fbpx
  • Nokitsemised

    Paar uut ühepereelamut.

    Kui viirus möllab ja linna laiama minna ei saa tuleb kodus nokitseda. Rändlinnud juba kohal ja nagu selgus on päris suur korterite puudus 😉 Nokitsesin ajaviiteks mõned korterid valmis. Nüüd veel vaja ainult puu otsa installida 😉 Kui sind ka igavus tapab siis minult saad valmis korteri või korteri ehituseks vajaliku lego sebida 😉 Kasuta aega praktiliselt ja tee midagi asjalikku 😉 Mõlemad variandid on meil poes olemas.

  • Muu värk,  Nokitsemised,  Õpitoad,  Tsill

    Seebimeistril külas

    Ükspäev käisin vaatasin kuidas searasvast saab seep. Heal tuttaval oli parasjagu pada tulel ja rasv podises 😀 😀 Kõige ehedam ökovärk, midagi ei lähe raisku. Kui vanasti maal praeti pea kõik asjad searasvaga siis nüüd ei taha sellest keegi kuuldagi midagi.

    Ma vahel harva kodus kasutan pannukate praadimisel, hoopis teine maitse on kui õliga praetud kookidel. Ega vanasti searasv ainult praadimiseks olnud, juba siis tehti vahet mis kuhu läks. Paremad palad sulatati toidu tegemiseks, nirumad läksid seebi või küünalde tegemiseks. Ja mitte ainult searasv, kõik muude loomade rasv kasutati samuti ära. Küünlaid tehti enamjaolt lambarasvast. Seebi keetmiseks sobis kõik kus vähegi rasva küljes, näiteks, sooled, siseelundid jne kõik läheb kaubaks 😉 Isegi surnud loomad keedeti seebiks. Väike vahe siiski seebi mõistes rasval on. Veiserasvast keedetud seep vahutab vähe ega lahustu hästi külmas vees. Searasvast valmistaud seep on tiheda püsiva vahuga ja pehme ning lahustub vees hästi. Saartel keedeti seepi hülgerasvast, mis haises koledalt ja nägi välja must nagu karus… aga väidetavalt pesi välja kõik plekid. Eestis seebi keetmine kodus on ilmselt alguse saanud keskajal. Vanasti kasutati muidugi seebistumise tagamiseks tuhaleelist, mis saadi kasetuha leotamisel veega. Käis see protseduur umbes nii… sõelutud kasetuhale valati peale kuum vesi ja jäeti settima. Kui vesi settinud kurnati see tuha pealt ära ja sellega keedeti seep. Leelis pidi olema nii kange, et toores muna ujus peal. Tuhaleelisega seebi keetmine on päris pikk protsess, seetõttu kasutatakse tänapäeval tuhaleelise asemel seebikivi. Muidugi ega see, et seep keedetud ja vormi valatud ei tähenda, et kohe võib sellega pesema hakata. Et sellest ollusest saaks hea seep peab see laagerduma vähemalt paar nädalat soojas ja kuivas kohas. Parimaid seepe laagerdatakse lausa mitmeid kuid. Seebi sisse võib lisada meresoola, savi, muda, vetikaid, lilli või mida iganes. Siinjuures peab muidugi hoolikalt mõtlema mida seebile lisada… Lisandid on küll edevad ja ilusad aga kõik see lisa peab ju alla minema kanalisatsioonist…..

    Seda seebivärki saab proovida seebimeistri juures õpitoas ise kah. Paari tunnikesega saab valmis keedetud ja meelepärasesse vormi valatud. Edasine seebiks saamine võtab tiba rohkem aega 😉 See on nagu vanasti majaehitus 😉 ühel aastal valad vundamendi ja järgmine aasta tõmbad seinad püsti 😀 😀 Ühesõnaga tahab veidi laagerdust 😉

    Sai natuke valmis seepe ka näpitud. Pole paha… ei mingit rasva lõhna. Suht lõhnavabad ökoseebid kui just polnud lisatud vähe vanilli või mõnda muud lõhna 😉 Aga isegi need lõhnad sellised mõnusalt tagasihoidlikud, mitte nii nagu poeseebil rämedalt vänge keemialõhn juures.

    Kellel sellise mõnusa kodukootud ökoseebi vastu huvi siis seda saab sebida kas tegijalt otse või meie poest. Valikud on põnevad 😉 Kas lihtsalt seebitükk või siis nö. “taaskasutus pakendiga” mis sobib nõude, pesu, ihu või mille iganes pesemiseks.

  • Nokitsemised,  Õpitoad

    Küünlameisterdamise õpituba.

    Muidu nokitsen küünlaid ise teha aga seekord tegime neid toreda seltskonnaga õpitoas. Kõigepealt tegime väikse ekskursiooni Viikingite külas, rääkisin natuke küla tegemistest ja siis proovisime naturaalsest mesilasvahast ökoküünlaid meisterdada. Iga õpilane proovis meisterdada kahte eri kujuga küünalt. Nagu piltidelt näha saadi edukalt hakkama 😉 Aitäh meeldivale seltskonnale. Kelle huvi selle õpitoa või küünalde vastu siis täpsema info leiab tegevuste või poe rubriigist 😉

    Piltide autor Kaisa Högren

  • Nokitsemised

    Vikukilbi tegemine vol.2

    Nonii, vahepeal teiste projektide pärast pausil olnud kilp sai lõpuks valmis 😉 Vahepeal tuli hunnik väikseid kilpe lastele teha ja laterna projekt ka lõpetada. Nüüd siis lõpuks oli jälle veidi aega lõpuks päris kilp kah lõpetada. Ei võtnudki kaua aega 😀 😀 Ainult neli tundi õmblemist, nõeltega auklikuks torgitud näpud ja hunnik vandesõnu mis trükimusta ei kannata. Eks ma natuke tegin asju ringi ka nii nagu soovitati. Aga mitte märgatavalt, algselt heleda tagumise poole kraapisin ära nagu oleks lauad ja peitsisin tumedaks. Serva õmblesin toornahast. Esimese kilbi kohta käib küll 😀 Nüüd on see pea 1,5 aastat veninud projekt valmis saanud 😀

  • Nokitsemised,  Õpitoad

    Vikukilbid väikestele viikingitele.

    Juba tükk aega tagasi sai kilpide toorikud valmis tehtud õpitoa ja poe jaoks. Aga edasi ei viitsinud teha, vahepeal oli sada muud projekti 😉 Nüüd üle öö tekkis väike tellimus kilpidele, egas midagi töökoda käima….

    Terve päev toorikute lihvimist ja värvimist ning kui värv kuiv läksid sümbolid kah peale. Need olid ka juba tükk aega tagasi prinditud aga välja lõikamata. Vat kunagi ei viitsi ennem teha kui perse põlema hakkab suure leegiga 😀 😀 Aga noh täitsa võimalik on ühe päevaga valmis teha 20 kilpi lastele. Sarnaseid kilpe saab huviline meie õpitoas ise meisterdada. Nüüd aeg ka ära testitud, umbes tunnike läheb selle nokitsemiseks aega. Sellised need ahjusoojad kilbid välja tulid 😉 Siit väike vihje… kellel jõulukinki vaja väiksele viikingile siis… siit saab 😉 😉

  • Nokitsemised

    Pilliroojahu vol.8

    Nii, eelmisest katsetusest juba tiba aega möödas. Ega see eelmine kook väga välja ei tulnud ka, oma lollusest muidugi…. Ei viitsinud retsepti süveneda, et see kook on söödav kastmega 😀 Egas midagi, uued katsed järgmise retseptiga 😀 Netist retsept ja läks asendamiseks, purupõhja sisse läks kõik mille jäägid kapis vedelesid 😀 😀 kaerahelbed jne. Nisujahu sai asendatud pilliroojahuga ca kolmandiku osas. Sai see taigen siis plaadile pressidud, peale ikka kohe mõnuga õunu ja ikka mõned mustsõstrad kah, et saaks rõvedad lillad laigud koogile 😀 😀 Kõige peale sai installitud kohupiim hapukoorega kuhu sai mõni muna ka sisse pistetud.

    Igatahes valmis ta sai ja ikka kordades parem kui eelmine oli, seda sai juba mõnuga kohvi kõrvale näksida. Küla peale jagasin kah igaks juhuks, mõtlesin… äkitse mul liiga hea seedimine ja kurinahk ei tee mulle midagi. Katsetamisest juba immuunseks muutunud. Aga kurja need jäid ka ellu ja isegi junnilõikajal ei visanud rihma maha. Seega inimkatsed võib vist lõppenuks lugeda. Selle jahuga on muidugi nüüd siuke värk, et ma mõtlesin tänapäeval peale Hiinlaste seda keegi enam ei pruugi aga…. Tuleb välja, et Euroopas mõnes riigis täiesti kasutusel tänapäevalgi. Praegu käib sebimine, et saada neilt retsepte ja tehnoloogianippe. Ükspäev kui need käes kriban uue teema. Aga seni kes tahab ise katsetada seda värki siis minult saab jahu.

  • Nokitsemised

    Vikulaterna nokitsemine

    Interneedumi avarustes luusides on juba ammu silma jäänud sellised lahedad vikulaternad. Pildid muidugi panin tuuri netist 😉 Kuna vikukilbi tegemine seisab sobiliku toornaha taga siis kohe ruttu käiku uus projekt 😀 😀 Mõtlesin, et laternamatkade jaoks peaks hoopis sellised tegema… kõik käivad siin Hiina õlilaternatega mis on suht tänapäevased. Eks ma ise käi ka nende hiina junnidega seni kuni viitsin päris laternad teha. Vot see on tsill, pistad küünla sisse tuld. Vaatasin, et need laternad on ka juba “moodsaks” tehtud. Toornaha või põie asemel on paber ümber venitatud, muidugi paberist hea lihtne ja kiire meetod neid teha 😉 Toornahaga janti sitaks…. leota, õmble, venita, kuivata jne

    Egas midagi… männi liimpuidust tükid valmis, nahk likku ja nokitsema. Puitdetailidega on asi lihtne, lõika välja, lihvi ja peitsi aga nahaga paras k… Iial ei tea palju kuivades kokku tõmbab… aga tõmbab ja kuidas veel. Kui asi hakkas ilmet võtma, nahk õmmeldud ja kuivatatud tuli idee see lamp hoopis lakke riputada.

    Natuke aretamist ja kokku said meie puit Hiina elektroonikaga mis ühest projektist üle jäi 😉 Vot selline ta saigi.. Puit sai peitsitud selliseks enamvähem nahaga ühte tooni. Poest saab tänapäeval juba sobilikku riidekattega juhet ka 😉 Katsefaasis sai päris edev. Töötab kolmes reziimis. ühtlane valgus, hämarast heledaks ja küünlaleek. Programmi saab juhtida lülitiga 😉 Kes soovib sellist laternat riputada oma kaminasaali siis saab selle omale sebida meie poest.

  • Nokitsemised

    Küünlategu

    Sai täna tehtud natuke küünlaid tellija mõõtude järgi. Tulid välja küll ja täitsa kobedad 😉 Need siis mõõtudega 6 x 8 cm. Nende põlemisaega kahjuks veel ei tea aga äkki saab teada 😉 Igaks juhuks sai neid kohe tiba rohkem tehtud 😉 Need jämedad kreemjad rändasid Valga poole, kollased on veel poes täitsa saadaval. Nii, et kellel on vaja mingeid erimõõtudega küünlaid andke märku, leiame lahenduse 😉

  • Nokitsemised

    Uued katsetused küünaldega

    Nüüd on siis katsetatud looduslikust mesilasvahast väiksemate küünaldega korralikult, isegi mõned õpitoad tehtud. Õpilastel tuli asi välja küll ja kõik jäid rahule. Olen katsetuste käigus leidnud, et optimaalne diameeter on selline 2 – 2,5cm siis põlevad kõige optimaalsemalt ja suht jäägitult. Nüüd on aeg suuremate käes 😉 Kui muidu keskmiselt teen 12 – 13 cm pikkuseid, nüüd proovisin 20cm pikkustega. Tulid välja täitsa ok. Küünaldele on nüüd põlemistest ka tehtud. Koonuse kujulised põlevad ca 1 tund 20 minutit. Silindri kujulised väiksemad põlevad ca 2 tundi ja suured põlevad ca 5 tundi. Põlemise ajal on mõnus mee lõhn toas garanteeritud 😉 Muidugi põlemisaeg sõltub sellest kas küünlaid on enne süütamist hoitud jahedas, ümbritsevast temperatuurist jne. Minu katsed on tehtud ilma eelnevalt jahedas hoidmata ja põletatud 20 kraadise temperatuuriga ruumis. Üks väike tähelepanek siia juurde, põlemistesti tehes olin tiba nohune aga peale testi oli nohu praktiliselt kadunud. Kõiki neid täiesti looduslikust mesilasvahast käsitööküünlaid on võimalik soetada meie poest.

  • Nokitsemised

    Väike tootearendus

    Koos kaasautori ja projektikaaslasega miljon korda suure õhinaga aretatud, testitud ja katsetatud ammuunustatud pilliroojahu…. vahepeal nurka visatud… nurgast välja otsitud jne. Aga ükskord võiks selle ju pakki ka panna 😉

    Võttis aega mis ta võttis aga lõpuks sai koos projektikaaslasega välja mõeldud logo ja pakend toidulisandile. Eks näis mis edasi saab… ilmselt tuleb nurka tagasi saata teadmata ajaks, kui just mingit imet ei juhtu. Üksi lihtsalt ei jõua…. saja muu projekti kõrval.