fbpx
  • Tripid,  Tsill

    Munalaskme

    Juba tĂŒkimat aega kummitab mind koht nimega Munalaskme 😀 😀 No ei ole olnud aega kĂ€ia tudeerimas mis vĂ€rk sellega on. Tavaliselt jÀÀb see kuidagi marsruudilt kĂ”rvale aga nĂŒĂŒd vĂ”tsin asja kĂ€sile ja kĂ€isin Ă€ra. Projektis on muidugi veel teisigi kummalise nimega kohti aga iga asi omal ajal vĂ”i veidi hiljem 😉 Teele jĂ€i muidugi ka Laitse loss aga seda on juba mitu korda tudeeritud ja sisse pĂ”ikama lossi ei hakanud. Aga samas viskasime pilgu peale lossi Valgele kabelile. Kabel ehitati 2012 aastal lossihĂ€rra Sulo kavandi jĂ€rgi, samuti on tema kavandi jĂ€rgi tehtud kabeli vitraaĆŸaken. PĂ€ris Ă€ge vĂ€rk on see kabel ja teadaolevalt on tegu esimese sĂ”jajĂ€rgsel ajal ehitatud erakĂ€tes oleva kabeliga mis on avatud avalikkusele. Kabelisse mahub 60 ilmakodanikku ning siin saab toimetada laulatusi ja ristimistalitusi, miksmitte ka mĂ”ni kontsert korraldada.

    LĂ”puks jĂ”udsime Munalaskmesse. Juba eemalt hakkas silma kunagine veetorn mis ehitati mĂ”nda aega tagasi observatooriumiks. Sinna saav sisse ka eelnevalt regades, kahjuks jĂ”udsime kohale liiga hilja ja enam regada ei jĂ”udnud aga pole hullu tuleb uus tripp teha 😉 PĂ€eval saab seal vaadelda pĂ€ikese plekke ja protuberantse ning öösel kuud, planeete, galaktikaid ja teisi kosmilisi objekte. Kust vĂ”i miks sellel kĂŒlal selline imelik nimi ei tea vist keegi, esmamainimisel 1533 olla nimeks olnud Monnelaszka. Eks sealt on hakatud seda nime vaikselt mugandama. 17 sajandil tekkis siia rĂŒĂŒtlimĂ”is, mis eraldati Ruila mĂ”isast. 18 sajandil kuulus mĂ”is von Ullrichidele. 1805 kuni vÔÔrandamiseni 1919 oli mĂ”is von Hueckide suguvĂ”sa valduses. MĂ”isa viimane omanik oli Gerhard von Hueck. TĂ€napĂ€eval muidugi on see miljon korda ĂŒmber ehitatud mĂ”is praktiliselt varemetes. Kuigi sees luusides tundub, et keegi ikka vist ĂŒritab vaikselt midagi seal aretada, uus elekter on sisse kilpi veetud jne. Samas oleks muidugi pĂ”nev teada mis seal keldri kinnimĂŒĂŒritud avade taga on 😉 Park on vĂ”ssa kasvanud ja kĂ”rvalhooned praktiliselt varemetes, nii, et ega siin midagi ilusat kahjuks ei ole. Ah jaa, algselt oli see mĂ”is ĂŒhekordne.

    Kui juba sealkandis siis tuleb kĂ”ik vaatamisvÀÀrsused ĂŒle vaadata. PĂ”ikasime sisse ka endise Eesti riigitegelase, advokaadi, töö- ja hoolekandeministri ning kohtuministri kodutalu asukoha juurde. Otto Tiefi talu oli ĂŒle 200 hektari suur, millest palju oli soist ala. Peeti umbes 20 lehma. Hobuseid oli 7 – 8 ehk siis hĂ€davajalik arv talutöödeks. Siinsamas oma kodutalus kartulivĂ”tu ajal 10.10.44 ta vahistati ja saadeti Siberisse. TĂ€napĂ€eval talust jĂ€rgi muidugi ainult varemed. Pikemalt saab Otto Tiefi eluolu kohta lugeda siit.

    Tripi lĂ”petuseks vĂ€ike tiir ĂŒmber Nissi kiriku, sisse kahjuks seekord ei saanud aga eks ma ĂŒkspĂ€ev kĂ€in seal ka Ă€ra. Tudeerisime VabadussĂ”ja ausambalt nimesid ja vaatasime ĂŒle Stackelbergide, Bistramite ja mitmete teiste kuulsate suguvĂ”sade hauaplatsid. 1873 aastal valminud kiriku arhitekt on Peterburist pĂ€rit David Grim.

  • Tripid

    Viru – Nigula

    Viru – Nigula kalmistul töid tegemas kĂ”vasti kĂ€inud aga ringi vaadata pole olnud mahti. Seekord oli teha ĂŒks vĂ€iksem töö ja jĂ€i aega luusimiseks. KĂ”igepealt viuh kiriku juurde, see pidavat olema ĂŒks vanimaid sĂ€ilinud kirikuid Virumaal. Kiriku ees on pĂ€ris suur VabadussĂ”ja mĂ€lestussammas. Endisaegses pastoraadihoones asub ka kohalik koduloomuuseum aga see oli kahjuks juba kinni. TĂ€hendab jÀÀb jĂ€rgmiseks korraks 😉

    VĂ€ike tiir ka kirikuaias, siin on pĂ€ris huvitavaid ratasriste ja muid hauatĂ€hiseid. Siit leiab isegi mĂ€lestusmĂ€rgi Siberisse kĂŒĂŒditatutele.

    Kui kiriku ĂŒmbrus uuritud suundusime uurima kabeli varemeid. Siin on pĂ€ris Ă€gedalt pÔÔsasse varjatud veetĂŒnn, selline lahendus ei riiva silma. Kabel rajati ka ilmselt 13 sajandil nagu kirikki, vĂ€idetavalt oli see kabel vanim kivist sakraalehitis Virumaal. Samas on see kabel omamoodi huvitav veel selle poolest, et erineb samal ajal pĂŒstitatud hoonetest idast tulnud ehitusstiili poolest. Arvatakse, et kabel rajati tĂ€histamaks Liivi ordu vĂ”itu 1268 Liivi ordu ja venelaste vahel toimunud lahingus. PĂ€rast luterlikku reformatsiooni jĂ€i kabel hoolduseta ja muutus rahvaliku ebausu keskuseks, mis 17 saj keskel pĂ”hjustas osalise lammutamise ja jĂ€rgneva lagunemise. TĂ€napĂ€eval on sĂ€ilinud endisest kabelist otsaviil. Siinkandis on veel terve hulk pisikesi mĂ”isaid mis vÀÀrivad ka vaatamist, ĂŒkspĂ€ev vĂ”tan selle kah ette 😉

  • Tripid,  Tsill

    Lahemaa tuur. Papivabrik ja mÔisad

    Nagu ĂŒkspĂ€ev lubatud sai vĂ”tsime plaani Joaveski papivabriku ja lisaks paar ĂŒmberkaudset mĂ”isa. Algselt olla siin olnud Palmse mĂ”isale kuulunud vesiveski mille maad ostis Ă€ra parun Nikolai von Dellingshausen ja ehitas siia kolmekordse puupapivabriku. 1920. aastal ostsid tehase koos maadega Taani kindral-konsul Jens Christian Johansen ja Eesti kodanik Richard Rant. Loodi firma Joaveski Puupapi Vabrik AS. Mingil ajal oli siin vĂ€ike pĂ”leng ja vabrik taastati 2 kordsena. Kusjuures vabrik töötas veel 1990 aastate alguses ja lasti siis pankrotti nagu tol ajal kombeks oli. 2001 aastal kĂ€ivitati siin uuesti hĂŒdroelektrijaam mis töötab tĂ€naseni. Huvitav, et kogu ĂŒmbrus on siin tĂ€is selliseid suuri betoonist veskikive meenutavaid kive… Milleks neid kĂŒll kasutati…. Tiigi ja jĂ”e vahel oli nĂ€ha pĂ€ris korralik koprarada. Tegime vĂ€ikse tiiru ĂŒmber maja ja piilusime mis kĂ”rvalhoonetes sĂ€ilinud. Üldiselt ruumid suhteliselt prĂŒgivabad mis on muidugi hea nĂ€itaja, tavaliselt veetakse mahajÀÀnud hooned kohe prĂŒgi tĂ€is. Ühes hoones mis ilmselt oli kunagi saun olid isegi lindude pesakastid vedelemas, tĂ€iesti ĂŒlespaneku valmis. Miks nad sinna niimoodi jÀÀnud on kes teab aga samas on neil omamoodi disain. SissepÀÀsuava on kohe ĂŒleval servas ja mitte ilusti sisse lĂ”igatud vaid robustselt tehtud. Samas ega linnud ilu vaata, pesa peab olema suht looduslik ja mĂ€rkamatu 😉 Kellegi prillid olid ka jÀÀnud riiulile nii nagu oleks korraks vĂ€lja mindud.

    Vaatasime veidi ringi ka peahoones, seal muidugi suhteliselt hĂ€mar ja taskulambi unustasin vĂ”tta. Ohutuse mĂ”ttes pĂ€ris pimedates ruumides ei kolistanud ja lĂŒkkasime uurimise veidi edasi. Siinsamas veekanali servas oli pĂ€ris Ă€ge kilesaun, huvitav kelle oma ja kas kasutada saab 😉

    Joaveskilt vĂ”tsime suuna edasi Palmse poole, teel pĂ”ikasime korra sisse IlumĂ€e kabeli juurde. Tegime vĂ€ikse tiiru ja edasi. Sisse ei saanud seekord, kurivaim ise panime sellega pidurit. Kabel oli iseenesest lahti aga mĂ”tlesime, et teeme ennem tiiru surnuaial ja siis vaatame kabelisse aga oleks pidanud vastupidi tegema 😀 😀 Kui tiir tehtud oli kabel kinni pandud. Egas midagi tegime ringi ĂŒmber VabadussĂ”ja mĂ€lestusmĂ€rgi ja kimasime edasi.

    Palmses muidugi selgus ĂŒllatuseks, et sissepÀÀs territooriumile maksab 9€ ei noh palju Ă”nne. See raha nĂŒĂŒd on ikka vĂ€ga liiast selle eest, et saaks tiiru ĂŒmber mĂ”isa jalutada. Varasemalt sai siin tasuta jalutada.

    Üritasime siis uurida mida Virumaa Muuseumid selle raha eest pakuvad. Lonkisime lĂ€bi pargi, park iseenesest korras. PĂ”ikasime sisse Eesti piirituse nĂ€itusele, see peaks andma ĂŒlevaate piirituse ja viina tootmise ajaloost Eestis 15 sajandist kuni 19 sajandi lĂ”puni. Ütleks selle kohta, et sealt nĂŒĂŒd kĂŒll erilist ĂŒlevaadet asjast ei saanud. Sealkandis on mitmeid alkoholiteemalisi muuseume, kĂ”igis pole veel jĂ”udnud kĂ€ia aga Vihula mĂ”isa viinamuuseum annab asjale igal kĂŒmnel juhul silmad ette ja tĂ€iesti tasuta. Kui ĂŒkspĂ€ev jĂ”uan teised ka lĂ€bi kĂ€ia siis oskan tĂ€psemalt öelda mis ja kus.

    Sepikoja juures on Ă€ge vana aurumasin mis iga aastaga aina rohkem maasse vajub, poleks ju raske see Ă€ge eksponaat ilusti alusele panna ja veidi konserveerida. Selliseid vanu masinaid igapĂ€ev ei nĂ€e ja vajaks ilmselgelt hoolikamat ĂŒmberkĂ€imist eksponaadina. Sepikojas nĂ€gi igasugu pĂ”nevaid asju. Sepp on teinud vaatamiseks hulgaliselt erinevaid vanu relvi, odaotsi, nooleotsi jne. Isegi putkkirves on olemas ainult, et rauast 😀 😀 MĂ”tlesime sisse pĂ”igata ka palmimajja aga see oli miskipĂ€rast kinni, kuigi oleks pidanud lahti olema.

    Vaatasime ringi mĂ”isas endas ka, iseenesest pĂ€ris kobe aga nii mĂ”nigi ruum tahab saada korralikku remonti, vĂ€rvitĂŒkid ripuvad jne. Keldris nĂ€eb ka raudrĂŒĂŒd, see pidavat olema Kaido Höövelsoni oma. Keldriakendel on vapid, ei viitisinud korralikult sĂŒveneda kas need on samasugused talupoegade vapid mis IlumĂ€e kabeli akendel vĂ”i mitte. Esmapilgul tundub, et on aga siin saab vĂ”rrelda. Samas tekkis ĂŒks mĂ”te… Kui need MUICK-id olid kĂ”vad talupojad siis huvitav kas nende jĂ€rgi on IlumĂ€e ja Palmse vahel kĂŒla nimega MUIKE… Üks Ă€ge asi oli siin ka, tĂ€iesti toimiv mantelkorsten, isegi tuli oli sees ja pada tulel 😉 KĂ”rval köök ka, huvitav kas siin tehakse reaalselt sĂŒĂŒa ka… Ilmselt mitte… ukse taga oli moodne köök peidus.

    Kui mĂ”isal tiir peal ĂŒtlen kokkuvĂ”tvalt, et selle raha eest mis seal kooritakse vĂ”iks ikka vaatamisvÀÀrsused korras olla. Kui just raha kuskile mujale panna ei ole siis andke mulle vĂ”i leidke midagi pĂ”nevamat tudeerimiseks. Selle raha eest te ei saa seal praktiliselt mitte midagi. Samas lĂ€heduses olevate Sagadi ja Vihula mĂ”isate territooriumil saate jalutada tĂ€itsa tasuta ja elamust on rohkem. MĂ”tlesime, et sööme siinsamas Palmse kĂ”rtsis aga kus sa sellega, ilge paanika tekkis kohe kui kuuldi, et ma ei kavatse neile esitada oma terviseandmeid. Siis vĂ€idetavalt nad ei saa teenindada aga jumal nendega, viin oma raha sinna kus sellega probleemi ei ole ning toit hea. Kohti ei hakka siin nimetama kuna siis tormab Terviseamet ja politsei sinna kohe represseerima. Ainult puuhobusega vĂ”isid seal ratsutada ilma koroonapassita 😀 😀 VĂ”tsime suuna Sagadile, tegime vĂ€ikse tiiru territooriumil, uurisime veidi erinevaid pesakaste ja putukate majutusvĂ”imalusi. Sagadi mĂ”isas kĂ€ib korralik remont, peab vaatama minema uuesti kui valmis saab. VĂ”tsime vĂ€iksed kohvid ja kimasime sööma. Kui kĂ”ht tĂ€is panime tuld kodupoole. Möödaminnes pĂ”ikasime sisse ValgejĂ”ele, tahtsin korra piiluda seda malmpiiretega silda. Eemalt vĂ€ga edev aga Ă€rge ligi minge muidu nĂ€ete ÀÀrmiselt sitta malmivalu 😉

  • Tripid

    Kiire tiir Pihkvasse

    Sai just mĂ”nda aega tagasi Petseris kĂ€idud, nĂŒĂŒd hammas verel ja tuli plaan Pihkvas ka Ă€ra kĂ€ia. Sealkandis muidugi veel paar linnust ka mis vaja ĂŒle vaadata aga iga asi omal ajal vĂ”i veidi hiljem 😉 Kuigi kohe piiri tagant saab bussipeatusest praktiliselt iga paarikĂŒmne minuti tagant kas bussiga vĂ”i marsaga Petserisse otsustasime seekord autoga minna, et saaks vĂ€he teepeal ka ringi vaadata. Kui piir ĂŒletatud kimasime Petseri poole, muidugi mis hakkas silma, et tee ÀÀres suva kohtades nĂ€eb posti kĂŒljes veel telefoniautomaate 😀 😀 Enne Irboskat on tee ÀÀres pisike kabel ja mĂ€lestusmĂ€rk “PĂŒha kĂŒngas” Nu eks sai ikka tiir sinna ka tehtud, kabel vĂ€ga puhas ja korralik seest. Kui asi uuritud kimasime edasi Pihkva poole. Irboska kindluse jĂ€tsime seekord Ă€ra, et teiseks korraks ka midagi jÀÀks 😉

    Ja juba olimegi Pihkvas, siin plaanisime vaadata ainult kindlust ja koju tagasi kimada. Igati Ă€ge kindlus on see, siin on laiamas kĂ€inut isegi Lembitu oma vĂ€esalgaga ja ĂŒsna edukalt. Siinmail muidugi nimetatakse selliseid kindlustusi kremliks, mis teema sellega on pole viitsinud vĂ€ga sĂŒveneda. Kindlus asub vĂ€ga heas looduslike kaitse eeldustega kohas. Ürikud mainivad linnust juba 9 sajandil ja see oli strateegilise tĂ€htsusega kindluslinn. Elanikud tegelesid siin kaubanduse ja kĂ€sitööga. Esimesed kivimĂŒĂŒrid 3 hektarit hĂ”lmava kremli ĂŒmber kerkisid 10 sajandi lĂ”pus ja seinad kĂ”rguvad 6–8 meetrini ja paksust on 2,5–6 meetrit. Siin nĂ€eb ka vĂ€idetavalt Ida – Euroopa suurimat 15 sajandil rajatud Pokrovskaja torni, mis on tĂ€naseks pĂ€evaks ilusti restaureeritud. Pihkvat 9 kilomeetri pikkuselt ĂŒmbritsenud, 40 vĂ€rava ja torniga kindlusemĂŒĂŒris asuval viiekorruselisel 90-meetrise ĂŒmbermÔÔduga tornil oli eriline roll Vene-Poola sĂ”jas. Peale kuuekuulist Pihkva piiramist alistasid vene vĂ€ed 1581. aastal Poola kuninga Stefan Batory vĂ€ed. Omalajal oli see ka pĂ€ris kĂ”va Hansalinn.

    Kui linnnusemĂŒĂŒride vahel piisavalt kolatud astusime sisse kirikusse, see on vene kombe kohaselt kulda ja karda tĂ€is.

    Ja lÔpuks ikka muuseum ka. Siin on taaskehastuse vÀrki ja muud vÀljas vaatamiseks ikka vÀga palju. See on muidugi hea, et asjad ei ole segamini vaid ilusti ajastute kaupa saalides.

    KÔikvÔimalikke versioone kirvestest ja nuiadest nÀeb siin nii mitmeski vitriinis

    RaudrĂŒĂŒd olid siin ka olemas kĂ”ikvĂ”imalikus variandis, isegi hobuse oma oli olemas. KokkuvĂ”ttes vĂ€ga Ă€ge kohake ja tasub tĂ€iesti pikemalt uurimist. Linnuse poes on isegi pĂ€ris suur valik leiupĂ”hiseid ehteid jne. Ja kui neist jÀÀb vĂ€heks siis on olemas veel kataloog millest saab numbri jĂ€rgi tellida omale meelepĂ€rase ehte. Kusjuures muuseumipoe kohta olid seal vĂ€gagi mĂ”istlikud hinnad koopiatele. Meil ei saa sellise hinnaga asju kĂ€tte isegi kĂ€est-kĂ€tte ostes mitte.

  • Tripid,  Tsill

    Von Rosenite kabel

    Ida-Virus luusitud kĂŒll ja kĂŒll aga ikka on jÀÀnud mĂ”ni asi uurimata 😉 MĂ€etagusel asuv von Rosenite kabel sai seekord siiski ĂŒle vaadatud. Polegi teine mĂ”isast vĂ€ga kaugel, tĂ€pselt selline paras jalutuskĂ€ik. PĂ€ris hea koht kabeliks, kĂ”rge kĂŒnka otsas ja paistab kaugele. MĂ”is ise pĂ”letati pĂ”hjasĂ”jas maani maha ja 1733 aastal parseldati Rosenitele. Rosenite kĂ€es oli mĂ”is kuni 1919 aasta vÔÔrandamiseni. Algselt asus valitsema Otto Fabian von Rosen, kellele kuulus Eestis veel 4 mĂ”isa. Ametilt oli vennike Liivimaa maanĂ”unik ja auastmelt Venemaa Keisririigi kindralmajor. Otto on “kuulus” oma deklaratsiooniga millega pĂ”listas pĂ€risorjusliku Balti eriolukorra. st mĂ”isnikule saab kuuluma tĂ€ielik Ă”igus talupoja isiku ja omandi ĂŒle ja neilt vĂ”etava koormise suurus on mĂ”isniku enese mÀÀrata. Kuid samas vennastekoguduse liikmena toetas ta talupoegadele hariduse andmist. Mis mĂŒĂŒrid siin kabeli kĂ”rval konserveeritud on ei tea ja kuskilt pole lugeda ka. Erinevate allikate pĂ”hjal vĂ”iks see olla olnud kunagi kirik. Kabeli kĂ”rval olev Rosenite rahula on ka praktiliselt hĂ€vinud, paar risti on veel pĂŒsti ja tiba raudaeda. MĂ€etaguse mĂ”isa kabel ehitati arvatavalt 1874 aastal, kuid esimene matus oli sellele kalmistule alles 1915. Kabel iseenesest Ă€ge ja ĂŒhtteist on isegi sĂ€ilinud. Korralik plekiga ĂŒlelöödud uks on pĂ€ris kobe.

    Kabeli tagaseinas oleva ukse kaudu saab kabeli hauakambrisse vĂ”i keldrisse. Kes seda teab mis see tĂ€pselt on. Muidugi huvitav, et seinad on keldris kihiti vĂ€ikse Ă”huvahega. Muidugi kĂŒngas ise on huvitav, jube hĂ€sti sobiks omaaegseks linnusekohaks….

  • Muu vĂ€rk,  Tsill

    Pimedas pildistamas

    Viimasel ajal vĂ€ga fotokaga pilti ei tee, telefon on suht heaks fotoka asemikuks tehtud. Aga mĂ”nes kohas on siiski fotokas etem. Egas midagi pĂŒhkisin tolmu maha, laadisin akud ja öösel vĂ€lja katsetama. Ühtteist tuli isegi vĂ€lja aga krt ega pikalt passi midagi, nĂ€pud lĂ€hevad jÀÀsse 😀 😀

  • Viimne puhkepaik

    Hauahoolduse hooaeg

    Eelmisel aastal umbes samal ajal sai pĂ€ris kĂ”vasti pusitud ja nii mĂ”nigi haud sai uue ilme. Sellel aastal katsume jĂ€tkata sama joont, kuigi veidi teise eesmĂ€rgiga. Lihtsalt ei jĂ”ua kĂ”ike teha ja kĂ”ike mis tahetakse ei saagi teha, sest seadus vĂ”i eeskiri ei luba. ÜhesĂ”naga betooni ei vala, plastlilli ei vii ja kĂŒĂŒnalde osas on ka mĂ”ned mĂ”tted. Muidugi Kui nĂŒĂŒd natuke tagasi vaadata siis 2019 aastal renoveerisime viimase hauaplatsi paar pĂ€eva enne jĂ”ule, nii soe ilm oli. 2020 alustasime esimese suurema tööga alles aprilli teises pooles ja lĂ”petasime hooaja novembris. Hooaja viimasteks töödeks oli Liiva kalmistul ĂŒhe pisikese platsi korrastamine, hauaplaadil kirje taastamine ning ĂŒks vĂ€he suurem plats kuhu lĂ€ks kliendi soovil uus kandilistest paekivitĂŒkkidest piire.

    KĂ€esolev hooaeg algas tegelikult juba jaanuaris kĂŒĂŒnalde viimisega ning tĂ€iega lĂ€ks kĂ€ima mĂ€rtsi lĂ”pus. On tehtud ka juba esimesed riisumised ja lillede istutamised.

    MĂ”ne suurema töö kĂ€igus sai vĂ€lja kaevatud ja puhastatud mulla alla mattunud platsipiire, puhastatud hauakivid, vahetatud liiv jne. Siinsel platsil on nĂ€ha, et piire ei ole sirge. Sellel on vĂ€ga lihtne hĂ€da, omalajal oli kombeks kivid kinni panna betooniga ja nĂŒĂŒd kui oleks vaja katkist kivi asendada tuleb kogu piire lahti lammutada. Aga kui paekivi on juba oma aja Ă€ra elanud piirdena siis on seda praktiliselt vĂ”imatu teha ilma, et ĂŒlejÀÀnud kivid Ă€ra ei laguneks. Sellisel juhul on juba mĂ”istlikum uus piire panna. Sellist paekivi betooniga kinnitamise kommet on mĂ”nel kalmistul tĂ€napĂ€evalgi. Jah saab kĂŒll ilusa vahekohtadeta mĂŒĂŒri aga vajadusega mĂ”ni ĂŒksik lagunenud kivi vĂ€lja vahetada lammutad kogu piirde. Nii, et siin on asjadega nii ja naa. Meie paneme paekivipiirde paika nn. lahtisel meetodil.

    Siin on nĂŒĂŒd eemaldatud ja utiliseeritud vana praktiliselt tĂ€iesti lagunenud piire ning paigaldatud uus, tellija joonise jĂ€rgi tehtud paekivipiire. Kasutatud on tavapĂ€rasest laiemat tehases mÔÔtu lĂ”igatud paekivi. Harvendatud sai kĂ”vasti pĂ€itsis olevat sirelihekki, et piire ĂŒldse paika mahuks. Siin pole plats veel pĂ€ris valmis, ootame uut hauakivi plaadi asemele. Ja neid valmimisjĂ€rgus platse on veel terve hulk, mis ootab liiva, mis kruusa jne. Aga nendest platsidest kirjutame ka ĂŒkspĂ€ev.

  • Tsill

    JĂ€gala

    Paar pilti JĂ€galast siis kui seal palju jÀÀd on. Huvitav, et see juga jÀÀtub Ă€ra nii osavalt, et jÀÀst tekivad nagu veetorud. LĂ€bi jÀÀ on nĂ€ha ja kuulda kuidas seal sees vesi kohinal voolab. See nĂ€htus on ise juba omaette elamus. TĂ€na isegi imekombel siin vĂ€he rahvast, tavaliselt on siin ligipÀÀsemiseks jĂ€rjekord hakka vĂ”i pileteid mĂŒĂŒma 😀 😀

    Kodupoole kimades oli Saha kabeli juures pÀris efektne pÀikseloojang. Hullult punane oli nagu mingi ilge suur tulekahju oleks. Piltidel pole pooltki seda nÀha mis tegelikult oli.

  • Matkad looduses,  Tripid,  Tsill

    Piirame kÔike, aga kordamööda.

    Kopp ees juba igasugu jaburatest piirangutest. Paneme ĂŒhe piirkonna kinni, et sealt kĂ”ik kimaksid mujale laiama. Pole siiani sellest kummalisest teemast aru saanud. VĂ”ibolla on see valitsuse salaplaan edendada ettevĂ”tlust 😀 😀 Vaatame kus maakonnas nirult lĂ€heb, siis paneme ĂŒmberkaudsed maakonnad lukku. Ja nagu vĂ”luvĂ€el kimab rahvas sinna nirus olukorras maakonda ettevĂ”tlust edendama 😀 😀 Niimoodi opereerides saab aegajalt igasse maakonda midagi “sĂŒstida” ja tĂ€iesti tasuta 😉 Tegelikult kuradima hea riiklik Ă€riplaan, hoiab toetusrahad kokku. Eks kĂ€isime siis ka naabermaakondadesse raha viimas 😉 Oligi vaja ĂŒks töö teha ja uurida paari kohta. LĂ”unaosariikide poole kimades on JĂ€rva-Jaani Olerex juba peaaegu koduks saanud ja eks ikka vahetad töötajatega paar sĂ”na. Ükskord tuli jutuks, et sealkandis vĂ€ga kuskilt sooja toitu ei saagi. JĂ€rva-Jaanis kĂŒll olemas miski öökla “Õlle 31”, seal varasemalt mĂ”ned korrad kĂ€inud ja kĂ”ik need korrad on lĂ”ppenud vĂ€ga ebameeldiva kogemusega. Toit oli seal alla igasugust arvestust ja kui veel toitu tuleb viskab sulle lauda sitaste kĂŒĂŒnealustega vennike siis…. Aga nĂŒĂŒd viimased paar korda tanklas kohvi juues sai kuuldud, et see kohake on omanikku vahetanud ja toidud pidid vĂ€ga head olema. Egas midagi kĂ€isime uurisime asja. EnnĂ€e imet asjal tĂ”esti uus kuub seljas ja selline mĂ”nus hubane. Midagi suuremat sööma ei hakanud, vĂ”tsime kohvid ja no ei saa ilma Creme brulee’d maitsmata edasi minna 😀 Kusjuures see oli vĂ€ga hea. NĂŒĂŒd on kindel, et jĂ€rgmine kord kui sealpool laiamas astun uuesti sisse ja maitsen ka muid toite. Olerex jĂ€i seekord vahele 😉

    Haljalas vaatasime ĂŒle omaaegse ainukese kĂŒla valgusfoori. See tĂ€itsa omal kohal alles. Eks selle foori kohta on legende kĂŒll ja kĂŒll, mĂ”ned neist on…. selleks, et liiklust rahulikumaks muuta, et lastele fooriga ristmikul liiklemist Ă”petada ning viimaks ka sellepĂ€rast, et pĂ”llutöömasinad liig jĂ€rsu pidurdamise tĂ”ttu sĂ”nnikut maha ei pillaks 😀 😀 VĂ€ike tiir ĂŒmber kiriku kah. See on ĂŒks omapĂ€rane kirik mis oli kohandatud aktiivseks sĂ”jaliseks kaitseks. Torni ĂŒlemised korrused pidavat olema kaitse-eesmĂ€rgil vaid kahekaupa mĂŒĂŒritreppidega ĂŒhendatud, varustatud laskepilude ja kaminaga. Ise seal tornis veel luusimas pole kĂ€inud aga ehk ĂŒkspĂ€ev Ă”nnestub. Kirik on hea koha peal, omaaegse suure maantee ÀÀres ning poolel teel Rakvere ja Toolse linnuse vahel.

    Kui kirikul tiir peal kimasime edasi Vihula mÔisa. Plaanis oli sealsel matkarajal tiir teha.