂ€gagi hĂ€sti ja pole karta, et tuul Ă€ra puhub.

  • Muu vĂ€rk,  Viimne puhkepaik

    Tartu kalmistutel luusimas

    Oli vĂ€he asjatamist Tartu Maarja kalmistul ja kui asjad aetud sai veidi ringi ka vaadatud. Tegelikult siin koos terve joru kalmistuid Ühise nimega Raadi kalmistud. Nagu vanemad kalmistud ikka sai ka siinne kalmistu alguse 1773. aastal kui keisrinna Katariina II ukaasiga keelati surnute matmine linna piires kirikutesse ja kirikuaedadesse. Esimesena mÔÔdeti Raadil maatĂŒkid vĂ€lja Jaani ja Uspenski kiriku kogudustele. Hiljem on kalmistut korduvalt laiendatud ning see hĂ”lmab nĂŒĂŒd Peetri, Maarja, Vana – Jaani ja Ülikooli kalmistu ning SĂ”javĂ€ekalmistu. Kunagi olla siin olnud ka vĂ€ikesed juudi ja islamiusuliste kalmistud aga tĂ€naseks on need hĂ€vinud. Siin leidub hulgaliselt kĂ”ikvĂ”imalikke pĂ”nevaid kabeleid, hauakive jne. Üks selline Ă€ge oli Karl Arraku perekonna oma. VĂ€idetavalt saabus vennike linna puruvaesena ja temast sai andekas Ă€rimees. Igatahes kabel palju edevam kui mĂ”nel von’il 😀

    PÀris huvitava vÀravaga metallaed oli siin, polegi sellist kuskil mujal tÀheldanud. PÀris korralik omaaegne meistritöö. Muidugi kuulsuseid on siia maetud ikka mehiselt.

    Siin oli ka ĂŒks pĂ€ris huvitav mĂ€lestusmĂ€rk, mille pealt tahvlid Ă€ra kakutud ja miskipĂ€rast pole neid ka taastatud. Huvitav miks…. See peaks olema miski raudteeĂ”nnetuse ohvrite matmispaik. Vene tsaariarmee sĂ”durite ĂŒhishaud ka siin olemas. Ja muidugi ei puudu siit kalmistult ka hooldamata hauaplatsid, neid jĂ€i silma ikka Ă”ige mitmeid. Aga iseenesest on see ĂŒks pĂ€ris pĂ”nev kalmistu kalmistuturismiks.

  • Muu vĂ€rk,  Viimne puhkepaik

    Koeru kirikuaed ja von Tollide kabel.

    Tegime lapsevanemaga aega parajaks ja luusisime vĂ€he Koerus, mĂ”tlesime ehk saab sisse pĂ”nevaid laemaalinguid vaatama… Peaks ju teeliste kiriku raames lahti olema aga ei midagi, kahjuks kinni mis kinni. Koeru kirik pidavat olema ĂŒks Kesk- Eesti vanemaid kirikuid, ehitusajaks peetakse 13 sajandi teist poolt. MĂ”nda aega tagasi avastati siin 13 sajandil loodud ja hiljem ĂŒlemaalitud seinamaalingud ja Ă”ige mitu aastat möllasid siis suvepraktika raames kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna ĂŒliĂ”pilased. Spetsialistide sĂ”nul olla vanasti kirikud oluliselt vĂ€rvilisemad kui seniajani arvati. Siinsed maalingud on rikkalikud ja vĂ€ga hĂ€sti sĂ€ilinud kĂ”ikides vĂ”lvides ja teist nii Ă€gedat maalingutega kirikut teist pole. Egas midagi tuleb siiakanti uuesti asja teha. Kuna sisse ei saanud siis tegime vĂ€ikse tiiru kirikuaias. Kurja kĂŒll ilgelt nĂ”me, et siia on lastud terve joru tĂ€nava ÀÀrekivist piirdeid teha….. Ma arvan, et kirikuaias nĂŒĂŒd kull neid olema ei peaks.

    Keegi oli pannud pesakasti hauakivi alusele, pĂ€ris Ă€ge installatsioon muidugi. Huvitav kas mĂ”ni linnuke seal pesitseda ka julgeb. Ja muidugi hakkas silma ka ĂŒks pĂ”nev raudrist, sellist pole veel varem kohanud kuskil.

    Kui kirikuaed uuritud kĂ€isime vaatasime von Tolli kabelit kah. Siinkandis luusinud nĂ”rkemiseni aga ArukĂŒla mĂ”isast ja pĂ”nevast kaevumajast pole kaugemale saanud. Seekord siis sai see teoks. See matusekabel restaureeriti korralikult 1996 aastal ja tegelikult tahaks juba uuesti kĂ”pitsemist nii mĂ”nestki kohast. Huvitav , et siia on maetud peale von Tollide ka ĂŒks seltsidaam 😉 Peaks ĂŒkspĂ€ev sinna sisse ka katsuma saada. Tegelikult on JĂ€rvamaal terve joru pĂ”nevaid muuseume millest ilmselt enamusel aimugi pole.

  • Tripid

    Narvast Narva-JÔesuusse.

    Asjatades Narva kandis tuli idee vaadata mida pĂ”nevat on Narva ja Narva – JĂ”esuu vahelisel 15 km pikkusel maanteejupil. Varem sealtkaudu sĂ”itnud kĂŒll aga peale tankipostamendi pole eriti midagi uurinud. VĂ”tsime nĂŒĂŒd teadlikult selle vĂ€ikse maanteejupi ĂŒmbruse uurimise projekti. MĂ”tlesime mis see jupp siis ka Ă€ra ei ole aga…. No ei ole Eestis ilmselt teist sellist maanteed kus niipalju vaadata on 😀 😀 Maantee ise muidu vĂ€rskelt korda tehtud ja vinksvonks. Esimese peatuse tegime kohe Sutthoffi pargi juures. Siin asub saksa sĂ”javĂ€elaste surnuaed. Saksa sĂ”javĂ€gi rajas siia kalmistu juba 1943 aastal ja siia oli maetud ca 4000 langenut. Peale sĂ”da lĂŒkati see kalmistu muidugi maatasa aga 1995 aastal sondeeriti pinnast ning hauad taastati. TĂ€napĂ€eval on siia ĂŒmber maetud ka mujal Eestis langenud vĂ”i vangilaagrites hukkunud saksa ning saksa poolel vĂ”idelnud muudest rahvustest langenud sĂ”durid. Plaan oli siia ĂŒmber matta ca 15 000 identifitseeritud sĂ”durit.

    Veidi edasi Saksa sĂ”javĂ€ekalmistust asub Narva garnisoni kalmistu. Rajati see VabadussĂ”ja Garnisoni kalmistu 1919 aastal aga ametlikult avati 1921 aastal, kui kalmistu keskmes valmis monument. VabadussĂ”jas Narva all hukkunud vĂ”itlejaid mĂ€lestava skulptuuri autor oli kujur Voldemar Mellik, postamendi koos trepistikuga kavandas kohalik kunstnik Rudolf Sajor. Tartus kunstikooli „Pallas” töökojas valatud betoonist monument kujutas endast ĂŒksteist embavaid leinajaid, postamendil paiknesid malmivalus tammepĂ€rjad ning tahvlid tekstidega. II maailmasĂ”ja kĂ€igus sai monument kĂŒll kannatada, kuid suuremas osas siiski sĂ€ilis. HĂ€vitati see ilmselt esimestel sĂ”jajĂ€rgsetel aastatel kuigi monumendil on kiri, et hĂ€vitati 1940 aastal. 1960 aastatel murti kalmudelt maha malmristid. 1970 aastatel hĂ€vitati JĂ”esuu tĂ€nava laiendamisel vĂ€ravapostid ning lĂŒkati segi teepoolsed hauad. 1995 aastal asuti Vana-Narva Seltsi eestvedamisel kalmistut taastama. 1996 aastaks valmis skulptor Ants Viitmaa ja arhitekt Ants Melliku (Voldemar Melliku poeg) osalusel ka mĂ€lestusmĂ€rgi koopia. HĂ€vinud metallriste kalmudel teadlikult ei taastatud, osa originaalriste pidavat olema Narva muuseumis. Muru seest vĂ€lja turritavad ristide roostes köndid sĂŒmboliseerivad ilmekalt Narva linna ja kogu Eesti ajalugu. Ükskord peab minema Narva muuseumi uurima kas ikka on seal need ristid olemas.

    Veidi edasi garnisoni kalmistust on monument mis on pĂŒstitatud PĂ”hjasĂ”ja ajal Narva lahingus 1700 aastal langenud vene sĂ”javĂ€elaste mĂ€lestuseks lahingu kahesajandal aastapĂ€eval 19. novembril 1900. aastal. Monument sai II MS tugevalt kannatada ning restaureeriti 1950 aastatel.

    JĂ€rgmiseks on tee ÀÀres mĂ€lestusmĂ€rk Igor Grafovile kes sooritas siin kangelasteo. Nooremleitnant Igor Grafov oli 203 Ă”hutĂ”rjepolgu seniitkuulipildurite rĂŒhma komandör, kui 1944 aasta veebruaris Ă”nnestus tema allĂŒksusel Narva jĂ”gi ĂŒletada ja rajada Vaasa kĂŒla juures sillapea, mille eesti SS-diviisi ĂŒksused likvideerisid 6 mĂ€rtsiks. Igor Grafov langes lahinguis 22 veebruaril ja on maetud Kingissepas ĂŒhishauda. KĂ”ik muidu hea aga siin nĂ€eb juba seda “kultuuritoojate kultuuri”, kĂ”ik praht loobitakse mĂ€lestusmĂ€rgi taha vĂ”ssa selle asemel, et prĂŒgikasti panna.

    Nats edasi on juba jÀrgmine monument. Seekord siis Tank T-34 postamendil. Monument avati 1970 aastal kohas kus pealetungiv Vene armee forsseeris Narva jÔe. See on veel viimane sellelaadne monument Eestis.

    No ega siin maanteel saa autoga hoogu ĂŒles vĂ”tta kui juba jĂ€rgmine asjandus tee ÀÀres. Seekord siis mĂ€lestusmĂ€rk sĂ”jameestele kes andsid oma elu vĂ”itluses faĆĄismiga.

    Veidi edasi eelmisest monumendist on VabadussĂ”ja monument, see pĂŒstitati 1935 aastal RiigikĂŒla lahingu ja I jalavĂ€epolgu mĂ€lestuseks kes lĂ”id siin venelased tagasi jĂ”e idakaldale. Monument lasti Ă”hku okupantide poolt 1941 aastal ning taastati 2014 aastal.

    LĂ”puks jĂ”udsime Narva – JĂ”esuusse, siinsel kalmistul asuvasse ĂŒhishauda on maetud 1944 aasta veebruaris-mĂ€rtsis peetud lahingutes ning sama aasta juulis jĂ”e forsseerimisel ja jĂ€rgnenud lahingutes hukkunud sĂ”durid. MĂ€lestussammas pĂŒstitati 1956. aastal. Siinsamas asub ka VabadussĂ”jas langenute mĂ€lestussammas. Selle valmistas insener Vaher professor A. Adamsoni kavandi jĂ€rgi. Sammas avati 1926 aastal. MĂ€lestussamba vaskplaat kirjaga „1918 – 1920 VABADUSSÕJAS LANGENUILE” kadus sambalt juba enne sĂ”da. 1991 aastal kinnitati vaskplaadi kohale samasuur graniittahvel.

    Narva – JĂ”esuus uurisime pĂ”gusalt esimest kuurhoonet mis ehitati 1882 aastal. Ehituse algatajaks oli tollane Narva linnapea A. Th. Hahn, kes oli ise ka projekti autor. Hoone oli rikkaliku dekooriga, rohkete rĂ”dude ja sammaskĂ€ikudega puitehitus. Kuursaali hoonet on iseloomustatud kui maalilist ning ĂŒldmuljelt Ă”hulist ja lĂ€bipaistvat. Hoonel asus torn, millest avanes lai vaade ĂŒmbruskonnale. 1910 puhkenud tulekahjus hĂ€vis puidust hoone tĂ€ielikult. Uue hoone projekteerimine ning ehitamine toimus vĂ€ga kiiresti 1911 – 1912 aastatel. Projekti autoriks oli tuntud vene-poola arhitekt Marian Lalewicz. Suur osa kuurhoonest lĂ”hati 1944, sĂ€ilinud tiib korrastati oluliste muudatustega nii vĂ€lis- kui sisearhitektuuris 1950 aastate lĂ”pus. PĂ”les 1990-ndate alguses ja siiani taastatud ei ole kahjuks. Uurisime veidi ka kunagise pansionaadi “Iren” asukohta. See oli omalajal vĂ€ga muljetavaldav ehitis. I MS ajal oli seal hospidal ning peale sĂ”da oli see Politseiameti puhkekodu. II MS ajal hoone hĂ€vines ning seda ei taastatud.

    LĂ”ppkokkuvĂ”ttes tegelikult ei jĂ”udnudki kĂ”ike uurida mis selle maantee servas asus. Vaatamata jĂ€i veel RiigikĂŒla, Narva vangilaagri, Peetri, Siivertsi ja Saksa-Soome kalmistu jne. Seega tuleb veel korra luusima minna. Huvitav kogu selle asja juures oli see, et nö. suht venemeelses keskkonnas ei olnudki VabadussĂ”ja mĂ€lestusmĂ€rgid rikutud vĂ”i soditud…. Ja neid seal ikka jĂ€tkus.

  • Muu vĂ€rk,  Viimne puhkepaik

    Kas vanast saab asja?

    Meie tarbimisĂŒhiskonnas on kombeks asjad minema visata kui nad on mÀÀrdunud….. eelarvamusega, et nendest ei saa asja. Sageli platsi hooldades ĂŒtlevad tellijad, et visake vana vaas minema ja pange uus. Enne kui seda tegema hakkan viskan ikka pilgu peale. Üldjuhul saab neist veel asja ja peale puhastamist teenivad oma otstarvet rÔÔmsalt edasi. Tegelikult on see kĂ€ttevĂ”tmise asi. Üritame vĂ€hendada tarbimist ja prĂŒgi teket. Nii nagu saab kalmistul puhastada vana piiret saab sama edukalt puhastada ka pĂ€evinĂ€inud vaasi. Peale puhastust nĂ€eb vĂ€lja uuevÀÀrne.

  • Viimne puhkepaik

    Miks liivavahetus nii palju maksab?

    Paljud inimesed kĂŒsivad miks kalmistul liivavahetus kallis on, kui liiv ise ei maksa midagi. Jah see on tĂ€iesti asjakohane kĂŒsimus. KarjÀÀris maksab liiv tĂ”esti olenevalt puhtusastmest ja fraktsioonist 3 – 7€ tonn… Vot siit edasi hakkab see lĂ”pphind kujunema. Rimi kilekotiga kĂ€sitsi seda paraku ei tassi. Kui omal transpordivahendit pole siis tulebki appi transporditeenuseid pakkuv firma kes veab liiva teie tellitud kohta, siin pole vahet kas tellid kolm aiakĂ€ru tĂ€it vĂ”i 10 tonni transpordi hind ikka sama. See sĂ”ltub nĂŒĂŒd juba kilometraaĆŸist jne. Muidugi seda kolme aiakĂ€ru tĂ€it ei taha sulle vĂ€ga keegi kohale vedada. Samas platsile peab selle veel ka vedama sealt kuhu kallur selle maha kallab, muidugi kui ĂŒldse on sellist kohta kuhu tohib panna. PĂ€rast tuleb see mahapaneku koht ka koristada. Et nĂŒĂŒd uus liiv jÀÀks ilusti platsi piiridesse tuleks ennem ĂŒldjuhul vana pinnakatet madalamaks kaevata muidu lihtsalt ei ole seda uut liiva kuhugi panna. Uuele liivale vĂ”ib alla panna geotekstiili, kuigi selle vajadus ĂŒldjuhul puudub. See lisab ainult teenusele hinda ega takista tuulega platsile lennanud umbrohuseemnete idanemist. Ja kolmas asi mis hinda lisab on… vana pinnase utiliseerimine. Kalmistule pÔÔsa alla seda lĂŒkata ei tohi, kĂ”ik mis platsilt eemaldad tuleb kalmistult minema viia.

    Kui lihtsalt koguaeg liiva juurde panna platsile siis lĂ”puks on seal kuhi mis ei pĂŒsi paigal, jookseb naaberplatsile ja on visuaalselt vĂ€ga inetu. Mul on olnud mitu juhust kus tellitakse piirdeehitus ja asja uurima minnes selgub, et tegelikult on platsil vĂ€ga korralik piire olemas. See on lihtsalt mattunud koguaeg peale veetud pinnakatte alla. Vead pealt veoauto koormatĂ€ie pinnast minema ja ongi asi jĂ€lle korras.

  • Viimne puhkepaik

    Odav, hea ja hooldevaba 
. platsikatted.

    Varasemalt sai lubatud, et ĂŒkspĂ€ev kirjutan ka hauaplatside kattest. Alustaks siis kĂ”ige traditsioonilisemast….. liiv.

     Liiv on hauaplatsi katmiseks kĂ”ige kĂ€epĂ€rasem ja odavam materjal. Liiva tonn ei maksa praktiliselt midagi aga katsu sa see kalmistule saada karjÀÀrist. TĂ€napĂ€eval on vĂ€ga vĂ€hestel kalmistutel tasuta liiv kohapeal olemas. Transport on pĂ€ris kallis, eriti kui tahad vĂ€ikest kogust. Ja ega seda kohe ei saagi, mĂ”nel kalmistul tuleb nĂ€dalake oodata ennem kui kohale tuuakse. Liiv jĂ€tab puhta mulje ja seda on mugav hooldada. Üsnagi lihtne on riisuda okkaid ja lehti, triipe on ka rehaga hea peale tĂ”mmata.

    Iseenesest sobib ka muld liiva asemele aga selle saamine on veel probleemsem kui liiva saamine. Poes pakutakse igasugu varianti “mulda” aga mullast on asi tegelikkuses vĂ€ga kaugel. Pigem saad hunniku turvast mis kalmistule teps mitte ei kĂ”lba.

    Liiva alla soovitakse sageli panna aluskatet, et rohi ei kasvaks. Tegelikkuses on see suhteliselt kasutu. Kas panete aluskatte vÔi ei rohi kasvab ikka sama jÔudsalt. PÀris hooldevabad pole kumbki, tee mis sa tahad aga seeme lendab ikka peale ja idaneb.

    Kergkruus, vahepeal oli see kalmistutel tavaline asi aga Ă”nneks saadi ruttu aru, et see sinna ei kĂ”lba. Seda mĂŒĂŒakse igas ehituspoes ja isegi nÀÀps naisterahvas suudab seda paar kotti kaenlasse haarata ja kalmistule marssida. Eks muidugi ilu on vaataja silmades aga minumeelest nĂ€eb see vĂ€lja nagu hunnik jĂ€nese vĂ”i lambapabulaid. Teiseks pole kergkruus sugugi keskonnasÀÀstlik kevadise sulaveega veereb minema, risustab ĂŒmbrust ja ummistab kanalistsioone. Kergkruus palju ei maksa aga hooldamine ĂŒsna kehv.

    Graniitkillustik. Seda on saada ehituspoodides vĂ”i karjÀÀris erinevates fraktsioonides ja vĂ€rvides. KĂ”ige peenem meenutab liiva, seda on lihtne rehaga prahist puhastada. Mida suurem fraktsioon seda tĂŒlikam on kivide vahelt lehti ja okkaid kĂ€tte saada. Riisuda ei saa, siin on parim abiline lehepuhur. Graniitkild on muidugi liivast kĂ”vasti kallim ja nagu juba aru saite siis mitte sugugi hooldevaba.

    KĂ”nniteeplaadid. Neid on igas ehituspoes piisavalt suur valik vastavalt rahakoti paksusele. Neid on siledale piirdevabale pinnale hea laduda, ĂŒldjuhul on nad kas 30×30 vĂ”i 40x40cm. Odav see lĂ”bu ei ole ja hooldevaba ka mitte. Plaadid tahavad aegajalt pesu ja plaadivahed umbrohust puhastust. Matuse puhul hea lihtne lahti vĂ”tta ja pĂ€rast tagasi panna.

    TĂ€navakivid ja plaadid. Nende valik vĂ”tab silmist kirjuks aga isekĂŒsimus kas hauaplatsi on ikka vaja kujundada plaadipoe nĂ€itusesaaliks. Piirde sisse tĂ€ite ladumine on ĂŒsna töömahukas ja vajab eritööriistu plaatide-kivide lĂ”ikamiseks. Alguses vĂ”ibolla on isegi ilus… Maitse kĂŒsimus muidugi. Aga hooldevaba see ei ole, nagu oled natuke laisk on ruttu samblas nii nagu mĂ”nelt pildilt nĂ€ha vĂ”ib. Matuse puhul on muidugi pĂ€ris töömahukas lahti vĂ”tta ja pĂ€rast tagasi panna.

    Kunstmuru. Poest saab meetriga osta ja platsile laotada aga minumeelest pole kalmistu nĂŒĂŒd kĂŒll see koht kus plastmassi propageerida. Odava ja imeliku mulje jĂ€tab… Eriti kui raha oli kallis graniitpiire tellida aga sisuks topite odava plastmuru. Hooldevaba pole seegi.

    Graniitplaat. Kui plaat on kogu platsi ulatuses siis vajab ĂŒsna vĂ€he hoolt, kĂ€ite vahel lapiga ĂŒle ja on ilus puhas jĂ€lle. Aga kui on paneelidena pandud siis vajab mĂ€rgatavalt rohkem hoolt, liitekohtade vahel hakkab loodus tegutsema kohe. Odav see lĂ”bu muidugi ei ole. Ja probleemne on kui sinna on matma vaja hakata…. Tellid kraana, et pealt tĂ”sta ja pĂ€rast tagasi.