• Tehtud ĂŒritused,  Tripid,  Tsill

    Peeter Suure merekindluse positsioonid Humalas

    Seal Humalas ikka korduvalt kolatud aga selles maapealses maailmas 😀 Teatavasti seal on maa all Peeter Suure merekindlusega seotud teemat nĂ”rkemiseni. Venelased suutsid omalaajal selle peale ehitada uue vĂ€eosa, eks osaliselt kasutati seda vana ka Ă€ra aga enamjaolt jĂ€i asi kasutuseta. Ja need merekindluse kĂ€ikude surfid loobiti tĂ€is igasugu s…. mis sĂ”javĂ€el ĂŒle jĂ€i alates katkistest saabastest tankimootorini vĂ€lja. Need surfid mis ei olnud vene sĂ”javĂ€eosa territooriumil tĂ€ideti sujuvalt kohalike kĂŒlaelanike ja tolleaegse Ranna sovhoosi ĂŒlejÀÀkidega. Eks nii mĂ”nigi lĂ”pnud lehm lĂ€ks sujuvalt sinna surfidesse. Seekordne plaan oli lisaks maapealsele uurida ka maaalust neis kohtades kus vĂ€hegi saab. Ajasime seltskonna kokku, redelid ja muu varustus kaasa ja tuld 😀 😀

    Õuepeal sai ajaviiteks mĂ”ni lill ja liblikas pildile pĂŒĂŒtud 😉

    Juba varasemalt seal luusides olin avastanud, et ĂŒhes nĂ”ukaaegses pesuruumis on pĂ”randasse auk raiutud ja all on nĂ€ha suur kĂ€ik. NĂŒĂŒd oli seda vaja vĂ€he inspekteerida 😉

    Egas midagi, redel auku ja ise viuh alla. See oli ĂŒks vĂ€ike kĂ”rvalkĂ€ik mis viis suurde peakĂ€iku. Seda peakĂ€iku mööda sai mĂ”lemale poole kĂ€ia ca 50 meetrit st. surfideni mis olid ĂŒlevalt risu tĂ€is loobitud. Mida kĂ”ike siin kĂ€igus ei vedelenud…. Aga seda peab oma silmaga nĂ€gema 😀 PĂ€rast kolistasime veidi ka rooduvarjendis ja selle kĂ€igus. Need kĂ€igud muidugi on pĂ€ris Ă€gedad, oleks tahtnud nĂ€ha kuidas siin sees rongid sĂ”itsid reaalselt…. vĂ”i liigutati siin kĂ€ikudes ainult vagonette…

    Kui kĂ€ikudest ja muust isu tĂ€is luusisme veel veidi ringi vĂ€iksemates varjendites ja kaevikutes mida on siin ĂŒmbruskonnas nagu putru. Kahju muidugi, et enamus neist on prĂŒgi tĂ€is veetud ja rÀÀmas. MĂ”ni neist asub ka kurja maaomaniku maadel, ĂŒks tuli jorisema, et mis te mu maadel kolate siin. Aga peale vĂ€ikest vestlust rahunes maha ja kadus minema. Üldiselt on need pĂ€ris Ă€gedad ajaloojÀÀnukid milles tasub kolada 😉

  • Tripid

    Leedus luusimas

    Sai ĂŒkspĂ€ev tiba Leedus luusitud.. Nagu ikka siit padavai mööda E67 minema. Õnneks kuskil piirikontrolli pole saab sĂŒgada ĂŒhe jutiga niikaua kui jaksad 😀 Esimene Leedu traditsiooniline peatus 19-ndal. VĂ€ike söök ja jalutuskĂ€ik pisikeses loomaaias kus linnarahvas saab nĂ€ha igasugu elukaid 😀

    Kui kĂ”ht tĂ€is, jalad sirutatud panime padavai Ć iauliai poole.. Seal pidavat miski ristimĂ€gi olema kuhu kĂ”ik riste kokku veavad… Kurrja oli neid seal ikka natuke kokku veetud jh. TuristinĂ€nni mĂŒĂŒv tĂ€di ĂŒtles, et neid pidavat seal olema ĂŒle 200 000 nu ei usu… Kes neid ikka luges 😉

    Edasi kimasime kuskile karup… pidavat hea telkimiskoht olema.. Isegi oli tĂ€itsa talutav telkimisala omaette, kĂ€mps omaette. TĂ”mbasime paari eurtsi eest telgid pĂŒsti. KĂ€isime söömas ja kobisime kotile..

    Hommikul kui pestud-kustud-kammitud kimasime Palangasse. Hommikul oli rand suht inimtĂŒhi. Samas promenaadil kĂ€is hull elu

    LĂ”una ajal mĂ”tlesime, et peaks ikka Kura sÀÀrel ka kĂ€ima.. Kimasime Klaipedasse, sealt laevaga viuh Kura sÀÀrele. Luusisime veidi ringi. KĂ€isime meremuuseumis ja vaatasime delfinaariumis etendust… Krt delfinaarium on neil lahja…. vastikult pime. Piiteri oma on hoopis teine tera

    Kui Kura sÀÀr inspekteeritud, laevale ta telkima tagasi… Hommikul padavai kodupoole. LĂ€tis tegime vĂ€ikse kĂ”rvalpĂ”ike Rundale lossi. TĂ€itsa vĂ€gev mulje ja tasus igaljuhul vaatamist

  • Tripid,  Tsill

    Vormsi

    MĂ”nda aega tagasi sai kolatud Osmussaarel, nĂŒĂŒd jĂ€rg Vormsi kĂ€es 😉 Laevapileteid autole sebides tundus, et see pĂ€ris kuum saareke. PĂ€ris paljud vĂ€ljumised pikalt vĂ€lja mĂŒĂŒdud. Aga igatahes sinna me saime. Plaaniks oli kalmistul asjatamine ja siis vabakava. KĂ”igepealt mĂ”tlesime kiirelt luusida Rumpo matkarajal, sinna kimades viskasime kiire pilgu tee ÀÀres olevale Vormsi ajaaiale. PĂ€ris Ă€ge nĂ€itus kohalikust eluolust vanasti ja tĂ€itsa tasuta. Kui nĂ€itus uuritud kimasime edasi matkarajale. See pĂ€ris lahe vaikselt tiksumiseks. Kahju ainult, et need vaatetornid nii madalad on, vĂ”iks vabalt olla paar meetrit kĂ”rgemad. Huvitav, et siin olid kadakad hullult marju tĂ€is, pole ammu nii suurt kadakamarjade hulka nĂ€inud. Ah jaa siin on ka saun kus saab teha enneolematut romantikat 😉 Sauna saab ujudes, kummipaadiga vĂ”i SUP laudadega ja mahub sinna 8 inimest. Hind tuleb muidugi peremehega kokku leppida.

    Matkarajal nĂ€eb toimetamas hulgaliselt veiseid. Uudistasime natuke ĂŒksteist ja toimetasime omi tegemisi edasi segamatult.

    Kui matkarajal tiir peal uurisme vĂ€he kohaliku Ă”igeusukiriku varemeid. Siinsamas on isegi tankla olemas 😉 Muidugi Vormsi Ă”igeusu kogudus oli Eestis ainulaadne kuna toimetas ainukesena rootsikeelse kogudusena. Asutamisel tundus koguduse tulevik lootustandev, aga mitmete asjaolude tĂ”ttu kaotas 20 sajandil elujĂ”u ja saarerahvas lĂ€ks suurel arvul tagasi luteri kirikusse. Kahju muidugi, et sinna kirikusse sisse ei saa. Huvitav on see, et uksed on tĂ€pselt samas stiilis nagu Virtsu vanal Ă”igeusu kirikul mida sai ka hiljuti kĂŒlastatud.

    Kui juba seal saare servas siis ikka vaja majakas ka ĂŒle vaadata. Huvitav, et Ă”ige mitmes kohas nĂ€gime tee ÀÀres naljakaid pukke, huvitav milleks neid seal kasutatakse… Majakas siin malmist ja vĂ€ikse raha eest saab isegi ĂŒles turnida. All on isegi ĂŒks tehnohoone sĂ€ilitatud koos tehnikaga rahvale vaatamiseks. Samalaadne tehnohoone on ka Naissaarel aga seal on koos raadiojaamaga. Kahjuks seda tehnohoonet Naissaarel avalikkusele ei nĂ€idata, ehk kunagi tehakse lahti… Mul muidugi on Ă”nnestunud seal mĂ”ned korrad kĂ€ia.

    Kui majakas uuritud vĂ”tsime suuna kalmistule. Teel sinna pĂ”ikasime lĂ€bi kĂ€sitöötoast ja uurisime mida pakutakse. Siin pĂ€ris palju igasugu vidinaid, isegi pĂ€ris kĂ”va valik vikunuge oli saada 😉 Ja oligi aeg kirik ja kalmistu ĂŒle vaadata. Kohalik 13 sajandil ehitatud PĂŒha Olavi kirik on ilmselt ĂŒks suurimaid vaatamisvÀÀrsusi saarel kui muidugi mitte arvestada suurt ratasristide vĂ€lja kalmistul. Algne kirik oli ilmselt puust, kivist kooriruum ehitati juurde alles 14 sajandil. Kirikule ehitati ka kellatorn, mille jÀÀnuseid on siiani sissekĂ€igu juures nĂ€ha. Kirik rĂŒĂŒstati tĂ€ielikult Liivi sĂ”ja ajal. Rööviti kirikuhĂ”be ning kirikukellad viidi Saaremaale. RĂŒĂŒstajateks olid nii vene sĂ”javĂ€elased, saarlased ja rootslased. 1632 pĂŒstitati vana puuhoone asemele uus kivihoone. Kiriku iseĂ€rasuseks on tĂ€napĂ€eval torni puudumine, kirikukell ripub ukse kohal kĂ”rge katuseharja all. Tahtsime kirikusse sisse ka saada aga kahjuks sel pĂ€eval polnud kedagi saarel kes oleks ukse lahti teinud. KĂ€isime ajasime asjad jonksu kalmistul ja kadusime aega parajaks tegema saare teise serva.

    Luusides jĂ€i SuuremĂ”isa mĂ”isa varemete juures silma mingi huvitav keldrike. Tuli ikka uudishimust nina sisse pista. Sees vĂ€ike istumiskoht aga mis vĂ€rk sellega on ei sĂŒvenenud.

    Muidugi bussijaamu on siin igal nurgal ja algul ei saanud pihta mis vĂ€rk nende pĂ€ikesepaneelidega bussijaama katustel on… LĂ”puks ei andnud hing rahu ja kĂ€isin uurimas mida vĂ€rki on 😀 😀 Tuli vĂ€lja, et bussijaamades vĂ€ike LED valgus toimib pĂ€ikesepaneelide toitel. RĂ€lby pukktuulik oli ka Ă€ge, siin on ka vĂ€ike kĂ€sitöömĂŒĂŒk iseteenindusena 😉 vĂ”tad meelepĂ€rase vidina ja raha paned kivi alla 😉 😉

    Ühe puu kĂŒljes keset kĂŒla oli pĂ€ris pirakas pesakast, hubitav mis elukale see mĂ”eldud oli… Ja isegi toimiv valgusfoor oli 😀 😀 Eks selle otstarve siin saarel nagu ka Pranglil on puht dekoratiivne 😉 Vaatasime kiirelt veel paari nĂ”ukaaegset piirivalve vaatlusposti ja kimasime sadamasse. Koduteel veel vĂ€ike kohustuslik peatus Ungru lossi juures 😉

  • Tripid,  Tsill

    Osmussaare militaarobjekt nr 314

    Osmussaarel luusides sai pĂ”gusalt kolatud militaarobjektidel. Kahju, et kodutöö jĂ€i tegemata selles osas. Seal pisikesel saarekesel on ĂŒllatavalt palju seda sĂ€ilinud heas konditsioonis. ÜlejÀÀnud Eesti samalaadsed objektid on ikka tĂ”siselt paljaks roogitud metallist. KĂ”igepealt vaatasime pĂ”gusalt ĂŒhte 180mm kahurialust. Sinna peaks kĂ€ikudesse sisse ka saama aga sel korral jĂ€i kĂ€imata. Nendel patareidel on tĂ€itsa oma numeratsioon nr. 314, 315 ja 316. 316 asub Hiiumaal, 315 Saaremaal ja 314 Osmussaarel. NĂŒĂŒd on mul siis kĂ”ik need kolm lĂ€bi kĂ€idud. Hiiumaa ja Saaremaa omadesse kahjuks sisse luusima ei saa, need servani vett tĂ€is. Kuigi ma saan öelda, et Saaremaa oma pumpasime tĂŒhjaks ja all on ka kĂ€idud. Selle kohta saab lĂ€hemalt lugeda siit. Osmussaarel saab luusida nii ĂŒlemisel kui ka alumisel korrusel. Trambid trepist alla ja vĂ”id uurimist alustada. Alumine korrus jĂ€i seekord luusimata, seal ka vesi aga mitte palju nii ehk ca meetri jagu. See alumistel korrustel turnimine jĂ€i seekord tulevikuprojekti. Aga isegi ĂŒlemisek korrusel oli vaadata nii, et anna olla. Metall varastamata 😀 😀 Isegi voodid on sees alles. Huvitav oli, et laes oli sĂ€ilinud isegi spinklerisĂŒsteem ja valgustid. Sees luusides tuleb muidugi jalge ette vaadata, et korrus allapoole ei saja nii nagu Saaremaal juhtus.

    Kahuri all oli nĂ€ha isegi pöördemehhanismi detaile jne. See on siiani Eestis kolatud militaarobjektidest kĂ”ige pĂ”nevam olnud just oma sĂ€ilivuse osas. VĂ”tsin juba plaani uue tripi sinna, et seal alumistel korrustel ka luusida. ÜhesĂ”naga seal ikka on mida vaadata.

  • Matkad looduses,  Tripid,  Tsill

    Osmussaar

    Juba mitu aastat ĂŒritanud sinna saarele luusima minna aga ei ole kuidagi Ă”nnestunud. Kas aega ei ole vĂ”i kĂ”ik kohad matkale vĂ€lja mĂŒĂŒdud. Seekord Ă”nnestus kuidagi imekombel kĂ”ik asjad kokku klapitada, nĂŒĂŒd oli ainult vaja kokkulepitud ajal Dirhami sadamas olla. Sadamas grupijuht juba ootas, kui kĂ”ik koos transportis Arabella meid Osmussaart avastama 😉

    Et siis natuke saare ajaloost paar sĂ”na 😉 Osmussaare rootsikeelse nime Odensholm jĂ€rgi vĂ”ib arvata, et saar oli peatuspaigaks juba vikuajal. Nime seostatakse ka PĂ”hjala jumala Odiniga kelle kohta liigub siin palju legende. Ürikutes mainitakse vaid möödaminnes seda mereteede suhtes keskset aga mĂ”isavaldustest kaugele jÀÀvat saart, mis tĂ”enĂ€oliselt oli asustatud vabade inimestega. Saare viimase asukad teavad oma esivanemaid vaid kĂŒmme pĂ”lve tagasi ning arvavad, et nende esiisad asusid tĂŒhjale saarele 17 sajandi esimesel poolel. Eks siin ole ka katk laastamistööd teinud seetĂ”ttu on nii esma- kui taasasustajate pĂ€ritolu kohta on ĂŒsna vĂ€he teada. Teadaolevalt oli elanike arv kĂ”ige suurem 1934 aastal, rahvaloenduse jĂ€rgi elas saarel 131 inimest, kĂ”ik peale majakavahi perekonna olid rahvuselt rootslased. Rahvaarvu reguleerimiseks kehtis Osmussaarel kirjutama seadus, et kolm venda vĂ”isid kohale jÀÀda, ĂŒlejÀÀnud pidid minema mujalt Ă”nne otsima. Pered olid ĂŒldjuhul suurpered, kuhu kuulus keskmiselt 12 inimest, tuli ette ka paarikĂŒmneliikmelisi peresid. Osmussaare kĂŒla Bien oli tĂŒĂŒpiline sumbkĂŒla, mis oli asustuse kasvades ĂŒha tihenenud. KĂŒla juurde kuulusid kaks tuulikut. Isegi kabel oli olemas saarel. Esimene tuletorn ehitati siin 1765 aastal aga see kadus lainetesse 19 sajandi keskel. Praegusele asukohale ehitatud torn oli rusudes nii Esimese kui ka Teise maailmasĂ”ja lĂ”puks. 1920 aastal taastati kivist tuletorn mis asendati 1952 aastal praeguse raudbetoonist ehitisega.

    Tunnike tiksumist mööda peegelsiledat merd ja kohal olimegi. Kohalik matkarada teeb saarele tiiru peale ja pĂ€evakesega kĂ€ib selle lĂ€bi nagu giid mainis. Sadamast hakkasime vaikselt tiksuma. Giid oli vĂ€ga asjalik ja tempo ka tĂ€itsa ok mu haige jala jaoks. Ma isegi jĂ”udsin iga nurga taha vaadata 😉 Ikka vaja luusida rannas ja vaadata mida meri kaldale toob. Midagi erilist ei olnud, ainult paar apelsini ja surnud hĂŒljes. Kuna siin saarel vĂ€idetavalt kiskjaid ei ole kes laibad nahka paneks siis on see siin saarel puhtalt putukate pĂ€rusmaa. Kurja oleks varem teadnud oleks kĂ€rbsetĂ”ukude jaoks karbi kaasa vĂ”tnud, need kalameeste seas nĂ”utud kaup 😉

    Peale vĂ€ikest jalutuskĂ€iku olimegi juba kabeli kuures. Esimene puitkabel rajati Osmussaare sadamasse juba 16 sajandil. Kuna siin saarekesel maapind kerkib usinasti siis tĂ€napĂ€eval paikneb kabel ca 1,5 kiltsa kaugusel sadamast. 1766 pĂŒhitseti sisse samasse kohta ehitatud lubjakivist kabel. See seisis seal kuni 1941 aastani, mil see Aadu ja Jossifi meeste naginas puruks lasti. Sellest sĂ€ilis vaid fassaad ja torn. Kabeli varemete konserveerimistöödega alustati 2006 aastal, mille kĂ€igus taastati osaliselt kabeli mĂŒĂŒrid ja kellatorn. Töödega lĂ”petati 2009 aastal, mil paigaldati kabelile uus kell ja katusele tuulelipp. Muidugi on siin ka pisike kalmistu aga tĂ€napĂ€eval siia enam ei maeta. Siinsamas on ka tĂ€iesti korralik kemps, ei peagi pÔÔsa taha minema 😉 Siit edasi liikusime kohalikke militaarobjekte uurima. Neid siin ikka natuke on aga sellest kirjutan hiljem lĂ€hemalt.

    Enne majakani jĂ”udmist oli ikka vaja ĂŒle vaadata kohalik pankrannik. See jĂ€lle selline omapĂ€rane kus peaks tegelikult pikemalt luusima. Siinkandis on pĂ”hja lĂ€inud vĂ”i lastud ikka hulgaliselt laevukesi. Suht kalda ÀÀres vedeleb miski aurukatla laadne asjandus ja mingi ĂŒlekandevĂ€rk. Huvitav, et siin on sellised asjad veel tĂ€itsa alles. Aegna ja Naissaar tehti omalajal ikka tĂ€itsa paljaks metalliĂ€rikate poolt.

    Majaka juures paar punkrit ja muud mudru. Majakavahi majas saab vajadusel ka ööbida ning vĂ€ike iseteeninduse lett on siin ka olemas, igatahes vett ja jÀÀtist saab 😉 😉 Kohvi saab ka teha.