Kuidas meie lind lõunasse lendas. Vol 1

Kui kõik ausalt ära rääkida siis tuli ükspäev mõte…  vaadata kas loodus on värviliseks läinud.

Ühel heal päeval kui rahvas oli kokku aetud, startisime sihitult. Plaan oli pilti teha, aga kuna ilm oli nii udune siis pilti teha ei saand sittagi. Kõik vaated tuli jäädvustada enda kõvakettale. Kui olime juba hulk aega sõitnud märkasime tee ääres mingit suuremat mätast. Läksime luusisime mööda mätast. Mätta peal oli nii mõndagi põnevat vaadata,  keegi oli nikerdanud kändudest kujukesed.

Lonkisime edasi mööda mätast. Keset mätast oli mingi suur torn. Torni ei viitsinud ronida ja marssisime edasi. Lõpuks jõudsime rada mööda mingi pingi ja imeliku puuni, kus okste asemel olid mingid lauajupid nimedega. Vahepeal oli päike välja tulnud. Tegime mõned pildid ja tuulutasime vähe linnukest. Et pilvepiirilt vaadata, mis mätta ümber toimub. Kuna ikka oli vähe udune, siis midagi erilist näha ei old.

Pakkisime oma linnukese kokku ja marssisime mööda mätta serva edasi. Ennäe imet, mätta teises servas oli surnuaed, millest polnud varem midagi kuulnudki. Vaatasime veidi surnuaial ringi ja läksime edasi. Peale pikka lonkimist jõudsime miski onnikese juurde. Tegime paar pilti ja lonkisime edasi.

Siis meenus, et samal mättal oli kunagi veel mingi püstkoda. Peale pikki eksirännakuid mööda metsaradu jõudsime mätta servale. Ja ennäe imet, oligi püstkoda. Püstkojast sai maa sisse onni. Onnis olid mõnusad lavatsid, kus teelised oleks saanud puhata, olla nii vihma- kui tuulevarjus. Või siis silma looja lasta. Kui püstkoda ja onn olid inspekteeritud sõitsime sihitult edasi.

Kui sai veidi edasi sõidetud, siis nägime tee ääres silti, kus oli kirjas, et võsas on mingi järv. Otsustasime pilgu peale heita, kas siis on järv või ei ole. Peale väikest sõitu metsa vahel jõudsimegi pisikese järveni. Kuna midagi erilisist ei olnud, siis tegime paar pilti ja panime edasi. Järve ääres puhkajaid segama ei hakanud. Sõitsime sihitult edasi…..

Mõne aja pärast nägime tee ääres silti, kus oli kirjutatud, et seal on kass nurme peal. Mõtlesime, et lähme vaatama seda kassi seal nurme pääl. Kassi küll ei leidnud, aga puust külamehi oli terve nurm täis. Nurme keskel oli keegi augu kaevand ja vee ka sisse lasknud. Teisel pool auku olid külamehed ehitanud palkidest ridaelamu. Ridaelamu nägi küll vähe väsinud välja, kuid oli siiski muljetavaldav. Tegime tiiru peale ja nägime, et nurme teises servas oli suur kivi, mille peale oli keegi manti pannud. Lõppkokkuvõttes nurmelt kasse ei leidnudki ja sõitsime edasi.

Keset Vooremaad otsustasime pissipeatuse teha, keerasime teelt kõrvale võssa, märkasime keset mätast – torn püsti. Vaatasime siis ühe hooga torni ümbrust ja torni ka. Lennutasime natuke linnukest.

Kui lind sai tuulutatud kimasime edasi tuhm pilk kauguses ja tukk lehvimas tuules.

Kuna väljas hakkas juba pimedaks minema otsustasime sebida öömaja. Öömaja saime Lõuna-Eesti kuppelmaastiku vahel kämpingus , kus lahke peremees söötis-jootis meil kõhud täis ja lubas saunagi. Tiksusime saunas niikaua kui ära väsisime. Siis kobisime kotile. Toas oli meil kuuene voodi. Kõik mahtusid lahedalt ära ja ruumi jäi ülegi… Jätkub…