fbpx
Viimne puhkepaik

Kuidas ühest sai mitu…

Helistas üks tore tädi ja kurtis, et tema lähedaste hauakivilt on värv maha kulunud ja kiri pole loetav, äkki ma saan aidata taastamisega. Kuna asi suht üle õue leppisime ülevaatuse aja kokku. Kohapeal selgus, et tegelikult ei ole mitte värv maha kulunud vaid hoopis kivi looduse meelevallas määrdunud. Leppisime kokku, et teeme kivi puhtaks ja lisaks veel hauapiirde ka, et kalmistupühaks näeks asi ilus ning samblavaba välja. Samas tuli jutuks kas ma veel mõne kivi ja piirde puhtaks teen…. ja nii see asi läks…. veel üks ja veel üks… Lõpuks kogunes siin tööd mitmeks päevaks. Tuli nii hauaplaate kui piirdeid puhastada ja ega kirjete värskenduski tegemata jäänud.

Tööde vahepeal sirutasime veidi jalga ja tegime mõned pildid huvitavatemast hauaplatsidest. Loominguliselt saab läheneda küll, kui jääda reaalsuse piiridesse. Isegi tagasihoidliku paekiviga saab teha väga ilusa piirde ja ega murupiire ka paha pole kui see maitsekalt kujundada.

Siin oli isegi üks rist üle elanud looduse poole omale võtmise. Ühe haru külge oli jäänud mälestus puust mida kaunistas üraskite poolt tehtud muster.

Siin piltidel mõned tulemused kah näha.

Lisa oma kommentaar