fbpx
  • Tripid,  Tsill

    Seiklusministeeriumi kontaktivaba autoseiklus

    Mis sa siin ikka ilusa ilmaga teed muud kui seikled ūüėÄ Pole teab mis ajast Seiklusministeeriumi seiklusel k√§inud. N√ľ√ľd moodsad ajad alustad sealt kus tahad ja millal tahad, p√Ķhiline k√Ķik punktid l√§bi k√§ia piiratud aja jooksul. Iseenesest on √§gedad √ľritused neil, satud sellistesse kohtadesse kuhu muidu tavaliselt ei satu ja otsid kohti millest sul pole varem aimugi olnud. Seikluse k√§igus sai isegi Keila lennukile pilk peale visatud, varasemalt oli ta k√ľnka otsas parema koha peal aga seal maaomanikule asi vist ei meeldinud ja lennuk lohistati paarsada meetrit Karjak√ľla poole p√Ķlluserva. Seal sees peaks olema kohalik mudellennuklubi. Karjak√ľlas vaatasime veel kaske mille all Vilde Eedu olevat inspiratsiooni kogunud. Kurja n√§dalake tagasi veel eriti sinililli polnud kuskil aga n√ľ√ľd metsaalune sinine ūüėČ

    T√ľrnpu park ka √ľks selline koht kus pole varem k√§inud, lihtsalt pole viitsinud sisse p√Ķigata ūüėČ N√ľ√ľd sai siis see kohake ka √ľle vaadatud. J√§lle √ľks valge laik Eesti gloobusel v√§hem ūüėČ

    Klooga holokausti memoriaalis ka uuesti k√§idud. Siin varem ka ikka m√Ķned korrad k√§idud ja pikemalt ei hakka siinsel teemal peatuma, sellest varasemalt kirjutanud korduvalt. See uus lahendus siin memoriaalil on k√ľll √§ge aga… K√Ķik tekst klaastahvlitega √ľles panna on loetav normaalselt ainult h√§maras. P√§evavalgel tekitab selline variant varje ja lugeda normaalselt praktiliselt v√Ķimatu, see paistab ka piltidel h√§sti v√§lja. Siin v√Ķiks mingi muu m√Ķistlikum lahendus olla. Siinsamas l√§hedal on ka Ingerisoomlaste kalmistu. See on mul varasemalt k√§imata kohake. Olemasolust k√ľll teadsin aga… nagu ikka nende asjadega on. Klooga – P√Ķllk√ľla – Paldiski kandis olid teise maailmas√Ķja ajal Ingerisoomlaste s√Ķjap√Ķgenike evakuatsioonilaagrid. Nende kaudu viidi √ľle 60 000 Ingerisoomlast idarindelt Eesti kaudu Soome. Teekonna jooksul hukkus ligi 800 inimest ja nad k√Ķik on maetud nendesse metsadesse, kes kuhu.

    L√Ķpuks punktikesi taga ajades otsaga Paldiskis aga kui juba siinkandis siis tuleb ikka vaadata kas karulauku on. Jaa t√§itsa on juba ja v√§ike kevadine vitamiiniamps sai tehtud ūüėČ Piilusime nats ka Peeter Suure merekindluse ehitisi. Muidugi kurb on see, et ikka veel tassivad inimesed pr√ľgi metsa alla, no ei saa lahti sellest kombest kuidagi….

    Vaatasime √ľle ka pankrannikul olevaid vene piirivalve punkrite varemeid. Keegi oli siin proovinud rootslaste m√§dakala ūüėÄ ūüėÄ karp ja kummikindad vedelesid maas…. ju vist ei maitsenud ūüėÄ ūüėÄ Ega siis Paldiskis olles saa j√§tta pilku peale viskamata Salavat Julajev ausambale. Ta olevat olnud baŇ°kiiri rahvuskangelane ja luuletaja kes v√Ķttis osa Jemeljan PugatŇ°ovi √ľlest√Ķusust. P√§rast vahistamist saadeti ta koos isaga sunnit√∂√∂le Paldiskisse kus ta 1800 aastal sunnit√∂√∂laagris suri. 1989 pandi kuju p√ľsti kuid aasta p√§rast pandi tuuri ja viidi Emexisse. Uus kuju kingiti Venemaa BaŇ°kortostani rahvusmuuseumi poolt Paldiski linnale 2016 aastal. Sellest saab lugeda l√§hemalt siit. Vot nii, et ainult meilt ei saadetud n√Ķukav√Ķimu poolt rahvast Siberisse. Vaid tsaari ajal saadeti karup… ka meile asumisele ūüėÄ ūüėÄ

    Muidugi ei saanud ju vaatamata j√§tta Madise koske, √Ąmari kalmistut, Vasalemma lossi ja veel mitmeid ja mitmeid kohti mis seikluse k√§igus tuli l√§bida. Igatahes Seiklusministeeriumil on √§gedad √ľritused ja tuuldumiseks v√§gagi sobivad.

  • Tsill

    Kostivere karstiala

    K√§isin Saha kabeli juures asju ajamas ja kuna peale asjatamist tulema pidav √ľritus j√§i √§ra, siis tuli kuidagi kohe vaba aeg √§ra kasutada. Plahvatas kohe Kostivere karstiala. See on ka √ľks selline kohake mis on tee √§√§res kui J√§gala kanti l√§hed aga vot kunagi pole sinna veel saanud ūüėÄ Aga nagu juba kombeks, miks otse kui ringiga saab. V√§ike k√Ķrvalp√Ķige Rebala lastekangrutele. Arheoloogiliselt on siin uuritud kuut kivikalmet (√ľks neist oli peaaegu h√§vinenud) mis rahvasuus tuntud lastekangrute nime all. Nende l√§bim√Ķ√Ķt on 10-15 m, k√Ķrgus 0,6 – 1 m, koosnevad peamiselt paekividest. Enamasti on paekividest ringm√ľ√ľr ja keskel kirst p√Ķletamata matusega I aastatuhande teisest poolest e.m.a. Siin on huvitav see, et k√Ķikidesse kirstudesse oli maetud ka j√§relmatustena nii p√Ķletatud kui p√Ķletamata kadunukesi. √úks siinsetest kalmetest on v√§idetavalt ainuke teadaolev n√§ide kivikirstuga kalmest, kus puudub ringm√ľ√ľr. Kokku avastati kalmetest 40 laibamatust ja 3 kogumikku p√Ķletusmatuseid. Neist 24 olid alla 10-aastased lapsed, sealhulgas 15 imikut. Saadud leidude p√Ķhjal on hinnatud, et vanim kalme rajati umbes hilispronksiaja l√Ķpus ning √ľlej√§√§nud kalmed j√§rgneva paarisaja aasta jooksul. Samas kolme kalme alt kogutud s√∂eproovid dateeriti aga veel varasemasse aega… vahemikku 12 ‚Äď 10 sajand e.m.a. Muidugi v√§he viskas siin sitta ventikasse see, et mingi ahv on lahti kangutanud √ľsna v√§rskelt √ľhe kirstu kivid.

    Kui kangrud uuritud viskasime kiire pilgu J√§gala joale. Nagu ikka kevadel oli siin ilusat shokolaadikarva vett nagu putru ja joa kohin k√Ķrvulukustav.

    L√Ķpuks ka sihtm√§rki √ľle vaatama ūüėČ Kuna praegu on suurvesi siis on n√§ha maapealne j√Ķgi ja kohad kust vesi maa alla l√§heb pole n√§ha. Siinne karstiala on Eestimaa tuntuim ja Harjumaa suurim. Riikliku kaitse all on suur langatusala pindalaga 16 ha ja see on ka k√Ķige huvitavam osa. Karstialal neeldub J√Ķel√§htme j√Ķgi Kostivere asula juures ja tuleb maapinnale J√Ķel√§htme vana silla juures. J√Ķe maa-aluste teede piirkonnas esineb omap√§rane lookarst aval√Ķhede, karstikraavide, -lehtrite ja -orgude n√§ol s√ľgavusega kuni 5 m. Siin leidub v√§ikeseid koopaid ja omap√§raseid j√§√§nukpanku, nn. ‚Äúkiviseened‚ÄĚ ning karstisild. Muidugi on suurvee kiiremaks √§ravooluks siin kaevatud kanalid salaj√Ķe kohale. Kuival perioodil voolab vesi m√∂√∂da salaj√Ķe vooluteid, mis moodustavad maa-alla keerulise v√Ķrgustiku. Siin peaks kasvama ka Eesti Punase Raamatu taim alpi nurmikas. N√ľ√ľd on siis ka see valge laik Eesti gloobuselt p√ľhitud ūüėČ Tuleb tulla uuesti luurele kui suurvesi l√§inud.

    Selle karstiala tekkelugu on ka vanarahva suus legendina, kuidas Kostivere k√ľlainimesi aegajalt Vanapagan kimbutamas k√§inud: ettev√Ķtlikud mehed otsustanud siis √ľhel neljap√§eva √Ķhtul Vanat√ľhjale k√§tte maksta ja j√§√§nud teda suurte malakatega varitsema. Tulnudki Sarvik head-paremat kaasa viima, kui mehed talle kohe kaigastega kallale tormanud ja P√Ķrguline maa alla peitu pugenud. N√ľ√ľd jooksebki j√Ķgi 2,5 km maa all. Vanakurja p√Ķgenemisteed m√∂√∂da kuni J√Ķel√§htmeni ja segamini pekstud maapind olevat Kostivere meeste vihast s√ľndinud.

  • Tsill

    Kevadet avastamas

    Aias juba k√Ķikv√Ķimalikud lilled √Ķitsevad, paras aeg uurida mida metsik loodus teeb. K√§igult m√Ķtlesime, et pole miljon aastat Paldiski kandis luusinud…. v√Ķiks minna luusima. M√Ķeldud tehtud, v√Ķtsime suuna sinnapoole ūüėČ

    Sihitult ringi tuustides j√§i √Ķige mitu luike silma keset p√Ķldu, siin pole veekogu l√§hedalgi mitte. Huvitav mis v√§rk on, mingi uus t√Ķug vist ūüėČ kuivamaa luiged ūüėÄ ūüėÄ V√Ķsas ragistades vaatasin, et sarapuude urvad juba p√§ris suured ja isegi m√Ķni sinilill juba √Ķitses. √úhel kraavikaldal oli paiseleht ka √Ķitsemas aga ei viitsinud turnida l√§bi vee pildistama. Samas tuli p√Ķ√Ķsast v√§ike podin ja enn√§e imet siiiiiil juba asju ajamas ūüėČ

    L√Ķpuks j√Ķudsime sujuvalt otsaga Paldiskisse. Enn√§e imet seal majaka ja kordoni kandis ikka p√§ris korralikult √ľhtteist juurde ehitatud, korda tehtud jne. Isegi paar √§gedat kujukest tee √§√§rde pandud. Nats uurisime ka merekindluse varemeid ja tuiasime niisama pankrannikul. Vaatasime √ľle ka kohaliku joa, seal oli p√§ris korralikult veel j√§√§d. Ja nu ega saa siis j√§tta pilku peale viskamata ka kohalikule p√§ris edevale kirikule. √úksp√§ev l√§hen vaatan kuidas seest v√§lja n√§eb ūüėČ

  • Tsill

    Jägala kandis luusimas

    Tavaliselt on see, et √ľle √Ķue minek on kas Saha kabel v√Ķi J√§gala juga. Tegelikkuses on sealkandis vaadata veidi rohkem kui need kaks kohta. Seal on veel peaaegu j√Ķe suudmes p√§ris korralik rippsild. Ja muidugi ka veidi pankrannikut kus √ľhes otsas on kunagine kaevandus ja teises otsas on golfikeskus. Kui viitsid lonkida siis n√§eb sealt p√§ris h√§id vaateid.

    Teine asi on seal J√Ķel√§htme kirik. See ka √ľks omamoodi ja vana kirik, ilmselt v√Ķib olla ehitatud esimeste seas Harju- ja Virumaal. Kirik oli Eesti Kirjandusmuuseumi andmetel kindlasti juba 1220 aastatel mil Taani kuninga k√§sul l√§√§nistati J√Ķel√§htme kirik Tallinna Toomile. Oletatavasti just sellega seoses ehitati kiriku l√§√§neseina m√ľ√ľritrepp, mida m√∂√∂da p√§√§ses turvalisele valitsejar√Ķdule. Algkiriku teiseks erip√§raks oli ka haritorni ebas√ľmmeetriline asetus katuseviilu suhtes. P√Ķhjak√ľlje poole nihutatud torn lubas portaali kaitseks ehitatud √§rkelkantslit segamata vinnata laepealsele laokiriku kauba- ja viljakotte. Nii on J√Ķel√§htme kirik t√§itnud alul ka kindluse ja kaubakiriku √ľlesandeid. Kunstiajaloolase Villem Raami oletusel v√Ķis J√Ķel√§htme kirikul algselt olla koguni kolm torni. Eelmainitule lisaks kaks veel kirde- ja kagunurgas. Kolmel√∂√∂viliseks v√Ķlviti J√Ķel√§htme kirik alles 14. sajandi teisel poolel. 15. sajandil lisandus pikihoonest kitsam kooriruum. Kunstiajaloolase Villem Raami arvates v√Ķidi just siis l√Ķhkuda ka kaks vana torni. Liivi s√Ķja j√§rgse taastamisega ei kaotanud J√Ķel√§htme kirik oma keskaegsest ilmest niipalju, kui 1878. a arhitekt Modi kavandatud remondi j√§rel. Aknad venitati n√ľ√ľd k√Ķrgeks ja valgusavad raiuti esmakordselt ka p√Ķhjaseina. Kiriku sisemuses r√ľ√ľtati ehtsad gooti piilarid ja v√Ķlvid pseudogooti vormidesse ja laiendati v√Ķidukaart. √ēnnetu juhuse t√Ķttu j√§ttis kahjutuli 1910. a s√ľgisel jumalakoja torni ja katuseta. Uus katus ja torn valmisid 1912. a Sellest ajast t√§naseni ei ole kiriku ilme enam suurt muutunud. Kui sees veidi ringi vaadatud √Ķnnestus torni kah ronida. Sealt avanesid √ľmbrusele p√§ris head vaated ja muideks torn on nihkes jh ūüėČ Torni aknast n√§eb seda eriti h√§sti. Ja ehitajate andmeid saab ka luukidelt lugeda ūüėČ

    Kui juba seal siis v√§ike joa √ľlevaatus kah aga teiselt poolt. Siis veel kiire sissep√Ķige Linnam√§e elektrijaama juurde ja tuld edasi Neeme poole. Tahtsime kohvikusse minna aga see oli kinni krt. Keegi oli keset k√ľla maasse l√∂√∂nud laeva s√Ķukruvi, ei tea mis teema sellega on…. Aga ilus v√§rviliste klaasidega bussipeatus oli kah ūüėČ

  • Tripid,  Tsill

    Keila – Joal ja T√ľrisalus

    M√Ķtlesime, et p√Ķikame l√§bi Keila – Joalt ja vaatame kuidas j√§√§olud on. Oi kurja, siin nagu laulupidu, autosid k√Ķik tee√§√§red t√§is ūüėÄ Muidugi joa juures polnud praktiliselt √ľldse inimesi kui arvestada seda autohulka. M√Ķni oli tulnud ilmselt kahe autoga ūüėČ Juga vaadatud kobisime T√ľrisalu poole.

    Tee √§√§rde oli siginenud √ľks piimapukk ūüėÄ Oli aegu kus neid polnud kuskil n√§ha, viimasel ajal aga on see piimapukindus kuidagi moodsaks muutunud. P√§ris paljudes kohtades j√§√§b juba silma.

    Et asi liiga “igav” poleks otsustasime k√ľlastada m√Ķnda koobast Naage pangal ja ega siin saa ka ilma Peeter Suure merekindluse v√§rgita. Rooduvarjendisse ikka ka vaja ronida. Ka selle merekindluse v√§rgendusega on natuke paremuse poole liigutud, vanasti olid nad suht v√Ķssa kasvanud ja ei mingit silti infoga. N√ľ√ľd paljudes kohtades on v√Ķsa maha v√Ķetud ja infotahvlid paigaldatud. Kohe lust on niimoodi k√§ia ajalooga tutvumas.

  • Tripid,  Tsill

    Hara sadamasse

    Alles sai J√§galas luusitud aga n√ľ√ľd tegime v√§he pikema tripi pesakonnaga. Vaatasin aknast v√§lja kuidas ilm on, tundus v√§gagi ok olema, isegi linnukesed maiustasid toiduga. Olen t√§hele pannud, et nad on jube head ilma indikaatorid. Kui on selline vastik sula siis neid ei ole ja kui on v√§ga k√ľlm siis ka neid ei ole. T√§na linnud kohal ja √ľle hulga aja isegi paskn√§√§r tihaste keskel, seega sobilik ilm tsillimiseks.

    Pakkisime end autosse ja kimasime √ľhe jutiga Hara sadamasse. See √ľks p√Ķnev kohake kus n√Ķuka ajal allveelaeva n√§gemine oli sama tavaline kui Superstar Vanasadamas. Siin on soojal ajal korduvalt k√§idud ja hulk kirjat√ľkke √ľllitatud. Seekord vaatame asja talvel. T√§nap√§eval arendatakse siin muidugi mingit sadama laadset asja ja luusima siia enam niisama naljalt ei p√§√§se. Raha tahetakse saada varemete vaatamise eest ūüėÄ ūüėÄ

    Muude sirgelduste k√Ķrval on siin n√§ha isegi m√Ķnda p√§ris korralikku graffitit. Siin on mitu kaid kuhu saab ainult paadiga v√Ķi √ľle j√§√§, kui seda muidugi on. Praegu isegi seda j√§√§d on aga nats kahtlane ja ei riski v√§ga turnima hakata. Ja √ľks saareke ka kus on olnud nii kalat√∂√∂stus kui jumal teab mis veel. Sinna peaks ka √ľksp√§ev luusima minema kui √Ķnnestub.

    Tagasiteel kiire p√Ķige J√§galasse kah. P√§ris huvitav kuidas m√Ķnep√§evase vahega on siin j√§√§olud k√Ķvasti muutunud ja inimesi ka ei ole ūüėČ

  • Tsill

    Jägala

    Paar pilti J√§galast siis kui seal palju j√§√§d on. Huvitav, et see juga j√§√§tub √§ra nii osavalt, et j√§√§st tekivad nagu veetorud. L√§bi j√§√§ on n√§ha ja kuulda kuidas seal sees vesi kohinal voolab. See n√§htus on ise juba omaette elamus. T√§na isegi imekombel siin v√§he rahvast, tavaliselt on siin ligip√§√§semiseks j√§rjekord hakka v√Ķi pileteid m√ľ√ľma ūüėÄ ūüėÄ

    Kodupoole kimades oli Saha kabeli juures päris efektne päikseloojang. Hullult punane oli nagu mingi ilge suur tulekahju oleks. Piltidel pole pooltki seda näha mis tegelikult oli.

  • Tripid,  Tsill

    Valaste läbi aastaaegade

    Valaste juga on omaette huvitav n√§htus, see v√Ķib olla t√§iesti kuiv v√Ķi m√∂llata veerohkusega. K√Ķik oleneb palju kraavidest vett peale tuleb ūüėČ Umbes 30 meetri k√Ķrgune juga on nii Eesti kui Baltimaade k√Ķrgeim. Juga ei ole looduslik, vaid saab vee kuivenduskraavist ehk Valaste ojast, mida kohalikud kutsuvad Suurkraaviks, kuna oja s√§ngi on liigvee √§rajuhtimiseks korduvalt laiendatud ūüėČ ūüėČ Aga talvel kui on olnud natuke k√ľlma ja vett ka jagunud siis n√§eb seal k√ľlmataadi imelisi vigureid loodusega. Keila-joa v√Ķi J√§gala ei saa siin oma vaadetega l√§hedalegi mitte ūüėÄ

    Suvel on siin samuti ilus aga nagu juba varem √∂eldud, s√Ķltub siinne vaatem√§ng k√Ķik sellest palju vett peale tuleb.

  • Tripid,  Tsill

    Jägala läbi aastaaegade

    Keila – Joa on selline unine ja vaikne talvel, magab rahulikult talveund. Ega J√§gala v√§ga ei erine sellest. Ka siin loodus magab vaikselt talveund ja k√ľlmataadil on aega nokitseda rahulikult looduse meistriteoseid ūüėČ ūüėČ

    Esimeste kevadiste soojade ilmadega on J√§gala j√Ķe suudmes super p√§ikeseloojangud…

    Suvel saab siin nautida vaateid joale, joa laius v√Ķib tunnikese jooksul varieeruda v√§iksest nirest metsikult m√∂llava vetev√§ljani. Julgemad ja osavamad saavad joa tagant teisele kaldale minna ilma m√§rjaks saamata ūüėČ

    Siinsamas veidi joast allavoolu on v√§ike elektrijaam mis t√§nap√§eval t√∂√∂tab √ľsna usinasti. Elektrijaama juures j√Ķe kaldal on s√§ilinud veidike raudteesilda, raudtee ehitati siia omalajal elektrijaama ja puupapivabriku teenindamiseks. Raudteed ennast s√§ilinud ei ole aga jupike silda on muljetavaldav. Samas k√Ķrval oli kunagi s√Ķjav√§eosa ja miskil ajal ka lastelaager vist. Siit veel veidi allavoolu on Linnam√§e elektrijaam.