fbpx
  • Tripid,  Tsill

    Munalaskme

    Juba tĂŒkimat aega kummitab mind koht nimega Munalaskme 😀 😀 No ei ole olnud aega kĂ€ia tudeerimas mis vĂ€rk sellega on. Tavaliselt jÀÀb see kuidagi marsruudilt kĂ”rvale aga nĂŒĂŒd vĂ”tsin asja kĂ€sile ja kĂ€isin Ă€ra. Projektis on muidugi veel teisigi kummalise nimega kohti aga iga asi omal ajal vĂ”i veidi hiljem 😉 Teele jĂ€i muidugi ka Laitse loss aga seda on juba mitu korda tudeeritud ja sisse pĂ”ikama lossi ei hakanud. Aga samas viskasime pilgu peale lossi Valgele kabelile. Kabel ehitati 2012 aastal lossihĂ€rra Sulo kavandi jĂ€rgi, samuti on tema kavandi jĂ€rgi tehtud kabeli vitraaĆŸaken. PĂ€ris Ă€ge vĂ€rk on see kabel ja teadaolevalt on tegu esimese sĂ”jajĂ€rgsel ajal ehitatud erakĂ€tes oleva kabeliga mis on avatud avalikkusele. Kabelisse mahub 60 ilmakodanikku ning siin saab toimetada laulatusi ja ristimistalitusi, miksmitte ka mĂ”ni kontsert korraldada.

    LĂ”puks jĂ”udsime Munalaskmesse. Juba eemalt hakkas silma kunagine veetorn mis ehitati mĂ”nda aega tagasi observatooriumiks. Sinna saav sisse ka eelnevalt regades, kahjuks jĂ”udsime kohale liiga hilja ja enam regada ei jĂ”udnud aga pole hullu tuleb uus tripp teha 😉 PĂ€eval saab seal vaadelda pĂ€ikese plekke ja protuberantse ning öösel kuud, planeete, galaktikaid ja teisi kosmilisi objekte. Kust vĂ”i miks sellel kĂŒlal selline imelik nimi ei tea vist keegi, esmamainimisel 1533 olla nimeks olnud Monnelaszka. Eks sealt on hakatud seda nime vaikselt mugandama. 17 sajandil tekkis siia rĂŒĂŒtlimĂ”is, mis eraldati Ruila mĂ”isast. 18 sajandil kuulus mĂ”is von Ullrichidele. 1805 kuni vÔÔrandamiseni 1919 oli mĂ”is von Hueckide suguvĂ”sa valduses. MĂ”isa viimane omanik oli Gerhard von Hueck. TĂ€napĂ€eval muidugi on see miljon korda ĂŒmber ehitatud mĂ”is praktiliselt varemetes. Kuigi sees luusides tundub, et keegi ikka vist ĂŒritab vaikselt midagi seal aretada, uus elekter on sisse kilpi veetud jne. Samas oleks muidugi pĂ”nev teada mis seal keldri kinnimĂŒĂŒritud avade taga on 😉 Park on vĂ”ssa kasvanud ja kĂ”rvalhooned praktiliselt varemetes, nii, et ega siin midagi ilusat kahjuks ei ole. Ah jaa, algselt oli see mĂ”is ĂŒhekordne.

    Kui juba sealkandis siis tuleb kĂ”ik vaatamisvÀÀrsused ĂŒle vaadata. PĂ”ikasime sisse ka endise Eesti riigitegelase, advokaadi, töö- ja hoolekandeministri ning kohtuministri kodutalu asukoha juurde. Otto Tiefi talu oli ĂŒle 200 hektari suur, millest palju oli soist ala. Peeti umbes 20 lehma. Hobuseid oli 7 – 8 ehk siis hĂ€davajalik arv talutöödeks. Siinsamas oma kodutalus kartulivĂ”tu ajal 10.10.44 ta vahistati ja saadeti Siberisse. TĂ€napĂ€eval talust jĂ€rgi muidugi ainult varemed. Pikemalt saab Otto Tiefi eluolu kohta lugeda siit.

    Tripi lĂ”petuseks vĂ€ike tiir ĂŒmber Nissi kiriku, sisse kahjuks seekord ei saanud aga eks ma ĂŒkspĂ€ev kĂ€in seal ka Ă€ra. Tudeerisime VabadussĂ”ja ausambalt nimesid ja vaatasime ĂŒle Stackelbergide, Bistramite ja mitmete teiste kuulsate suguvĂ”sade hauaplatsid. 1873 aastal valminud kiriku arhitekt on Peterburist pĂ€rit David Grim.

  • Tripid,  Tsill

    Keila – Joa ja Treppoja

    Suvel sai kĂ”ikvĂ”imalikke ja vĂ”imatuid kohti lĂ€bi kolatud, mĂ”ned korrad jĂ”udsime möödaminnes isegi Keila – Joale juga uurima. Isegi veidi vett oli. Huvitav, et need rippsilla kĂŒljest renoveerimise kĂ€igus Ă€ra lĂ”igatud abiellujate riputatud lukud ei saadetud mitte Kuusakoskisse, vaid pandi vĂ€ljanĂ€itusele. Ma muidugi kahtlustan, et ilmselt pĂ€ris kĂ”ik seal kastis kĂŒll ei ole, aga mine sa tea… Juga vaadatud panime viuh edasi. ÜkspĂ€ev katsun selle pargi ja mĂ”isa ka ette vĂ”tta.

    VĂ€ikse peatuse tegime veel Treppojal ka. Siin on muidugi parkimisega paras…. aga miski vĂ€ikse sobiliku teeserva leidsime. Siin oli ka veidi vett, tavaliselt suvel siin vĂ€ga vett ei ole ja asi vaevu niriseb. VĂ€ike tiir peale ja edasi. Muidugi kevadel sulavete ajal on meie joad pĂ€ris Ă€gedad. Siit saab piiluda paari kevadist pilti.

  • Tripid

    Viru – Nigula

    Viru – Nigula kalmistul töid tegemas kĂ”vasti kĂ€inud aga ringi vaadata pole olnud mahti. Seekord oli teha ĂŒks vĂ€iksem töö ja jĂ€i aega luusimiseks. KĂ”igepealt viuh kiriku juurde, see pidavat olema ĂŒks vanimaid sĂ€ilinud kirikuid Virumaal. Kiriku ees on pĂ€ris suur VabadussĂ”ja mĂ€lestussammas. Endisaegses pastoraadihoones asub ka kohalik koduloomuuseum aga see oli kahjuks juba kinni. TĂ€hendab jÀÀb jĂ€rgmiseks korraks 😉

    VĂ€ike tiir ka kirikuaias, siin on pĂ€ris huvitavaid ratasriste ja muid hauatĂ€hiseid. Siit leiab isegi mĂ€lestusmĂ€rgi Siberisse kĂŒĂŒditatutele.

    Kui kiriku ĂŒmbrus uuritud suundusime uurima kabeli varemeid. Siin on pĂ€ris Ă€gedalt pÔÔsasse varjatud veetĂŒnn, selline lahendus ei riiva silma. Kabel rajati ka ilmselt 13 sajandil nagu kirikki, vĂ€idetavalt oli see kabel vanim kivist sakraalehitis Virumaal. Samas on see kabel omamoodi huvitav veel selle poolest, et erineb samal ajal pĂŒstitatud hoonetest idast tulnud ehitusstiili poolest. Arvatakse, et kabel rajati tĂ€histamaks Liivi ordu vĂ”itu 1268 Liivi ordu ja venelaste vahel toimunud lahingus. PĂ€rast luterlikku reformatsiooni jĂ€i kabel hoolduseta ja muutus rahvaliku ebausu keskuseks, mis 17 saj keskel pĂ”hjustas osalise lammutamise ja jĂ€rgneva lagunemise. TĂ€napĂ€eval on sĂ€ilinud endisest kabelist otsaviil. Siinkandis on veel terve hulk pisikesi mĂ”isaid mis vÀÀrivad ka vaatamist, ĂŒkspĂ€ev vĂ”tan selle kah ette 😉

  • Tripid,  Viimne puhkepaik

    Surnuaias TĂŒrgis

    Professionaalsest huvist tuli TĂŒrgis olles ikka kohalik kalmistu ka ĂŒle vaadata. Ei, ei ole plaanis TĂŒrki laieneda, see ikka puhtalt uudishimust, kuidas vÔÔral maal surnuaed vĂ€lja nĂ€eb. Varasemalt on kirjutatud ka LĂ€ti surnuaedadest.

    Enamasti on surnuaed juba eemalt Ă€ratuntav sarkofaagikujuliste hauarajatiste jĂ€rgi. Allpoololevad pildid on tehtud Kemeris. Surnuaed asub linna kĂŒlje all vĂ€ikese kĂŒnka otsas ja paik on puude all. Kohe sissepÀÀsu juures on ka kaev, kust saab vett vĂ”tta ning pink, kus jalgu puhata. Mingit erilist aeda ja vĂ€ravat sellel surnuaial ei ole, sest kĂŒngas ise on looduslikult piiritletud. Muudes kohtades vĂ”ib olla ala aia sees, kuid vĂ€ravaava on tavaliselt avatud.

    MÔned hauarajatised on suuremad ja uhkemad, mÔned tagasihoidlikumad. Silma hakkas ka selliseid platse, mis lihtsalt maakividega ÀÀristatud. JÀi selgusetuks, kas see on ehituseks ettevalmistatud koht vÔi on tegemist vaesema inimesed rahupaigaga.

    Hauakividel nimed, sĂŒnni- ja surmaaeg, mĂ”nel puhul ka mĂ€rgitud, kelle abikaasa, poja vĂ”i tĂŒtrega tegemist ning jĂ€relehĂŒĂŒded ja palved. On nĂ€ha perekonna hauaplatse ja ĂŒksikuid kohti.

    Üldiselt ei ole perekondadel kombeks kalmistul haudasid vaatamas ja korrastamas kĂ€ia, sest hoolitseda tuleb elavate eest. Lahkunute eest hoolitseb Allah. Surnuaedadel kĂ€iakse teatud tĂ€htpĂ€evadel, nĂ€iteks Kurban bayrami eelĂ”htul. Siis kĂŒlastatakse lĂ€hedaste haudasid ja palvetatakse nende hingede eest. Minnakse vĂ”imalusel kogu perega, ka lapsed vĂ”etakse kaasa, et nĂ€idata neile, kuidas austada lahkunud lĂ€hedasi.

    Niisiis surnuaia korrasoleku eest vastutab kohalik omavalitsus, kes niidab, rohib, kastab ja koristab. Lehtede asemel on siin ilmselt suurem nuhtlus mahalangenud mÀnniokkad. Ja kuivaga on peenardel ka lilled Àra kuivanud. MÔnel pool nÀha ka muid parandustöid, nÀiteks kirjade taastamine hauakivil.

  • Tripid,  Tsill

    Lahemaa tuur. Joad ja papivabrik

    Tegime jĂ€lle asja Lahemaale kuna ununes kolmas sealne juga ja papivabriku pimedad ruumid vaja ka ĂŒle vaadata lĂ”puks. Lisasime programmi veel mĂ”ned sealkandi pĂ”nevad kohad. MĂ”tlesime, et hundikangrutel pole ammu kĂ€inud, viskaks möödaminnes pilgu peale. TĂŒkk aega tagasi seal kĂ€ies oli ĂŒsnagi vĂ”sane seal aga nĂŒĂŒd sinna hobuste koppel tehtud ja ĂŒsnagi lagedaks söödud. Aed pandud ilusti nii, et paari kalmet saab aeda ronimata ja loomi segamata uurida, kui tahad kĂ”iki tudeerida tuleb hobustele seltsi minna. Ainuke hĂ€da seal see, et siltidelt pole vĂ”imalik enam midagi lugeda, ei tea kes neid seal teeb, korrastab vĂ”i haldab aga uued sildid vĂ”iks sinna sebida kĂŒll. Idee poolest on siinsamas ka veel ĂŒks juga nn Turje kelder aga ei hakanud sinna minema, kuivaga seal vett ei ole ja tĂŒhja marssida ilgelt pikka maad ei viitsi. See jÀÀb kevadesse 😉

    Turje keldri asemel pĂ”ikasime sisse RMK Tsitre telkimisalale. Tsillimiseks jube hea koht, siin on Ă”ige mitmeid lĂ”kkekohti mis pole ĂŒksteise kĂ”rval reas vaid on ĂŒsnagi pikkade vahemaade tagant. Enamus kohtades on isegi katusealune. Siin on ka vĂ€ike puuderada kus saab tutvuda erinevate puude, pÔÔsaste ja muu vĂ€rgiga. EnamvĂ€hem telkimisala keskel on ka puukuur ja ĂŒllaĂŒlla vĂ€ga korralik kemps. Ma ikka valdava enamuse nendest RMK telkimisaladest lĂ€bi kĂ€inud aga nii puhast kempsu kus lausa vaip pĂ”randal pole veel varem kohanud. Kunagi oli vaibaga kemps ka IlumĂ€e kabeli juures aga enam seal vaipa ei ole 😉 Mere ÀÀres endise piirivalve vaatetorni asemel on ehitatud uus vaatetorn mille juurde viib korralik laudtee. Ladvast avaneb merele pĂ€ris Ă€ge vaade.

    Tsitrest suund Vasaristi joastikule, teel jĂ€i silma isegi ĂŒks piimapukk. Kolgas vaatasime pĂ”gusalt ka kivisilda, see kahe kaarvĂ”lviga paesild on ebatavaline, kuna tal tuleb sillata lai lame loduorg, kus jĂ”gi voolab kahes sĂ€ngis. Sild on valminud vanema, lĂŒhema ja madalama kivisilla ĂŒmberehitamise teel arvatavasti 1850-60. Hiljem remonditud, millest annab tunnistust kivi aastaarvuga 1881 sillaseinas. Silla kogupikkus olevat 67,5 m.

    LĂ”puks jĂ”udsime Vasaristile ka 😉 Siinne joastik koosneb kolmest suuremast ja kĂŒmmekonnast madalast astangust, nende langus ca 10 meetri peale on ca 4 meetrit. Praegusel ajal siin eriti vett pole aga kevadiste tulvavete ajalon siin vaatemĂ€ng vĂ€gev ja tasub vaatamist. KĂŒtsime edasi Joaveski poole, teel sinna tegime pĂ”gusa peatuse ka NĂ”mmeveskil.

    Nii lĂ”puks kohal ja lĂ€heb lahti pimeduses kobamine 😀 Seekord on taskulambid kaasas ja uurime mis pimeduses on. Toho till ae ĂŒhes ruumis isegi mĂ”ned seadmed alles, polegi Kuusakoskisse tassitud 😉 LiftiĆĄahtis isegi lift sees, oleks tahtnud lifti sisse ka vaadata aga kahjuks ei saanud see seisis kuskil 2 korruse vahel. Huvitav oli veel trepp eikuhugi, huvitav miks see kinni mĂŒĂŒritud on… Kui enamus ruume lĂ€bi kolatud vĂ”tsime ette selle eriti pimeda nurga kus vesi kohinal alla tuli lĂ€bi turbiini. Oi kurja seal ikka pĂ€ris pirakas turbiin sees ja kĂ”rvalruumis vĂ€he vĂ€iksem ka, isegi ĂŒlekandevĂ”llid olemas. Miskis pimedas nurgataguses ruumis oli nĂ€ha ka generaator. Huvitav mis ajast see generaator pĂ€rit on, ilmselt pole see seal ehitusaegne vaid mingi hilisem nĂ”ukaaegne. Kuskil seal all veekanalis on ka uus praegune ja töötav turbiin aga seda kahjuks kuskilt nĂ€ha pole. Igatahes pĂ€ris Ă€ge koht ja kahju, et lastakse laguneda kuigi kohalikud vist ĂŒritavad seal mingeid projekte aretada. Hetkel on seal ĂŒks osa kasutusel heinakĂŒĂŒnina ja ruloone maast laeni tĂ€is.

  • Tripid,  Tsill

    Lahemaa tuur. Papivabrik ja mÔisad

    Nagu ĂŒkspĂ€ev lubatud sai vĂ”tsime plaani Joaveski papivabriku ja lisaks paar ĂŒmberkaudset mĂ”isa. Algselt olla siin olnud Palmse mĂ”isale kuulunud vesiveski mille maad ostis Ă€ra parun Nikolai von Dellingshausen ja ehitas siia kolmekordse puupapivabriku. 1920. aastal ostsid tehase koos maadega Taani kindral-konsul Jens Christian Johansen ja Eesti kodanik Richard Rant. Loodi firma Joaveski Puupapi Vabrik AS. Mingil ajal oli siin vĂ€ike pĂ”leng ja vabrik taastati 2 kordsena. Kusjuures vabrik töötas veel 1990 aastate alguses ja lasti siis pankrotti nagu tol ajal kombeks oli. 2001 aastal kĂ€ivitati siin uuesti hĂŒdroelektrijaam mis töötab tĂ€naseni. Huvitav, et kogu ĂŒmbrus on siin tĂ€is selliseid suuri betoonist veskikive meenutavaid kive… Milleks neid kĂŒll kasutati…. Tiigi ja jĂ”e vahel oli nĂ€ha pĂ€ris korralik koprarada. Tegime vĂ€ikse tiiru ĂŒmber maja ja piilusime mis kĂ”rvalhoonetes sĂ€ilinud. Üldiselt ruumid suhteliselt prĂŒgivabad mis on muidugi hea nĂ€itaja, tavaliselt veetakse mahajÀÀnud hooned kohe prĂŒgi tĂ€is. Ühes hoones mis ilmselt oli kunagi saun olid isegi lindude pesakastid vedelemas, tĂ€iesti ĂŒlespaneku valmis. Miks nad sinna niimoodi jÀÀnud on kes teab aga samas on neil omamoodi disain. SissepÀÀsuava on kohe ĂŒleval servas ja mitte ilusti sisse lĂ”igatud vaid robustselt tehtud. Samas ega linnud ilu vaata, pesa peab olema suht looduslik ja mĂ€rkamatu 😉 Kellegi prillid olid ka jÀÀnud riiulile nii nagu oleks korraks vĂ€lja mindud.

    Vaatasime veidi ringi ka peahoones, seal muidugi suhteliselt hĂ€mar ja taskulambi unustasin vĂ”tta. Ohutuse mĂ”ttes pĂ€ris pimedates ruumides ei kolistanud ja lĂŒkkasime uurimise veidi edasi. Siinsamas veekanali servas oli pĂ€ris Ă€ge kilesaun, huvitav kelle oma ja kas kasutada saab 😉

    Joaveskilt vĂ”tsime suuna edasi Palmse poole, teel pĂ”ikasime korra sisse IlumĂ€e kabeli juurde. Tegime vĂ€ikse tiiru ja edasi. Sisse ei saanud seekord, kurivaim ise panime sellega pidurit. Kabel oli iseenesest lahti aga mĂ”tlesime, et teeme ennem tiiru surnuaial ja siis vaatame kabelisse aga oleks pidanud vastupidi tegema 😀 😀 Kui tiir tehtud oli kabel kinni pandud. Egas midagi tegime ringi ĂŒmber VabadussĂ”ja mĂ€lestusmĂ€rgi ja kimasime edasi.

    Palmses muidugi selgus ĂŒllatuseks, et sissepÀÀs territooriumile maksab 9€ ei noh palju Ă”nne. See raha nĂŒĂŒd on ikka vĂ€ga liiast selle eest, et saaks tiiru ĂŒmber mĂ”isa jalutada. Varasemalt sai siin tasuta jalutada.

    Üritasime siis uurida mida Virumaa Muuseumid selle raha eest pakuvad. Lonkisime lĂ€bi pargi, park iseenesest korras. PĂ”ikasime sisse Eesti piirituse nĂ€itusele, see peaks andma ĂŒlevaate piirituse ja viina tootmise ajaloost Eestis 15 sajandist kuni 19 sajandi lĂ”puni. Ütleks selle kohta, et sealt nĂŒĂŒd kĂŒll erilist ĂŒlevaadet asjast ei saanud. Sealkandis on mitmeid alkoholiteemalisi muuseume, kĂ”igis pole veel jĂ”udnud kĂ€ia aga Vihula mĂ”isa viinamuuseum annab asjale igal kĂŒmnel juhul silmad ette ja tĂ€iesti tasuta. Kui ĂŒkspĂ€ev jĂ”uan teised ka lĂ€bi kĂ€ia siis oskan tĂ€psemalt öelda mis ja kus.

    Sepikoja juures on Ă€ge vana aurumasin mis iga aastaga aina rohkem maasse vajub, poleks ju raske see Ă€ge eksponaat ilusti alusele panna ja veidi konserveerida. Selliseid vanu masinaid igapĂ€ev ei nĂ€e ja vajaks ilmselgelt hoolikamat ĂŒmberkĂ€imist eksponaadina. Sepikojas nĂ€gi igasugu pĂ”nevaid asju. Sepp on teinud vaatamiseks hulgaliselt erinevaid vanu relvi, odaotsi, nooleotsi jne. Isegi putkkirves on olemas ainult, et rauast 😀 😀 MĂ”tlesime sisse pĂ”igata ka palmimajja aga see oli miskipĂ€rast kinni, kuigi oleks pidanud lahti olema.

    Vaatasime ringi mĂ”isas endas ka, iseenesest pĂ€ris kobe aga nii mĂ”nigi ruum tahab saada korralikku remonti, vĂ€rvitĂŒkid ripuvad jne. Keldris nĂ€eb ka raudrĂŒĂŒd, see pidavat olema Kaido Höövelsoni oma. Keldriakendel on vapid, ei viitisinud korralikult sĂŒveneda kas need on samasugused talupoegade vapid mis IlumĂ€e kabeli akendel vĂ”i mitte. Esmapilgul tundub, et on aga siin saab vĂ”rrelda. Samas tekkis ĂŒks mĂ”te… Kui need MUICK-id olid kĂ”vad talupojad siis huvitav kas nende jĂ€rgi on IlumĂ€e ja Palmse vahel kĂŒla nimega MUIKE… Üks Ă€ge asi oli siin ka, tĂ€iesti toimiv mantelkorsten, isegi tuli oli sees ja pada tulel 😉 KĂ”rval köök ka, huvitav kas siin tehakse reaalselt sĂŒĂŒa ka… Ilmselt mitte… ukse taga oli moodne köök peidus.

    Kui mĂ”isal tiir peal ĂŒtlen kokkuvĂ”tvalt, et selle raha eest mis seal kooritakse vĂ”iks ikka vaatamisvÀÀrsused korras olla. Kui just raha kuskile mujale panna ei ole siis andke mulle vĂ”i leidke midagi pĂ”nevamat tudeerimiseks. Selle raha eest te ei saa seal praktiliselt mitte midagi. Samas lĂ€heduses olevate Sagadi ja Vihula mĂ”isate territooriumil saate jalutada tĂ€itsa tasuta ja elamust on rohkem. MĂ”tlesime, et sööme siinsamas Palmse kĂ”rtsis aga kus sa sellega, ilge paanika tekkis kohe kui kuuldi, et ma ei kavatse neile esitada oma terviseandmeid. Siis vĂ€idetavalt nad ei saa teenindada aga jumal nendega, viin oma raha sinna kus sellega probleemi ei ole ning toit hea. Kohti ei hakka siin nimetama kuna siis tormab Terviseamet ja politsei sinna kohe represseerima. Ainult puuhobusega vĂ”isid seal ratsutada ilma koroonapassita 😀 😀 VĂ”tsime suuna Sagadile, tegime vĂ€ikse tiiru territooriumil, uurisime veidi erinevaid pesakaste ja putukate majutusvĂ”imalusi. Sagadi mĂ”isas kĂ€ib korralik remont, peab vaatama minema uuesti kui valmis saab. VĂ”tsime vĂ€iksed kohvid ja kimasime sööma. Kui kĂ”ht tĂ€is panime tuld kodupoole. Möödaminnes pĂ”ikasime sisse ValgejĂ”ele, tahtsin korra piiluda seda malmpiiretega silda. Eemalt vĂ€ga edev aga Ă€rge ligi minge muidu nĂ€ete ÀÀrmiselt sitta malmivalu 😉

  • Tripid,  Tsill

    Lahemaa tuur. NÔmmeveski ja Joaveski

    Alles sai siitkandist lĂ€bi kĂ€idud ĂŒhe seenetuuri kĂ€igus. NĂŒĂŒd vĂ”tsime ajaviiteks ette uuesti siinkandi vaatamisvÀÀrsused, sĂŒgis ju selleks ideaalne aeg. KĂ”ik vĂ€rvid muutuvad iga pĂ€evaga, kui eile oli roheline siis tĂ€na ei pruugi enam seda olla. Igakord leiad vĂ”i nĂ€ed siin midagi uut, siin pidavat isegi jÀÀlind pesitsema, kahjuks ei ole mul teda siin veel kohata Ă”nnestunud. Eks siinkandis ole olnud nii vesiveski kui hilisemalt ka hĂŒdroelektrijaam. Muidugi kahju, et selline Ă€ge asi laguneb ega taastatud pole. Iseenesest oleks ju Ă€ge kui seda veekanalit natuke kĂ”pitseda ja vĂ€ike elektrijaam toimiks juba nĂŒ. atraktsiooni mĂ”ttes oleks timm vĂ€rk. Siinsamas ĂŒleval nĂ”lval on ka kiviaegne asulakoht, kui muidugi siinset reljeefi vaadata siis ideaalselt sobiks sinnasamma ka ĂŒks vĂ€ike linnus 😉 Aga krt seda teab… Ă€kki kunagi oligi.

    Muidugi on metallikratid ka siia jĂ”udnud ning selle suure toru kanali kĂŒljest lahti lĂ”iganud ja ĂŒritanud “rotti” panna. Vanasti sai kanalist alla vĂ”i alt kanalisse ronida toru seest aga nĂŒĂŒd saab kahjuks ainult torujÀÀnuste pealt. Varasemast tervest torust on isegi mĂ”ned pildid siin ja siin.

    Kui NĂ”mmeveski lĂ€bi luusitud vĂ”tsime ette jĂ€rgmise joa siinkandis. Joaveskist muidugi mitu korda lĂ€bi sĂ”idetud ja tammi peal paar pilti tehtud, kuid seda Ă”iget joastikku pole veel vaatama jĂ”udnudki. Egas midagi, auto parklasse ja luusima. Huvitav, et parkla piirdeks on siin paigutatud paar vaigutuspuud. Jah mĂ”nes mĂ”ttes on see ka ajalugu, enam ju niimoodi vaiku ei koguta. MĂ”nes vanas metsas mida RMK pole veel jĂ”udnud laastada isegi veel nĂ€eb mĂ”nda sellist puud elavana ka. PĂ€ris pĂ”nev vana maja on siin jĂ”e kaldal, seda on isegi mingil ajal hakatud renoveerima aga kaugemale vundamendist pole vĂ€ga jĂ”utud. Huvitav milline selle maja ajalugu pĂ€riselt on. VĂ€idetavalt olla see olnud papivabriku juhataja maja mis ehitati vana palkmaja kĂŒlge. Seda on nĂ€ha jah, et ĂŒhes tĂŒkis on kaks erinevas stiilis hoonet. Muideks ega siinne koht eriti NĂ”mmeveskist erine, ka siin on Ă€ra kasutatud vee jĂ”udu nii kunagise vesiveski kui hilisema elektrijaama nĂ€ol.