-
Kohina juga ja Pada I linnus
Algselt hea plaani vaadata üle kohalik juga ja kaks lähestikku asuvat linnust rikkus ära vihm. Mõtlesin, et jõuan rahulikult lonkida Pada jõel oleva joani ja ka linnustes luusida, aga kus sa sellega. Maa polnud pikk, ainult nii paarsada meetrit, aga maha langenud puulehed olid rämedalt libedad. Nii, et vahepeal tuli nii “suusatada” kui tagumikul sõita 😀 😀 Juga ise on selline ca 2,5 m kõrgune aga sellest ülesvoolu on veel kümmekond 0,2–0,5 m kõrgust astangut, seega võib öelda, et tegu on joastikuga 😉 Huvitaval kombel on sellel joal nagu heal lapsel ikka, mitu nime, Linnamäe juga, Padaoru juga ja Kohina juga. See viimane nimi olla seetõttu, et juga kohiseb 😀 😀 no aga milline juga ei kohise… Ühesõnaga kui ringiga tagasi jõudsin siis hakkas kergelt tibutama ja linnustel kolamine tuli edasi lükata.
Ülelennu jõudsin kiirelt enne vihma teha ainult Pada I linnusest, aga pole hullu, eks tuleb uuesti tulla 😉 Padaoru on üks huvitav kohake, siin on jõe kaldal paarisaja meetrise vahega 2 linnust. Huvitav oleks muidugi teada kui suur see platoo reaalselt ennem oli kui Piiteri maantee sealt otse läbi tõmmati.
Arheoloogiliste uuringutega on siin tuvastatud kultuurkihi kahte ladestust. Alumises kihis leidub peamiselt 7 – 11 sajandi keraamikat, nelinurkse kujuga hoonealus ja muud mudru mis pidavat sarnanema Pada asulakohast leituga. Kuna alumine kultuurkiht on jälgitav ka linnusevalli ja kirdepoolse väravakäigu all siis arvatakse, et enne linnuse püstitamist oli siin asula üks osa. Nii, et veidi vikuaega ka 😉 Ülemises kultuurkihis mida seostatakse linnuse väljaehitamisega II aastatuhande alguses leidub hulgaliselt ahjualuseid. Neid pidavat siin olema lausa 32. Siinsamas üle tee on ka kohe päris arvestatava suurusega 12 – 13 sajandi kalmistu.
Väike pilvepiirilt video ka
-
Suur-Sõjamäe pilpaküla
Mõnda aega tagasi sai tööasjus kolatud Suur-Sõjamäe kurikuulsas pilpakülas, või siis selles mis veel järgi jäänud on. Õnneks on enamus seda Dvigateli ja Sommerlingi nimelise sovhoosi vahelisel kokkuleppel tekkinud imedemaad maha tõmmatud ja peale ehitatud hulk ärisid eesotsas Coopi kesklaoga. Arvasin, et suht kõik on juba siledaks lükatud, aga ei. Lennuraja taga on veel terve suur asum järgi. Lennukiaknast avaneb hea vaade Tallinna visiitkaardile 😉 Johhaidii mida paska siin ei vedele, hullem kui prügimägi. Krt kahju, et siin drooniga lennata ei tohi, saaks aimu tegelikkusest.
Kusjuures on huvitav see, et siin esimeses otsas elatakse püsivalt sees vähemalt kolmes majas. Selles Veneetsia stiilis majas kuhu saab üle kanali, ainult mööda purret, köeti ahju meie sealoleku ajal. Ilmselt on seal metsaservas veel nii mõnigi püsielupaik, vaatama polnud kahjuks aega minna aga nii mõneski kohas hakkasid koerad haukuma. Seda kohta võiks politsei külastada, ilmselt leiaks sealt nii mõnegi nende kõrgendatud huviorbiidis oleva kodaniku 😉
-
Stockholm. Ajaloomuuseum
Nädalavahetusel midagi tarka teha plaanis ei olnud, seega tuleb korraldada mingi plaaniväline asi 😀 😀 Võtsime puusalt tulistades Rootsi kruiisi piletid ja kimasime Stokki laiama. Kurja, laev oli silmini noori täis, kõik tulid 5 Miinust vaatama vist 😉 Laevas sõin kõhu täis, vaatasin põgusalt üle showprogrammi ja kobisin kotile enne kui kontsert hakkas. 5 Miinusest pole mul sooja ega külma. Hommikul arvas rahvas, et linna võiks sõita sadamast bussiga, jah tore mugav värk ostad äpis pileti ja sõidad. Tagantjärgi tarkusena ütlen, et ilusa ilma puhul pole küll pointi hullude rahvamassidega pool tundi bussi oodata ja siis pool tundi linna sõita. Käsitsi oled selle ajaga juba ammu kohal.
Stokis oli mul ainult üks plaan mis juba ammu sügeles. Eelmisel korral ei saanud ajaloomuuseumis sisse vikunäitusele ja kullakambrisse, seekord proovisin uuesti ja ennäe imet, kõik ilusti lahti. Vikunäitus on päris arvestatava suurusega ja siin on mida vaadata. Kõikvõimalikke ehteid ja relvi on nii, et tapab. Huvitav miks meil kardetakse hirmsasti selliseid edevaid asju muuseumis näidata. Kuigi viimasel ajal on sellel teemal näha mõningast progressi, näiteks Järvamaa muuseumis juba on ühtteist väljas. Näitusel on isegi mõned ruunikivid olemas. Ehted on siin äärmusest äärmusesse, võid näha lihtsat pronkstraadist kokku keeratud sõlge kui ka filigraanset täppistööd. Igatahes vikunäitus jättis vägeva mulje ja soovitan soojalt kõigil skeptikutel käia näitusel ennast harimas.
Kui üleval saalis näitusele tiir peale tehtud piilusin keldrikorrusel olevasse kullakambrisse. Turvatud on see päris korralikult ja ilmselt peabki, sest siin on ikka kümneid ja kümneid kilosid kulda nii ehete kui ka toormaterjali näol. Lisaks kullale on siin ka veel arvestatav kogus hõbedat. Muidugi pildistada siin veidi kehv, topelt turvaklaasid ja valgustus tekitavad hullult peegeldusi aga ühtteist sai siiski pildile ka nikerdatud 😉
Ühes saalis oli uus ajutine näitus Rootsi rahadest, eelmine kord oli siin Ojamaa lahingu ühishaua väljakaevamistest näitus. Mõni vaskraha on siin ikka arvestatava suuruse ja kaaluga. Palgapäeval saad 2 raha millele tuleb hobusega järgi minna 😀 😀 Kusjuures need 3 näitust on juba nii mahukad, et mujale ei jõudnudki, aeg sai otsa ja tuli vutvutvut laeva kobida 😉
-
Rakvere linnus pilvepiirilt
Rakvere linnuses hulgutud küll ja küll ning isegi päeval drooniga üle vaadatud. Aga seekord vaatasime pilvepiirilt Rakvere linna ja linnust pimedas. Siis on hoopis teine vaade 😉 Kõik asjad näevad pimedas kuidagi hoopis efektsemalt välja. Nüüd siis pimedas ka üle vaadatud see kunagise eestlaste muinaslinnuse Tarvanpää asemele taanlaste poolt ehitatud kivilinnus. Ega ta pikalt taanlaste käes olnudki, Taani kunn parseldas linnuse maha Saksa ordule ja see omakorda parseldas linnuse edasi Liivi ordule 😉 Mingil hetkel võtsid venelased linnuse ilma vastupanuta Liivi ordult üle. Liivi sõja ajal üritasid rootslased venelastelt linnust üle võtta, aga kahjuks edutult. Rakvere linnuse juures olla venelaste kätte vangi langenud Liivimaa Hannibal Ivo Schenkenberg. Venelased tarisid ta Pihkvasse kus ta tsaar Ivan IV käsul mättasse löödi.
Siiski õnnestus rootslastel Liivi sõja lõpu poole linnus venelaste käest ära vallutada, aga mitte pikaks ajaks. Poola – Rootsi sõja ajal lasid poolakad linnuse õhku, sellest ajast ongi linnus varemetes tänapäevani.
Väike video öisest linnusest
-
Gröönimaa kalmistu
Väike ülevaade Gröönimaa kalmistutest, vähesed teavad, et siinsed kalmistud on seoses karmide ilmastikutingimustega üsnagi ainulaadsed. Need peegeldavad mitte ainult kohalikke uskumusi, vaid ka elu äärmuslikus kliimas. Kusjuures kalmistuid on siin palju, praktiliselt igas asulas on kalmistu. Need erinevad märgatavalt sellest, mida näeb mujal maailmas, tüüpiline kalmistu asub sageli lumisel mäenõlval või fjordi ääres, kust avaneb vaade merele või liustikele. Huvitav on muidugi see, et mingit kindlat kriteeriumi kalmistu osas ei ole, kohati on need aiaga piiratud kohati mitte, millest see oleneb ei tea. Eestipärasest kõrghaljastusest võib siin ainult unistada. Kõrgeim haljastus kalmistutel on pohlavarred 😉 Muidugi omapärane on siin ka see, et meile nii tavalisi hauakive või hauaplaate siin praktiliselt ei kohta. Valdav osa on valged puitristid nimetahvlitega
Ega hauapiirdedki mis meil üsna tavalised on siin tagasihoidlikud. Kas tagasihoidlik puitpiire, kividest laotud piire või väike samblakuhil pohladega. Muidugi kohati näeb hauaplatsidel kattena ka liiva või killustikku. Huvitav kust siin puitu võetakse kui metsa ei kasva. Muidugi on huvitav ka see, et siin kasutatakse päris palju plastlilli ja pärgi. Väidetavalt maetakse siin võimalusel ainult suvel, siis kui maa pehmem. Need kes muul ajal surevad hoitakse külmas suveni. Teine huvitav väide on see, et meeste haudadel pidavat olema valdavalt sinised lilled ja naiste omadel punased.
-
Haapsalu linnus ja Riisipere mõis pilvepiirilt
Korra põgusalt juba sai Haapsalu pimedas üle lennatud, aga ega küll küllale liiga tee ja siis oli ka niru droon 😉 Nüüd kui on sebitud märksa parem droon vaatasime veelkord üle selle linnuse ja valge daami kodu pilvepiirilt. Väidetavalt olla Haapsalu olnud Saare-Lääne piiskopi residents kuni 14 sajandi keskpaigani. Pärast Liivi sõda on linn kuulunud erinevatele vaenupooltele. Tsaariaja lõpus oli Haapsalu Vene riigi provintsikeskuseks. Huvitav, et siin on linnuse küljes ka kirik, ilmselt midagi samalaadset oli omalajal Saaremaal Pöides. Peale renoveerimist on linnus päris kobe, aga sellega kaasnes kohe ka häda. Päästeamet ei luba enam kellatorni külastada, täiesti jabur teema. Praegu käib seal väike kabeli kohendamise värk, tehakse valge daami toas remonti 😉
Väike video Haapsalu linnusest pilvepiirilt.
Kodupoole kimades tegime jalasirutuspeatuse Riisipere mõisa juures. See oli päris pikalt räämas aga nüüd on saanud uue ilme ja pilvepiirilt näeb päris ok välja. Ükspäev peaks uurima kas sinna sisse ka saab.
Riisipere mõis pilvepiirilt
-
Barcelona kalmistu
Mööda maailma luusides tutvume kindlasti mõne kohaliku kalmistuga ajendatuna professionaalsest kretinismist. Seekord vaatasime üle Hispaanias Barcelona suurima ja kogu Hispaania ühe suurema Montjuïci kalmistu. Kalmistu rajati 1883 aastal Montjuïci mäe nõlvale terrassidena ja laiub tänapäeval ca 56 hektaril. Siin on väidetavalt üle 150 000 haua tuhandete perekonnakabelite ja mausoleumidega, urniseintest ei hakka rääkimagi. Maetuid kokku pidavat olema üle 1 000 000
Montjuïci kalmistut tasub kindlasti külastada kuna siin saab näha erinevaid viise, kuidas Hispaanias matetakse. Näiteks, suurejoonelised mausoleumid, millest enamik sellel kalmistul on neogooti stiilis, tavalised muldkalmed mis on kaunistatud pühakute kujudega või perekondlikud võlvkambrid. Siin näeb ka hauakambreid mille niššidesse pannakse kirstud. Kusjuures huvitav on see, et kunagisel Hispaania koloniaalmaal Dominikaanis olid need mitmekordsed hauakambrid oma niššidega täiesti tavalised asjad. Ainuke vahe selles, et siinne kalmistu on ilusti korras aga sealsed nägid rohkem prügimäena välja. Siin võib üksteise peal olla kuni kaheksa hauda. Siin pidavat paremad ja edevamad kohad sõltuma sellest kui palju pereliikmed on valmis hauda ja selle hooldusse investeerima. Huvitav, et ega Hispaania kalmistu väga näiteks Itaalia omast ei erine. Ka siin võid käia lõug põlveni lahti vajunud imestusest.
Mausoleume näeb siin ikka väga erinevate kujundustega. Mõni on rajatud keset platsi, samas teised on uuristatud mäenõlva sisse. Kusjuures nii mõnigi on seest plaaditud nagu vannituba.
Hauakambrid on kohati reas nagu garaažid. Ja muidugi urniseinad on nii kõrged, et ülemiste ridade juurde pääsed redeliga. Kusjuures redelid selleks otstarbeks on siin täiesti olemas. Silma jäi muidugi kohe see plastmassihullus lillede näol. Neid näeb siin kahjuks ikka üsna palju.
Ja muideks siin läheduses on ka katafalkide muuseum, aga sellest kirjutan ükspäev eraldi 😉
