fbpx
Tripid,  Tsill,  Viikingid

Saaremaa tuur, minek

Nagu juba varasemast vĂ€lja kujunenud tuli ka praegu Saaremaale minek suht puusalt 😉 Hommikul Ă€rkad teed vĂ€ikse söögi ja siis tuleb idee kuhugi spontaanselt kimada. Tavaliselt tulevad sellised spontaansed tripid vĂ€ga hĂ€sti vĂ€lja. Kunagi ei tea millal tagasi jĂ”uad ja mida lahedat nĂ€ed. Turgatas pĂ€he, et sada aastat pole Saaremaal kĂ€inud ja seal parajasti Kuressaare Muuseumis Salme leidudest vikunĂ€itus. TĂ€iesti sobilik minna, 10 mintsaga oli broneeritud nii majutus kui laevapiletid. Laevapiletid sai vĂ”etud igaks juhuks varuga, mine tea kaua Saaremaal lĂ€heb 😀 😀 Egas midagi, kolu kokku paak tĂ€is ja tuld. Asi ikka jube mugavaks tehtud, kimad Ă”igeks ajaks sadamasse, kaamera tuvastab auto numbri ja juba oledki sees. Virtsu sadamasse tasub minna praktiliselt Ă”igeks ajaks. Varem minna ei tasu, siis ootad nĂŒrilt jĂ€rjekorras. Sadamaalal pole praktiliselt mitte midagi teha. Virtsus endas veel on ĂŒhtteist teha, nĂ€iteks kĂŒlastada Virtsu linnuse varemeid vĂ”i Kirsimuuseumi. Neist mĂ”lemist pĂ”gusalt juttu siin.

Esimene kiire peatus Muhu kiriku juures. Kirikute kĂŒlastusega tuleb seda arvestada, et isegi enamus teeliste kirikuid on talvel kinni, sisse saamiseks tuleb natuke eeltööd teha ja kokkuleppeid sĂ”lmima. Aga see selleks. Muhu kirikut on kroonikas mainitud aastast 1267. Kirik on varagooti stiilis ehitis ja ilmselt on olnud kasutusel ka kindluskirikuna. Kiriku interjööri ilme mÀÀravad kĂ”rged mĂ”igasroietega domikaalvĂ”lvid, kooriosas aga ristvĂ”lvid. Kiriku kooriruumi seintel on sĂ€ilinud umbes 1330. aastaisse dateeritavate seinamaalide fragmendid. MĂŒĂŒritrepile viiva ukse kohal silluses pidavat olema ka vikuaegne haruldane trapetsikujuline hauaplaat. Muhu kiriku kantsel on vanimaid Saare maakonnas ja sellel vĂ”ib nĂ€ha meistrimĂ€rke, see iseenesest on harvaesinev nĂ€htus keskaegses ehituspraktikas. VĂ€ike kĂŒsimus tekkis ĂŒlalmainitud hauaplaadi osas, avalikes allikates kirjutatakse, et hauaplaat on 12 – 13 sajandist. Aga kiriku juures infotahvlil on kirjas, et plaat vikuaegne…. Kumb ta siis on? VĂ”i peetakse silmas seda, et 12 sajand oli veel Eesti viikingite hiilgeaeg. Sisse siia seekord ei saanud ja see polnud seekord taotluslikki, jĂ€rgmiseks korraks peab ka midagi jÀÀma. Vaatan, et vahepeal on maha murdunud kirikuaias olnud igavene pirakas saar. Selle ĂŒmbermÔÔt oli vist kui Ă”igesti mĂ€letan siis kuskil 5 meetri kanti. Kiire pilk Muhu maalinnale see on nö. ringvall linnus mis on rajatud kunagi praktiliselt siledale maale. Linnuse lĂ€bimÔÔt on 100 – 110 meetri tuuris. TĂ€napĂ€eval on vallist jĂ€rgi ainult vĂ€ike osa, 1894 – 1895 VĂ€ikese VĂ€ina tammi ehitusel veeti suurem osa linnusest tammi tĂ€iteks. Valli kĂ”rgus on praegu ca 5 – 6 meetrit aga enne lammutust vĂ”is olla 2 – 3 meetrit kĂ”rgem. Tammi ehituseks materjali vĂ”ttes leiti kahest kohast suuremad peitleiud, milles hulk hĂ”beasju ja -rahasid. Leitud mĂŒndid olid ajast 1165 – 1223. Hiljem olevat need leiud sassi aetud ja kĂ€sitleti ĂŒhe leiuna. Holzmayer on arvanud Muhu maalinna LĂ€ti Henriku “castrum Mone” olevat, mille sakslased vallutasid 1227 eestlastelt. See arvamus vĂ”ib kindel olla, leitud rahad tĂ”endavad seda omalt poolt veelgi. Ilmselt peitis rahvas aarded vallidesse sakslaste kallaletungimisel 1227. Siis olla ĂŒle kĂŒlmunud mere tulnud siia 20 000 sĂ”jameest linnust vallutama. LĂ€ti Hendrik kirjeldab seda lahingut oma kroonikas ĂŒsna pĂ”hjalikult. Leidudega on siin jĂ€lle kummaline vĂ€rk, ĂŒhtede allikate pĂ”hjal peaks leiud olema nii Saaremaa Muuseumis kui ka Riias Toommuuseumis. Teise allika pĂ”hjal peaks leiud olema Ajalooinstituudis ja ErmitaaĆŸis, vĂ”ta sa nĂŒĂŒd jĂ€lle kinni kumb versioon Ă”ige on.

Muhust edasi suund Maasilinna. Siin pole ka pĂ€ris tĂŒkk aega kĂ€inud, vahepeal on siin natuke mĂŒĂŒre vĂ€lja kaevatud ja tehtud muid korrastustöid. Silm puhkab kohe kui leidub inimesi kes viitsivad selliste asjadega pusida. Maasilinnast ei hakka pikalt kirjutama, sellest pikem jutt siin. Kolistasin kĂ”ik urkad lĂ€bi ja edasi Kuressaare poole.

Teel sĂ”itsin mööda Pöide kirikust ja Asva viikingite kĂŒlast. Paar pilti ja edasi. Kohalik vikukĂŒla toimib ainult suvel, talvel pole siin praktiliselt mitte midagi. Laimjala kirikust kah ĂŒks pilt ja oligi viimane aeg ennast ööbima sĂ€ttida.

Viskasin oma kolu Johan spas tuppa ja vutvutvut linna peale sööma. Hotelli resto jĂ€tsin seekord meelega vahele. Kindel plaan oli kĂŒlastada Saaremaa Tuulikut ja maitsta mida seal pakutakse. Iseenesest tsill koht aga kuna pikast pĂ€evast suht vĂ€sinud siis ringi luusida ei viitsinud. Viskasin prae lipsu taha ja hotelli tagasi. Toit oli ĂŒsna maitsev, hinna poolest ei jÀÀ alla Tallinna Raekoja platsile. Vahel harva tasub siin söömas kĂ€ia kĂŒll.

Hotellis veel vĂ€ike Ă”htune spa ja mullivann katusel. TĂ€itsa tsill vĂ€rk. Reklaam on kĂŒll veidi eksitav. Katuseterrassi mullivannist lubatakse imelist vaadet Kuressaare vanalinnale. Aga pole öeldud kas see vaade avaneb vannis istudes vĂ”i seistes. Julgen kindlalt vĂ€ita, et seistes avaneb tĂ”esti ilus vaade vanalinnale aga istudes avaneb imeline vaade hoopis terrassipiirdele. Kui vann oleks ca 20 cm kĂ”rgemal siis hakkaks juba looma. See muidugi vĂ”ibolla vĂ€ike tĂ€henĂ€rimine minu poolt. Hotell ja spa iseenesest vĂ€ga ok. Ei mingeid kanaemasid kisavate ja sĂ”nakuulmatute tittedega. Ruttu kotile homne pĂ€ev on vĂ€ga tiheda programmiga.

Lisa oma kommentaar